TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis

TALLINNA TOOMKOOLI PÕHIKOOLI  I ja II KOOLIASTME ÕPPEKAVA ÜLDOSA

1. Üldist

(1) Käesolev õppekava on Tallinna Toomkooli (edaspidi: Toomkool) põhikooli I ja II kooliastme õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

Põhikooli kooliastmed on:

I kooliaste: 1.-3.klass

II kooliaste: 4.-6.klass

III kooliaste: 7.-9.klass

(2) Õppekava lähtub EV Põhikooli riiklikust õppekavast, EV erakooliseadusest ning Toomkooli arengukavast ja põhikirjast.

(3) Toomkooli sümboliks on vapp, millel on punasel taustal valge Neitsi Maarja liilia, mille all avatud kuldne Pühakiri ja selle all valge luterroosi kujutis.

 

2. Toomkooli alusväärtused ning  õppe- ja kasvatuseesmärgid

2.1. Alusväärtused

Toomkool:

(1) tugineb eraõigusliku üldhariduskoolina kristlikele tõekspidamistele, mis on aluseks isiksuse täisväärtuslikule elule ning teenivad üldist hüve ühiskonnas.

(2) rõhutab hariduse isiksuslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku toimet, luues aluse muutuvas maailmas toimetuleva, kaasinimestest hooliva ja väärika isiksuse arenguks.

(3) tähtsustab vastavalt eeltoodule ligimesearmastuse põhimõttest lähtuvat kristlikku eetikat ja üldinimlikke väärtusi (ausust, õiglust, hoolivust, inimväärikust, aukartust elu ees, lugupidamist kaasinimeste ja enda vastu) ning loob aluse ühiskondlikult vastutustundliku ja kodanikuühiskonna põhimõtteid austava isiksuse kujunemiseks.

(4) väärtustab kristlikku kultuuri, luterlikku traditsiooni, eesti kultuuripärandit ning ajaloolise Tallinna Toomkooli pärandit.

2.2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

(1) Kristlikele väärtustele ja kultuurile toetuva kaasaegse heatasemelise üldhariduse sidumine kaunitel kunstidel põhineva huvitegevusega õpilasesõbralikus ja õpetajat väärtustavas keskkonnas, luues eeldused vaba tervikliku isiksuse kujunemisele.

(2) Kujundada õpikeskkond, kus lisaks teadmiste ja õpioskuste omandamisele arenevad lapse kõlbelised tõekspidamised, eneseanalüüsi oskused, sotsiaalne võimekus ja head käitumistavad ning valmidus teistega arvestada ja teisi abistada.

(3) Toetada õpilast märkava ja innustava õpikeskkonna kaudu õpihimu ja luua positiivne suhtumine õppimisse ja enesearendamisse.

(4) Tagada õpilasele kooli ja kodu vahelise koostöö kaudu võimalikult turvaline õppe- ja kasvukeskkond ning toetada vanemaid lapse kasvatamisel.

(5) Lähtuda väärtushoiakute kujundamisel kristlikust maailmavaatest, mida esindab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (edaspidi EELK) ning eesti kultuuripärandi ja traditsioonide tutvustamisest; teadvustada ajaloolise Tallinna Toomkooli traditsioonide väärtustamise kaudu eesti kultuuri seotust Euroopa kultuuriruumiga.

 

3. Õppimise käsitus, õppekeskkond ja pädevused

3.1. Õppimise käsitus

(1) Õppekava käsitab õppimist väljundipõhiselt, sõnastades Toomkooli põhikooli I ja II õpiastme lõpuks omandatavad üldpädevused ja õpitulemused.

(2) Vastavalt õppimise väljundipõhisele käsitlusele mõistetakse õppimist holistlikult, nii inimese teadmisi, oskusi kui ka väärtushoiakuid ja -hinnanguid ning käitumist hõlmavana.

(3) Kuna õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga, on õpilase arengut soosiva õppekeskkonna kujundamine väga oluline.

(4) Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja.

(5) Õppekeskkond ja õppetegevus on korraldatud viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mis aitavad tal omandada kavandatud õpitulemusi.

(6) Õpet kavandades ja ellu viies:

- arvestatakse õpilaste eakohaste taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, õpilaste individuaalseid võimeid, keelelist, kultuurilist ja religioosset tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi

- jälgitakse, et õppekoormus oleks ea- ja jõukohane ning võimaldaks õpilasele ka aega puhkuseks ja huvitegevuseks

- võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest

- kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, seostamaks õpitut igapäevase eluga

- luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane)

- kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms)

- kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid

- kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida

(7) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu, mis saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel; õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade, õppeülesannete ning -viiside abil.

3.2. Õppekeskkond

(1) Õppekeskkond on õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, milles õpilased arenevad ja õpivad.

(2) Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning õppekeskkonna loomisel lähtub kool Toomkooli põhikooli I ja II õpiastme alusväärtustest.

(3) Sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna kujundamisel:

- luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteisega arvestamisel põhinevad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

- koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

- jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus ning sõnastatakse koolielu toimimist reguleerivad reeglid;

- märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu;

- hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest ning välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

- luuakse õhkkond, mis toetab õpilaste omaalgatust ja loomingulisust;

- luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul ning mis rajaneb vastastikusel usaldusel ja heatahtlikkusel;

- luuakse õhkkond, kus väärtustatakse ja toetatakse kristlikku maailmavaadet

(4) Füüsilise õppekeskkonna kujundamisel jälgib Toomkool, et:

- õppetegevuseks kasutatavate ruumide ja rajatiste sisustus ning kujundus oleks õppe seisukohast otstarbekad;

- õppetöö läbiviimiseks ja innovaatiliste õppemeetodite kasutamiseks oleks olemas vajalikud tehnilised lahendused ning seda, et õpilastele oleks tagatud ligipääs õppetööks vajalikule kooliraamatukogule;

- kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustuse turvalisust ning vastavust tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

- ruumid, sisseseade ja õppevara on heas korras;

- oleks olemas vahendid, mis võimaldavad kehalise tegevuse ja tervislike eluviiside edendamist

(5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues, vabas looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes, kirikuhoonetes jm) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

3.3. Pädevused

3.3.1. I kooliastme lõpus on õpilane omandanud järgmised pädevused:

(1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist

(2) lähtub käitumises kristlikust ligimesearmastusest, olles abivalmis ja heatahtlik

(3) suhtub kaasinimestesse lugupidavalt ja viisakalt, teades, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida

(4) hoiab end ümbritsevat keskkonda, tajudes end loodu hoidjana ning peab lugu tervislikest eluviisidest

(5) tunneb olulisemate kristlike pühade ning eesti rahvakalendri tähtpäevade sisu, nende omavahelist vahekorda ja mõju eesti kultuurile ning peab lugu enda rahvuslikust ja kultuurilisest kuuluvusest

(6) austab teisi kultuure ja mõistab end eestimaalasena Euroopa kultuuriruumi kuuluvana

(7) suudab kontrollida oma käitumist ja väljendada enda emotsioone teisi kahjustamata

(8) teab enda tugevaid ja nõrku külgi, julgeb vajadusel vigu tunnistada ja vabandada

(9) peab reeglitest kinni, täidab õpetaja juhtnööre ja korraldusi, keskendub saadud ülesandele

(10) tahab õppida, teeb kodused ülesanded ära korrektselt ja õigeaegselt, hoides korras oma õppevahendid ja töökoha 

(11) osaleb aktiivselt ühistes tegevustes ja vestlustes, arvestades teistega

- suudab mõista tekstides sisalduvat teavet (sh mõisteid, tegelasi, sündmusi jm) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada

(12) oskab sihipäraselt vaadelda ning esemeid ja nähtusi võrrelda, kirjeldada ja rühmitada, märgates erinevusi ja sarnasusi; suudab lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti

(13) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid

3.3.2. II kooliastme lõpus on õpilane omandanud järgmised pädevused:

(1) mõistab oma rolli ligimesena, pereliikmena, sõbrana; on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;

(2) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste, kultuuride ning religioonide seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta;

(3) tunneb olulisemate kristlike pühade ning eesti rahvakalendri tähtpäevade sisu, nende omavahelist seost ja mõju eesti kultuurile ning peab lugu enda rahvuslikust ja kultuurilisest kuuluvusest;

(4) oskab keskenduda õppimisele, kavandab ja analüüsib eakohaselt oma tegevusi ja tulemusi;

(5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi;

(6) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest;

(7) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

(8) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada, tehes vahet faktil ja arvamusel;

(9) väärtustab Jumala ja inimese loomingut ning suudab end loovalt väljendada;

(10) väärtustab tervislikke eluviise;

(11) omab üldist ettekujutust töömaailmast.

 

4. Õppekorraldus. Tunnijaotusplaan ning kohustuslikud ja valikõppeained

4.1. Õppe- ja kasvatustöö üldkorraldus

(1) Õppeaastas on 35 õppenädalat, kokku 175 koolipäeva. Kooliaasta algus, lõpp ja vaheajad on kehtestatud Koolipidaja poolt. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Õpetaja planeerib projekt-, õues- ja muuseumiõppe ning ekskursioonid ja õppekäigud kaks korda aastas- õppeaasta ning II poolaasta alguses ja lisab need oma töökavadesse, arvestusega, et need koos tavaõppega ei ületaks lubatud nädalakoormust ja toimuksid õppeaasta sees.

(2) Vahetundide pikkus on vähemalt 10 minutit, söögivahetunni pikkus 20 minutit. Koolipäeva algusaeg kehtestatakse kooli kodukorras.

(3) Toomkooli I  ja II kooliastmes on õppe- ja kasvatustegevus peamiselt korraldatud üldõpetusliku tööviisi põhimõtteid järgides, kus erinevad õppeained on omavahel lõimitud.

(4) Vajadusel loob Toomkool järgmisi õpiabi ja toetusvõimalusi ehk tugiteenuseid: õpiabi (1.- 4. klass), logopeediline abi, individuaalne õppekava, koduõpe, abiõpetaja, pikapäevarühm, psühholoogiline abi.

(5) Õpilase vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib Toomkool arvestada kooli õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.

(6) Õpilastele väljastatakse Toomkoolis õppimise ajaks õpinguraamat.

(7) Toomkoolil on oma sümboolikaga koolivorm.

(8) Õpe Toomkoolis on tasuline. Õppemaksu suuruse kehtestab Kooli pidaja. Õppemaksu tasumise kord on sätestatud Toomkooli põhikirjas.

(8) Toomkooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine on õppenõukogu ülesandeks. Õppenõukogu liikmed on Toomkooli kõik õppe- ja kasvatustöö alal töötavad isikud. Õppenõukogu tööd ning koosolekut juhatab direktor või direktori nimetatud õppenõukogu liige.

4.2. Kohustuslikud õppeained

(1) Kohustuslikud ained Toomkooli põhikooli I kooliastmes:

1) eesti keel            

2) A-võõrkeel (saksa keel)

3) matemaatika

4) loodusõpetus

5) inimeseõpetus

6) muusika

7) kunst

8) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus

9) kehaline kasvatus

10) usuõpetus

(2) Kohustuslikud ained Toomkooli põhikooli II kooliastmes:

1) eesti keel            

2) A-võõrkeel (saksa keel)

3) B-võõrkeel (vene keel või prantsuse keel)

3) matemaatika

4) loodusõpetus

5) inimeseõpetus

6) muusika       

7) kunst

8) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus

9) kehaline kasvatus

10) usuõpetus

11) ajalugu

12) ühiskonnaõpetus

4.3. Tunnijaotusplaan

(1) Tunniplaani koostamisel arvestatakse tunnijaotusplaani ja lubatud nädalakoormusega.

(2) Toomkooli põhikooli I kooliastmes jagunevad kohustuslike õppeainete nädalatunnid järgnevalt:

  

 

1. kl 

 2. kl

 3. kl

RÕK-s etteantud nädalatundide arv (kooli poolt lisatud tunnid)

eesti keel

  6

   6

   7

  19

A-võõrkeel (saksa keel) 

  0

   0

   3

   3

matemaatika

  4

   4

   5

  10 (+3)

loodusõpetus

  1

   2

   1

   3 (+1)

inimeseõpetus

 

   1

   1

   2

usuõpetus

  1

   1

   1

   0 (+3)

muusika

  2

   2

   2

   6

kunst

  2

  1

   1,5

   4,5

tööõpetus

  1

  2

   1,5

   4,5

kehaline kasvatus

  3

  3

   3

   8 (+1)

Maksimaalne nädalakoormus

  20 

 23 (-1)

  25 (+1)

   68

  

(3) Toomkooli põhikooli II kooliastmes jagunevad kohustuslike õppeainete nädalatunnid järgnevalt:

 

 4. kl    

 5. kl

 6. kl

RÕK-s etteantud nädalatundide arv (kooli poolt lisatud tunnid)

eesti keel

  5

   3

  4

   11 (+1)

kirjandus

 

   2

  2

   4

A-võõrkeel (saksa keel)

  3

   3

  3

   9

B-võõrkeel

  0

   0

  3

   3

ajalugu

  0

   1

  2

   3

ühiskonnaõpetus

  0

   0

  1

   1

matemaatika

  5

   5

  5

   13 (+2)

loodusõpetus

  2

   3

  2

   7

inimeseõpetus

  1

   1

  0

   2

usuõpetus

  1

   1

  1

   0 (+3)

muusika

  2

   2

  2

   4 (+2)

kunst

  1

   1

  1

   3

käsitöö, kodundus ja tehnoloogiaõpetus

  2

   2

  2

   5 (+1)

kehaline kasvatus

  3

   3

  3

   8 (+1)

Maksimaalne nädalakoormus

  25

   28 (-1)

  30 (+1)

   83

 

4.4. Õppekavaväline huvitegevus

(1) Toomkooli eesmärgi ja taotletavate õpitulemuste saavutamise toetamiseks korraldab Toomkool õppekavaväliselt tasuta ja tasulisi ringe, kursuseid ja stuudioid ning eelkooli ja pikapäevarühmade tegevust, organiseerib üritusi ja ekskursioone.

(2) Õppekavavälise tegevuse kulude katmine toimub õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel. Hinnad kehtestab Toomkooli pidaja.

(3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta Toomkooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

(4) Õppekavavälise huvitegevuse organiseerimine toimub osaliselt koostöös Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Vastavat koostööd reguleerib koostööleping Toomkooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi vahel.

 

5. Õppekava lõiming läbivate teemade kaudu

5.1. Läbivad teemad ja nende käsitlemisel taotletavad pädevused

(1) Üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade omavaheline lõiming saavutatakse õpet läbivate teemade abil. Läbivad teemad on aineülesed ning hõlmavad olulisi eluvaldkondi, aidates õpilasel mõista ühiskonna kui terviku eri aspekte ja rakendada omandatud teadmisi eri eluvaldkondades.

(2) Toomkooli põhikooli I ja II kooliastme õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad ning taotletavad õpitulemused on:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. 

I kooliastme lõpetanu:

- iseloomustab iseennast, kirjeldab oma positiivseid omadusi;

- kirjeldab oma unistusi ja seda, kelleks soovib tulevikus saada/kellena töötada;

- nimetab kodukohas esinevaid enamtuntud ameteid, selgitab nende vajalikkust;

- teab, mis tööd tema vanemad teevad; kirjeldab nende tööd;

- planeerib igapäevasteks tegevusteks oma aega, reastab tegevused tähtsuse järjekorras;

- mõistab oma tegevuse ja selle tulemuse vahelisi seoseid;

- kasutab raha lihtsamates tehingutes;

- tunneb huvi ümbritseva maailma vastu; on õpihimuline;

-on kohusetundlik, peab kinni antud lubadustest.  

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisel I kooliastmes aidatakse õpilasel mänguliste tegevuste abil kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

II kooliastme lõpetanu:

- iseloomustab iseennast, tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi, analüüsides neid adekvaatselt ja eakohaselt;

- oskab põhjendada oma unistusi ja seda, kelleks soovib tulevikus saada/kellena töötada;

- nimetab kodukohas esinevaid enamtuntud ameteid, selgitab nende vajalikkust;

- planeerib igapäevasteks tegevusteks oma aega, reastab tegevused tähtsuse järjekorras;

- mõistab oma tegevuse ja selle tulemuse vahelisi seoseid;

- kasutab raha lihtsamates tehingutes, oskab koostada lihtsamaid eelarveid;

- tunneb huvi ümbritseva maailma vastu; on õpihimuline ja kohusetundlik;

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisel II kooliastmes keskendutakse õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse  erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.

I kooliastme lõpetanu:

- tunneb huvi looduse vastu, märkab ja kirjeldab loodus- ja tehiskeskkonda enda ümber;

- näitab üles hoolivust ümbritseva ning kõigi elusolendite vastu, hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;

- kirjeldab looduse mõju iseendale ja oma perekonnale;

- kirjeldab paikkonna inimtegevuse mõju loodusele;

- selgitab elus ja eluta looduse vahelisi seoseid;

- kirjeldab enda ja oma perekonna tarbimiseelistusi;

- selgitab jäätmete sorteerimise vajalikkust, sorteerib jäätmeid;

- kirjeldab, kuidas säästa vett ja elektrit; toimib ise vastavalt;

- kirjeldab, kuidas tema ja ta kaaslased saavad keskkonnahoidlikult ja säästvalt käituda, tegutseb loodusele ja keskkonnale kahju tegemata.

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

II kooliastme lõpetanu:

- oskab kirjeldada loodus- ja tehiskeskkonda enda ümber;

- näitab üles hoolivust ümbritseva ning kõigi elusolendite vastu, hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;

- kirjeldab looduse mõju iseendale ja oma perekonnale;

- kirjeldab paikkonna inimtegevuse mõju loodusele;

- selgitab elus ja eluta looduse vahelisi seoseid;

- kirjeldab enda ja oma perekonna tarbimiseelistusi;

- selgitab jäätmete sorteerimise vajalikkust, sorteerib jäätmeid;

- kirjeldab, kuidas säästa vett ja elektrit; toimib ise vastavalt;

- kirjeldab, kuidas tema ja ta kaaslased saavad keskkonnahoidlikult ja säästvalt käituda, tegutseb loodusele ja keskkonnale kahju tegemata.

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine II kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Teema käsitlemisele ja oskuste kujunemisele aitavad kaasa keskkonnaprojektide koostamine ja neis osalemine. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

I kooliastme lõpetanu:

- püüab konflikte rahumeelselt lahendada, aktsepteerides eriarvamusi;

- selgitab vastastikuse toetuse ja abistamise olulisust; on valmis kaaslastele omaalgatuslikult abi osutama;

- kirjeldab ennast mõne kooskonna (klassi, sõpruskonna vms) liikmena; põhjendab, miks on igal pere (klassi, sõpruskonna vms) liikmel oma ülesanded ja kohustused ning miks on vaja kõigi õigustega arvestada.

- tunneb kodukandi olulisemaid ettevõtteid

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisel I kooliastmes on keskne saada koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Õpilasele tutvustatakse  piirkonna olulisi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda.  

II kooliastme lõpetanu:

- julgeb võtta initsiatiivi erinevate teemade algatamisel;

- oskab hinnata koostööd; on valmis kaaslastele omaalgatuslikult abi osutama;

- teab, et igale teole järgneb tagajärg, oskab võtta vastutust;

- tunneb kodukandi olulisemaid ettevõtteid, tunneb huvi ja oskab neid kirjeldada

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikus“  käsitlemisel II kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.

4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

I kooliastme lõpetanu:

- tunneb ära ja nimetab oma rahvuskultuurile iseloomulikke tunnuseid ja tavasid;

- toob näiteid inimeste erinevate soovide, harjumuste ja eelistuste kohta, väljendades erinevuste suhtes sallivust;

- hoiab korras oma töökoha, tegutseb klassis ja grupis teisi arvestavalt, mõistes, et see on oluline osa töökultuurist;

- toob näiteid kultuuridevahelisest suhtlemisest oma kodukohas ja Eestis; tunneb Eestis ajalooliselt elanud rahvusvähemusi.

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet“ käsitlemisel I kooliastmes pakutakse õpilasele võimalust saada osa eesti kiriklikust ja pärimuskultuurist. Õpilasel aidatakse jõuda arusaamiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Tutvutakse eesti ajalooliste vähemusrahvuste kombestikuga, seades ajaloolise Toomkooli eripära arvestades  esiplaanile baltisaksa kultuuri. Õppe ja kasvatusega kujundatakse eesti kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.

II kooliastme lõpetanu:

- tunneb ära ja nimetab oma rahvuskultuurile iseloomulikke tunnuseid ja tavasid;

- toob näiteid inimeste erinevate soovide, harjumuste ja eelistuste kohta, väljendades erinevuste suhtes sallivust;

- toob näiteid kultuuridevahelisest suhtlemisest oma kodukohas ja Eestis; tunneb Eestis ajalooliselt elanud rahvusvähemusi.

Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“  käsitlemisel II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu.

5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

I kooliastme lõpetanu:

- nimetab juhtumeid (nt õnnetusjuhtum), mille puhul tohib anda ainult väga täpset infot, ja põhjendab, miks see on tähtis;

- selgitab, kellele võib oma kontaktandmeid anda ja kellele mitte ning selgitab, mille alusel ta selle üle otsustab;

- liigitab etteantud kohad ja tegevused isiklikeks ja avalikeks ning selgitab, kuidas antud eristus mõjutab tema käitumist vastavatel puhkudel;

- tunneb selgemini eristatavate tunnuste alusel ära tekstitüübid ja nende otstarbe.

Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile.

II kooliastme lõpetanu:

- selgitab, kellele võib oma kontaktandmeid anda ja kellele mitte ning selgitab, mille alusel ta selle üle otsustab;

- tunneb selgemini eristatavate tunnuste alusel ära tekstitüübid ja nende otstarbe;

- oskab vahet teha avalikul ja privaatsel suhtlusruumil ja valida õiget suhtlusviisi;

- oskab hinnata uudise kvaliteeti

Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisel II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane

harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.

6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

I kooliastme lõpetanu:

- koostab ja salvestab arvuti abil omaloomingulise töö;

- kasutab digitaalseid õppematerjale ja eakohast õpitarkvara.

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme. Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse foto või video tegemise ning mudelite ja makettide meisterdamise integreerimise kaudu õppetegevusse.

II kooliastme lõpetanu:

- koostab ja salvestab arvuti abil omaloomingulise töö;

- kasutab digitaalseid õppematerjale ja eakohast õpitarkvara.

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemisel II kooliastmes tuginetakse kooli ja õppetööga seotud  praktiliste ülesannete koostamisele ja lahendamisele, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.

7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

I kooliastme lõpetanu:

- nimetab tervist mõjutavaid positiivseid tegureid ja hoolitseb eakohasel viisil oma tervise tugevdamise eest;

- ennetab vigastusi ja kasutab nendega toimetuleku (sh esmase abi osutamise) eakohaseid viise;

- nimetab hädaabinumbri 112, selgitab kuidas tuleb kutsuda abi ja demonstreerib seda imiteeritud olukorras;

- selgitab, kuidas käituda levinumates ohuolukordades (nt lõhkekeha leidmisel, tuleohu, liiklusõnnetuse, pommiähvarduse korral);

- selgitab ja demonstreerib õppeolukorras, kuidas käituda koolimaja evakuatsiooni korral;

- kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);

- eristab ohtlikku liikluskäitumist ohutust käitumisest, toob näiteid mõlema kohta; selgitab liikumistingimusi ja ohutu liikumise viise märjal, libedal, lumisel teel ning valgel ja pimedal ajal;

- järgib nii jalakäijana (rulaga, rulluiskudega jms), jalgratturina kui ka ühissõiduki kasutajana olulisemaid ohutust tagavaid reegleid ja norme ning arvestab kaasliiklejatega.

Õppemeetoditest on I kooliastmes läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt nii tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Õpilane mõistab ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandab oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel. Teema käsitlemiseks kaasatakse oma ala professionaale.

II kooliastme lõpetanu:

- nimetab tervist mõjutavaid positiivseid tegureid ja hoolitseb eakohasel viisil oma tervise tugevdamise eest;

- oskab kasutada eakohaseid esmaabi võtteid;

- nimetab hädaabinumbri 112, selgitab kuidas tuleb kutsuda abi ja demonstreerib seda imiteeritud olukorras;

- selgitab ja demonstreerib õppeolukorras, kuidas käituda koolimaja evakuatsiooni korral;

- kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);

- eristab ohtlikku liikluskäitumist ohutust käitumisest, toob näiteid mõlema kohta; selgitab liikumistingimusi ja ohutu liikumise viise märjal, libedal, lumisel teel ning valgel ja pimedal ajal;

- järgib nii jalakäijana (rulaga, rulluiskudega jms), jalgratturina kui ka ühissõiduki kasutajana olulisemaid ohutust tagavaid reegleid ja norme ning arvestab kaasliiklejatega.

Õppemeetoditest on II kooliastmes läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel rõhk aruteludel, rühmatöödel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele. Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud. Teema käsitlemiseks kaasatakse oma ala professionaale.

8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ja austab kristlikke väärtusi ja traditsioone, tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

I kooliastme lõpetanu:

- selgitab oma sõnadega ja igapäevaelust või käsitletud õppematerjalist näiteid tuues, mis on ligimesearmastus, õiglus, ausus, südametunnistus, sõnapidamine ja vastutustunne, osundades nende vooruste tähtsusele;

- on osalenud klassi reeglite koostamisel ja põhjendab nende reeglite järgimise vajadust ning hindab enda ja kaaslaste toimimist neist reeglitest lähtudes;

- toob näiteid, kuidas sõbralikkus ja heasoovlikkus mõjutavad inimestevahelisi suhteid; suhtub klassikaaslastesse sõbralikult;

- jutustab käsitletud lugu või igapäevaelu sündmust ümber erinevate tegelaste vaatenurgast ja selgitab, miks need vaatenurgad võivad olla erinevad;

- toob kahe osapoolega konflikti kirjelduse põhjal välja konflikti võimalikke põhjusi ja osapoolte vaatenurki. Toob välja mitu võimalikku lahendusviisi ning vaeb nende plusse ja miinuseid nii olukorra kui ka mõlema poole seisukohalt; valib enda arvates antud olukorras sobivaima lahenduse ja põhjendab oma valikut. Toob näiteid olukordadest, kus andekspalumine ja andeksandmine aitavad konfliktseid olukordi lahendada.

Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisel I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks kristlikust eetikast lähtuvaid käitumisnorme, õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu,  lubaduste pidamist, demokraatlikku osalemist ja enda kultuuripärandi austamist. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jälgima ja reflekteerima.

II kooliastme lõpetanu:

- selgitab oma sõnadega ja elulisi näiteid tuues, mis on ligimesearmastus, õiglus, ausus, südametunnistus, sõnapidamine ja vastutustunne, osundades nende vooruste tähtsusele;

- toob näiteid, kuidas sõbralikkus ja erinevustega arvestamine mõjutavad inimestevahelisi suhteid; suhtub klassikaaslastesse sõbralikult;

- toob kahe osapoolega konflikti kirjelduse põhjal välja konflikti võimalikke põhjusi ja osapoolte vaatenurki. Oskab pakkuda konflikti lahendamise viise.

Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisega II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kristlikust eetikast lähtuvaid käitumisnorme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu.. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi.

 

5.2. Läbivate teemade põhise õppe realiseerumine õppekavas

Läbivate teemade õppe realiseerumine toimub:

(1) õppekeskkonna kaudu, mille kujundamisel arvestatakse õpet läbivate teemade sisu ja eesmärke;

(2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;

(3) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

(4) Toomkooli poolt organiseeritavate huviringide töö toel;

(5) korraldades võimaluse korral koostöös erinevate kultuuriasutuste ja kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust õppekäikude, erinevates projektides osalemise jms kaudu.

 

6. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

(1) Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad aitama õppekavas määratletud üld-ja valdkonnapädevuste saavutamist.

(2) Õppe- ja kasvatustegevust toetavad ülekooliliMsed projektid ja koolidevahelised projektid

kavandatakse enne õppeaasta algust kooli üldtööplaanis.

(3) Traditsioonilised ülekoolilised projektid on ainepäevad, ainenädalad, tervisepäevad, matkad, uisupäevad, kiriku-, rahvakalendri ja riiklikud tähtpäevad, kooli aktus-palvused, kooli kontserdid.

(4) Koolidevahelised projektid on maakondlikud ja vabariiklikud võistlused, tantsu-ja laulupidu, spordivõistlused, ainealased konkursid, ainepäevad.

 

7. Õppe ja kasvatuse korraldus

7.1 Õppe ja kasvatuse korraldus

(1) Õppe-ja kasvatustegevus koolis on traditsioonilise korraldusega s.t. kõiki õppeaineid

õpitakse kogu õppeaasta vältel.

(2) Õppeainete tundide jaotus klassiti määratakse kindlaks tunnijaotusplaanis.

(3) Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid (sealhulgas projekt-, õues- sakraalhoone- ja muuseumiõpe) toimuvad koolis või väljaspool kooli õppekäigu või ekskursioonina.

(4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud

pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, seal

hulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see

võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.

(5) Õpiväljundite saavutamise kontrollimiseks viiakse koolis läbi tasemetöid.

(6) Kohustusliku tasemetööd toimuvad I ja II kooliastme lõpul.

7.2 Õppe ja kasvatuse ajakasutus

(1) Õppeaasta koosneb viiest õppeveerandist ning koolivaheajast.

(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

(3) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused

tehakse õpilastele teatavaks õppeveerandi algul.

(5) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste

tegevuste nagu pikapäevarühmas ja ringides korraldavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust.

Koolipäevakava kehtestab direktor.

 

8. Hindamine

8.1. Hindamise põhimõtted I  ja II kooliastmes

(1) Hindamise eesmärk Toomkooli I ja II kooliastmes on:

1) õpilase arengu toetamine õpilasele õppeedukuse kohta tagasiside andmise kaudu;

2) õpilase sihikindlalt õppima innustamine ja suunamine;

3)  õpilase enesehinnangu kujunemise suunamine ja individuaalse arengu toetamine;

4) aluse andmine õpilase üleviimiseks järgmisesse klassi.

(2) Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele, kuna võimaldab koguda teavet õpilase arengu kohta. Hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.

(3) Toomkool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.

(4) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord on sätestatud  kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord kooli õppekavas.

(5) Hindamisel lähtutakse kujundava hindamise põhimõtetest. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

(6) Tagasiside põhimõtted:

- tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut;

- õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

- õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse ja tagasiside andmisse selleks, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

(7) Õpimapp on üheks kujundava hindamise vahendiks. Õpimapp õppimise päevikuna  sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

8.2. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

(1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

(2) Toomkooli I ja II  kooliastmes toimub hindamine viiepallisüsteemis, v.a esimene klass.

(3) Hindamissüsteem I klassis:

- I klassi õpilasele antakse suuline või kirjalik kirjeldus lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest. Suulisi kirjeldusi saavad õpilased pidevalt, kokkuvõtvad kirjalikud kirjeldused antakse iga õppeveerandi lõpul.

- esimeses klassis hinnatakse õpilasi sõnaliste kirjeldustega, sest selline hindamine on paindlikum laste kooliellu sisseelamiseks, valmistab lapsi sujuvalt ette numbriliseks hindamiseks ja loob lastele enam positiivseid emotsioone.

- suulise või kirjaliku kirjelduse hinnangud on: "väga hea", "hea", "rahuldav", "puudulik" ja "nõrk", mis on teisendatavad viiepallisüsteemis hinneteks vastavalt "5", "4", "3", "2" ja "1".

- hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hindamine toetab õpilase eneseväärikust ja -usku, loob emotsionaalselt turvalise, meeldiva keskkonna, kujundab enesehinnangut õpilasel.

- hindamisel tuuakse välja psüühiliste protsesside areng, pädevuste kujunemine, õpitulemused.

(4) Hindamine viiepallisüsteemis II-VI klassis:

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;

4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord on reguleeritud kooli õppekavas (vt 6.4

Viiepallisüsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

8.3.Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

(1) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

(2) Õpilast ja  vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest.

(3) I klassis kasutatakse kokkuvõtva hindamisena vähemalt kaks korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus kajastatakse seda, mil määral on taotletavad õpitulemused saavutatud.

(4) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine poolaastahinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.

(5) Õpilasele, kelle poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(6) Poolaastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

(7) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära nende arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

(9) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

8.4. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord

(1) Järelevastamine ja järeltööd sooritatakse kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast õppetööle naasmist või mitterahuldava hinde teadasaamist.

(2) Õpilane, kes hinnatava ülesande päeval koolist puudus või ei saa tööd põhjendatult kaasa teha, sooritab järelvastamise õpetajaga kokkulepitud ajal. Hinne kantakse e-päevikusse puudumismärgi järele.

(3) Õpilane, kes oli hinnatava ülesande päeval koolis, kuid jättis selle põhjendamatult täitmata (ei tagastanud oma kontrolltööd, lahkus antud tunnist põhjuseta), märgitakse e-päevikusse hinne “1” ning temale ei võimaldata järeltööd.

4) Õpilane, kes täitis hinnatava ülesande puudulikult või nõrgalt, on kohustatud kokkuleppel õpetajaga sooritama järeltöö. Vähemalt rahuldav hinne kantakse e-päevikusse tärniga hindena ning poolaastahinnete panekul arvestatakse positiivsemat hinnet.

(5) Järelvastamist või järeltööd võib õpilane sooritada iga hinde kohta üldjuhul 1 kord. Kui järelvastamine ei õnnestu, siis jääb hindeks algul saadud tulemus.

(6) Järelvastamisele ei kuulu suulised vastused, kirjalikud ja praktilised tööd, mille puhul on õpilase poolt kasutatud lubamatut kõrvalist abi.

(7) Poolaastahindega hinnatavates ainetes tuleb järelvastamine sooritada sellel veerandil, millal arvestuslik töö tehti. Üldjuhul järgneval veerandil antud tööd vastata ei saa. Erandiks on puudumised pikemate haigestumiste korral.

(8) Positiivne hinne parandamisele ei kuulu.

(9) Järelvastamise korra ja tingimused oma aines määrab aineõpetaja oma töökavas ning teatab selle õppeaasta alguses vastava klassi õpilastele.

(10) Järeltööde sooritamise initsiatiiv peab tulema õpilaselt.

(11) Vajadusel võib õpetaja nõuda enne järeltöö sooritamist konsultatsioonitunnis osalemist. Õpilasele on sel juhul konsultatsioonitund kohustuslik.

 

9. Õpilaste ja vanemate nõustamise põhimõtted

9.1. Õpilaste hariduslikud erivajadused ja tugiteenuste rakendamise kord.

(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.

(2) Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub tutvusuuringute, igapäevase õppetöö, konsultatsioonide kaudu logopeedi ja psühholoogiga, juhtumi analüüsi koosolekute, õpetajatevaheliste kogemusevahetuste, tervisenõukogu ja arenguvestluste kaudu. Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid või korraldatakse diferentseeritud õpet.

(3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisse kaasatakse õpilase vanem.  Õpilaste toetamiseks teevad koostööd lapsevanemad, klassijuhataja, aineõpetajad ja erispetsialistid (logopeed, psühholoog, abiõpetaja, kaplan jt).

(4) Õpilane, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel suunatakse õpiabitundi ja talle koostatakse individuaalse arengu jäglimise kaart. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.

(5) Individuaalsete annete avaldumisel püütakse õpilasele leida enesetäiendamise võimalusi lisaks eritundidele ja individuaalsele lisaõppele ka huvihariduse ning muus sobivas vormis.

(6) Vajadusel korraldab kool eesti keelest erineva emakeelega õpilasele vanema soovil eesti keele õpet RÕK «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel.

9.2.Vanemate kaasamise, nõustamise ja teavitamise põhimõtted

(1) Toomkool peab oluliseks kooli ja perekonna koostööd õpilase isiksuse kujundamisel. Kooli ja kodu vahelised sõbralikud ja vastastikusele toetusele suunatud suhted võimaldavad paremini jälgida õpilase arengut ning olla talle toeks.

(2) Vanemate paremaks kaasamiseks kooli ja kodu vahelisse koostöösse ning nende teavitamiseks Toomkooli õppekorraldusest ja õppetööst rakendatakse järgmisi meetmeid:

1) Toomkooli õppekorraldus ja kodukord on kättesaadavad Toomkooli kodulehelt;

2) Toomkooli õppekorraldust ja kodukorda tutvustatakse vanematele tutvusuuringul ja koostöölepingu sõlmimisel;

3) tutvusuuringute küsimustike kaudu selgitatakse välja perekondade kasvatuspõhimõtted ja vanemate poolt Toomkooli õppe- ja kasvukeskkonnale seatavad ootused;

4) jooksva õppetöö käigus jagatakse vanematele infot meililisti ja e-kooli kaudu;

5) vähemalt kord õppeaasta jooksul viiakse vanematega läbi arenguvestlus;

6) Toomkooli kolleegiumisse kuulub kaks lastevanemate esindajat, kes on valitud lastevanemate üldkoosoleku poolt;

7) vanemaid kaasatakse Toomkooli poolt korraldatud ühisüritustele.

8) vanemal on e-kooli kaudu võimalik tutvuda lapse edasijõudmisega koolis, tutvuda koduste ülesannete, hinnete, märkustega.

 

10. Karjääriteenuste korraldus

(1)  Karjäärinõustamisega aidatakse I ja II kooliastme õpilasel arendada  iseenda mõtestamist, saada teadmisi töömaailmast, erinevatest elukutsetest ja õppimisvõimalustest.  Selle käigus on võimalik kujundada hoiakuid, mis aitavad toime tulla kaasaegses töömaailmas ja toetavad eneseteostust.

(2)  Peateemadeks on:

· enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel;

· õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmaõppimine;

(3)  Koolis kuuluvad karjääriteenuste süsteemi:

· erinevate õppimisvõimaluste tutvustamine eri ainetundides;

· silmaringi laiendamine läbi erinevate töökohtade külastamise;

· kohtumiste korraldamine erinevate spetsialistidega,

· spetsialistide juhendamisel rollimängud.

(4)  I ja II kooliastmes nõustavad õpilasi vastavalt

oma pädevusele ja õpilase eakohasusele psühholoog, aineõpetajad ja klassijuhatajad.

 

11. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

(1)  Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate õpitulemusteni jõudmist. Töökava on tegevuskava, mis kajastab õpitulemusi, ajakulu, õppe sisu ja õppetegevusi.

(2)  Töökava koostamine ja arendamine kuulub õpetaja kohustuste hulka.

(3)  Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega.

(4)  Töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.

(5)  Õpetaja töökavad on vormistatud poolaastase kalenderplaanina.

(6)   Õpetaja töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad teemad, alateemad; käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid; õppekirjandus jm õppematerjal; lõiming; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.

(7)   Õpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.

(8)   Otsustused, mida õpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.

(9)   Õpetaja esitab töökava enne poolaasta õppetöö algust elektroonilisel teel.

(10)   Iga õppeveerandi algul teeb õpetaja oma töökava alusel õpilastele, vajadusel ka vanematele, teatavaks õppeaines läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid ja kokkuvõtva hinde kujunemise põhimõtted. Samas teeb õpetaja teatavaks konsultatsioonide ajad, nõutavad õpitulemused, nende kontrollimise/hindamise aja ja vormi (ainenõuded) ning järelvastamise ja järeltööde sooritamise korra ja ajad.

(11)   Klassijuhataja tööplaani koostamise aluseks on kooli ürituste plaan ning õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks. Klassijuhataja tööplaani koostamisel lähtutakse vastava klassi eripärast ja arengueesmärkidest. Klassijuhataja tööplaan sisaldab liikluskasvatuse teemasid.

(12)   Klassijuhataja esitab oma tööplaani elektrooniliselt enne poolaasta õppetöö algust.

 

12. Õppekava uuendamise ja rakendamise põhimõtted

(1) Õppekava ja sellesse tehtavad muudatused kinnitavad Toomkooli õppenõukogu ja Toomkooli pidaja.

(2) Õppekava uuendamine ja arendamine on pidev protsess, millesse on kaasatud kõik kooli pedagoogid.

(3) Õppekava koostamise ja arendamise korralduse eest vastutab kooli direktor.

(4) Vähemalt kord õppeaasta jooksul toimub õppekava uuendustele ja muutustele pühendatud õppenõukogu. Vastaval koosolekul vaadatakse läbi ettepanekud õppekava muutmise ja täiustamise kohta.

Õppekava jõustub 2014/2015 õppeaastast.

Õppekava on kinnitatud direktori käskkirjaga 1. jaanuaril 2017