TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis

TALLINNA TOOMKOOLI  ARENGUKAVA  2014 – 2017

SISUKORD

I. SISSEJUHATUS
II. ÜLDISELOOMUSTUS 
III. PÄRAND   
IV. TALLINNA TOOMKOOLI AJALUGU
V. EESMÄRK
VI. VISIOON
VII. MISSIOON
VIII. SÜMBOOLIKA
IX. TRADITSIOONID
X. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED
     1. VÄÄRTUSED
     2. KRISTLIK KASVATUS
XI. ARENGUPRINTSIIBID JA -SUUNAD
     1. TOOMKOOLI RAJAMISE OTSUST MÕJUTANUD TEGURID 
         1.1. Valmisolek ja vajadus kiriklike koolide asutamiseks 
         1.2. Seadusandlikult loodud eeldused 
         1.3. Tallinna hariduskorralduslikust olukorrast tekkinud võimalused 
     2. EELDUSED ÕPPETÖÖGA ALUSTAMISEKS 2012/2013 ÕPPEAASTAL  
     3. TOOMKOOLI ARENGUSUUNAD JA TEGEVUSKAVA 2014 – 2017
         3.1. Eestvedamine ja juhtimine 
         3.2. Personal 
         3.3. Huvigrupid ja partnerid 
         3.4. Õppe- ja kasvatustegevus  
         3.5. Ressursid  
XII. KAASNEVAD RISKID JA NENDE VÄLTIMISE VÕIMALUSED  
XIII. ARENGUKAVA ÜLEVAATAMISE JA MUUTMISE KORD  
  

I. SISSEJUHATUS
Käesolevas arengukavas tutvustatakse ajaloolise Tallinna toomkooli kultuuri- ja ajaloolist pärandit, sõnastatakse Tallinna Toomkooli põhiidee (eesmärk, visioon ja missioon); õppe- ja kasvatustöö põhimõtted; arenguprintsiibid ja -suunad; samuti tegevuskava kolmeks aastaks ühes arengukava ülevaatamise ja muutmise korraga.

Arengukava lähtub Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrusest nr 1 “Põhikooli riiklik õppekava“, “Erakooliseadusest”, EELK Konsistooriumi dokumendist “Kiriku sotsiaalne sõnum”, EELK arengukavast 2007 – 2017, Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamise lepingust, Tallinna Toomkooli Sihtasutuse asutamisotsusest ja põhikirjast ning Tallinna Toomkooli põhikirjast.

II.   ÜLDISELOOMUSTUS
Nimi: Tallinna Toomkool
Kooli pidaja: Tallinna Toomkooli Sihtasutus (registrikood 90010671)
Tegutsemise alus: Erakooliseadus
Põhitegevusala: Võimaluste loomine õpilastele põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
Õppetöö: Ühes vahetuses
Õppekeel: Eesti keel
Postiaadress: Apteegi 3, Tallinn 10146
Asukoht: Apteegi 3, Tallinn 10146
Telefon: +372 648 4881
E-post:  tallinna.toomkool@eelk.ee
Koduleht:  http://toomkool.ee
Õpilaste arv: Arengukava käesoleva redaktsiooni kehtestamise ajal 2013/2014 õppeaastal õpib Tallinna Toomkoolis 1.-3- klassini 81 õpilast. 2014/2015 õppeaastal asub kooli õppima ~110 õpilast. 2015/2016 õppeaastal asub kooli õppima ~135 õpilast ja 2016/2017 õppeaastal asub kooli õppima ~160 õpilast.

Personal: Direktor, assistent, raamatupidaja, 22 õpetajat, pikapäevaõpetaja, kaplan, psühholoog, perenaine, koristaja ja majahoidja. Logopeedi ja teenused korraldatakse partnerlussuhete alusel Vanalinna Hariduskolleegiumi ja MTÜ Miikaeli Ühendusega. 

III.   PÄRAND
Tallinna Toomkool on XIII sajandil asutatud ning XX sajandil keeruliste ajaloo-sündmuste mõjul tegevuse katkestanud Tallinna Toomkooli (Domschule zu Reval) kristliku kultuuripärandi edasikandja ja tegevuse jätkaja.

IV. TALLINNA TOOMKOOLI AJALUGU
Keskajal asutati toomkoolid ehk katedraalikoolid toomkirikute juurde samaaegselt toomkapiitlitega. Katoliku ajal anti toomkoolides algharidust linnakodanike lastele, samuti tulevastele vaimulikele ning teistele kiriklikele ja ilmalikele ametikandjatele.
Tallinnas on teada toomkapiitli ja seega toomkooli olemasolust 1266. aastast, kuigi esimesed kirjalikud allikad Tallinna toomkoolist on aastast 1319. Liivi sõjani ning orduriigi hävinguni katoliiklikuna töötanud toomkooli ülesanne oli kindlustada järelkasv kohalikele vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda algharidus ka linnakodanike lastele. Õppekeel oli sel ajal ladina keel ning õpetati nn seitset vaba kunsti (septem artes liberales).
Reformatsiooni järel sai Tallinna toomkoolist algteadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste aga ka eesti käsitööliste lapsed. 1586. aastal soovitas piiskop C.M. Agricola saata ka andekaid talulapsi õppima toomkooli. Kool majandas ennast annetustest.
1684. aastal hävis Toompea tulekahjus ka tollane toomkooli hoone. Uus hoone valmis ja võeti kasutusele 1691. aastal. Kuni 18. sajandi keskpaigani pidasid toomkooli üleval toomkogudus, Eestimaa Rüütelkond ja riik ühiselt
1765. aastal võttis Eestimaa Rüütelkond Tallinna toomkooli juhtimise ja ülalpidamise enda kätte ning 1768. muudeti kool rangelt seisuslikuks kinniseks õppeasutuseks, kus õppisid mõisaomanike ning riigi- ja linnateenistuses seisvate aadlike lapsed, mistõttu oli kool ka materiaalselt hästi kindlustatud. Eestimaa Rüütli- ja Toomkool suleti 1892. aastal venestamise surve all. Kool taasavati alles 1906. aastal.
1920. aastal likvideeriti Eestimaa Rüütelkond ning kooli varad läksid üle Eestimaa Üldkasulikule Ühingule ning kooli nimeks sai Tallinna Toomkool. 1925. aastal läks kooli juhtimine Saksa Kooliametile ning kool tegutses edasi eragümnaasiumina. Toomkool sai tegutseda veel kuni II maailmasõja alguseni ja baltisakslaste ümberasumiseni Saksamaale (Umbsiedlung), misjärel Eestimaa vanima ja väärikaima kooli tegevus 11. oktoobril 1939. aastal toimunud viimase aktusega lõpetati.
7. juunil 2011 otsustas ajaloolise toomkapiitli õigusjärglane EELK Konsistoorium Tallinna toomkooli taasavada ning kaasata selleks ajaloolise toomkoguduse õigusjärglasena EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse. Otsustati sõlmida leping Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamiseks, kaasates veel lisaks mõned partnerid. Vastava lepingu allkirjastamise päevaks valiti 15. august, rukkimaarjapäev – Neitsi Maarja uinumise püha (Tallinna Toomkirik on pühitsetud Neitsi Maarjale). Lepingu osapoolteks said Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, allakirjutaja peapiiskop Andres Põder, EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, allkirjutaja õpetaja Urmas Viilma, Vanalinna Hariduskolleegium, allakirjutaja direktor Kersti Nigesen ja Miikaeli Ühendus, allakirjutaja tegevdirektor Ingrid Meister. Saksamaal tegutseva Eestimaa Rüütelkonna nimel andis tervituse edasi Henning von Wistinghausen, kes soovis taasavatavale Tallinna toomkoolile edu ja kinnitas, et Eestimaa Rüütelkond toetab Tallinna toomkooli moraalselt ning peab kooli taasavamise otsust ajalooliselt märkimisväärseks.
1. septembril 2011 alustasid õppetööd Toomkooli kaks esimest klassi – üks poiste ja üks tüdrukute klass, kokku 26 õpilasega. Õppetöö algas Püha Miikaeli kooli alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Toomkooli klass alustas õppetööd Raekoja platsi veeres asuvas Eesti Metodisti Kiriku käest üüritud hoones (Apteegi 3). Majas algasid 2011. aasta suvel renoveerimistööd, et luua vajalikud ja kaunid tingimused toomkooli klassi õpilastele ja õpetajatele. Esimese korruse ruumid valmisid 1. septembriks 2011. Teise korruse renoveerimine võttis tööde mahukuse tõttu enam aega ning ruumid valmisid oktoobri keskpaigaks. 14. oktoobril 2011 toimus toomkooli I ja II korruse ruumide õnnistamistalitus. Ruumid õnnistas peapiiskop Andres Põder.
18. detsembril 2011 otsutas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu asutada toomkooli pidamiseks vastava sihtasutuse ning nimetas juhtorganite liikmed. Tallinna Toomkooli Sihtasutust kanti Harju Maakohtu registriosakonnas registrisse 24. jaanuaril 2012. Edaspidi on sihtasutus kooli pidajaks koos kõige sellega kaasnevaga.
31. augustil 2012 allkirjastas minister Jaak Aaviksoo käskkirja, millega väljastati Tallinna Toomkoolile koolitusluba. Sellega oli 1939. Aasta keeruliste ajaloosündmuste tõttu suletud kool taastatud ja ametlikult uuesti avatud õppetöö läbiviimiseks.
2013. aastal sõlmisid EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus ja Eesti Metodisti Kirik lepingu, millega anti Apteegi 3 asuv hoone 30 aastaks Tallinna Toomkooli kasutusse. Sama aasta sügiseks valmis hoone III korrusel kolm uut klassiruumi ja hoone keldrisse esimene osa söögisaalist ja garderoobist. Renoveerimistööd jätkuvad ka järgnevatel aastatel.

V.   EESMÄRK
Tallinna Toomkooli (edaspidi Toomkool) eesmärgiks on kristlikele väärtustele ja kultuurile toetuva kaasaegse heatasemelise üldhariduse sidumine kaunitel kunstidel põhineva huvitegevusega õpilasesõbralikus ja õpetajat väärtustavas keskkonnas, luues eeldused vaba tervikliku isiksuse kujunemisele.
Eesmärgi saavutamisel toetatakse läbi õppe-ja kasvatusprotsessi iga õpilase arengut ühises koostöös kooli ja koduga.
Õppe- ja kasvatustöös juhindutakse kristlikust maailmavaatest, mida esindab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (edaspidi EELK).

VI.  VISIOON
Toomkooli lõpetaja on omandanud kaasaegsed teadmised, hindab üldinimlikke ja ajatuid väärtusi, orienteerub multireligioosses ja pluralistlikus maailmas ning tunneb end koduselt kristlikus kultuuriruumis.

VII. MISSIOON
Toomkool tugineb üldhariduskoolina kristlikele tõekspidamistele, mis on aluseks isiksuse täisväärtuslikule elule ning teenivad üldist hüve ühiskonnas.
Toomkool toetub oma tegevuses kodu, kooli ja kiriku koostööle.
Toomkool rõhutab hariduse isiksuslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku toimet.
Toomkool loob eeldused muutuvas maailmas toimetuleva, hooliva ja väärika isiksuse arenguks.
Toomkool kujundab õpikeskkonna, kus lisaks headele teadmistele ja õpioskustele areneb lapse südametunnistus ja sotsiaalne võimekus.
Toomkool arendab keskkonna, kus on rohkem koolirõõmu ning vähem pingeid ja kooliväsimust, kus märgatakse avalduvaid andeid, toetatakse last raskustes ega jäeta kedagi kõrvale.

VIII. SÜMBOOLIKA
Toomkooli sümboliks on vapp, mis kujutab punasel kilbil kuldset Pühakirja, mille kohal Neitsi Maarja valge liilia ning all valge luterroos punase südamikuga, mille keskel on valge rist.
Neitsi Maarja – aastast 1240 Tallinna toomkiriku nimepühak.
Pühakiri – kristlikud väärtused ja veendumused ning kasvatuspõhimõtted põhinevad Piiblil.
Luterroos – luterlike kirikute, sealhulgas EELK üks sümboleist.

IX. TRADITSIOONID
Oluline osa Toomkooli traditsioonide ja tavade kujundamisel on kristlikul elukorraldusel, samuti kiriku- ja rahvakalendri pühade ja tähtpäevade tähistamisel. Toomkoolis pööratakse olulist tähelepanu isamaalisele kasvatusele, tähistatakse  riigipühi, rahvuslikke ning kultuuri- ja haridusloolisi tähtpäevi.

X. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED
Toomkoolis taotletakse kodu, kooli ja kiriku tasakaalustatud koostööd nende ühises missioonis lapsele võimalikult soodsa arengukeskkonna loomisel. Toomkooli tegutsemise ning õppe- ja kasvatustöö põhimõtted toetuvad kristliku maailmavaate ning väärtuste vundamendile. Toomkool saab oma võimaluste piires toetada ainult nende lastevanemate püüdlusi oma laste kasvatamisel, kes teadvustavad ja arvestavad; kelle põhimõtted kattuvad või on sarnased; kes nõustuvad Toomkooli eesmärkide, missiooni, visiooni ja üldiste põhimõtetega.

1. VÄÄRTUSED
-  Õppe- ja kasvatustööd korraldatakse lähtuvat kristlikust maailmavaatest ja väärtustest, võttes arvesse, et igal õpilasel on õigus oma vanemate poolt valitud religioossele (sh konfessionaalsele) või mittereligioossele (sh üldhumanistlikule) maailmavaatele, mida kellelgi teisel pole õigust kahtluse alla seada ega naeruvääristada;
-   Käitumis- ja suhtlemisnormides lähtutakse üldistest inimväärikuse ja ligimesearmastuse põhimõtetest (hoolivus, ausus, teistega arvestamine, abivalmidus, tähelepanelikkus, andestamine), olles veendunud, et inimesed on loodud üheväärtuslikeks, sõltumata rahvusest, usutunnistusest, erivajadusest või tervislikust seisundist.
-  Õpikeskkonna loomisel ja arendamisel taotletakse laste vaimsete, moraalsete, intellektuaalsete, esteetiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste võimete kestvat arengut läbi hea eeskuju, juhendamise, juhtimise ja distsipliini;
-  Arenguks ja õppetööks võrdsete tingimuste loomiseks ning poiste ja tüdrukute traditsiooniliste soorollide kujundamise toetamiseks korraldatakse poiste ja tüdrukute õpetamine eraldi klassides;
-  Toetatakse traditsioonilist kristlikku käsitlust perekonnast, tunnustades vanemate põhiseaduslikku õigust olla oma laste esmased harijad pere- ja abielu mõtestamisel.

2. KRISTLIK KASVATUS
Toomkooli traditsioonide hulka kuulub kristlik kasvatus, samuti kristliku elukorraldusega seotult mitmesugused regulaarsed või erakorralised palvused ja jumalateenistused nii kooliruumides kui ka Tallinna vanalinna teistes kirikutes. Toomkooli personali hulka kuuluvad kaplan ja kantor. Toomkooli kodukirikuks on Tallinna Piiskoplik Toomkirik.

Luterliku Tallinna Toomkooli kui kristliku erakooli:
-  iga õppeaasta algab ja lõppeb piduliku jumalateenistusega kirikus;
-  õppekavas on konfessionaalne usuõpetus, mis lähtub luterliku kiriku õpetusest;
-  kõikide klasside tunniplaanis on üks kord nädalas usuõpetuse tund;
-  iga õppenädal algab hommikukogunemisega, mille üheks osaks on palvus;
-  ühised söömised algavad söögilaulu või -palvega;
-  suuremaid kirikupühi tähistatakse palvusega kirikus;
-  kaplan korraldab kooli vaimulikku teenimist ja nõustab vajadusel õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid;
-  õpilased, õpetajad ja lapsevanemad osalevad Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse, Tallinna praostkonna ja EELK ühistegevuses ning vajadusel ja võimalusel Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) või selle liikmeskirikute oikumeenilises tegevuses.

XI. ARENGUPRINTSIIBID JA -SUUNAD
Tallinnas sajandeid tegutsenud toomkoolil on pikk ja väärikas ajalugu. Enam kui 600 tegutsemisaasta kestel erinevatel põhjustel mitmeid kordi lühiajaliselt tegevuse peatanud kool (sõjad, haigused, ideoloogiline surve, jne) jõudis 2011. aasta kevadel taaskord taasavamise künnisele. Koolitusloa saamisest 2012. aasta sügisel taasalustas tegevust Eesti pikima ajalooga üldhariduskool – Tallinna Toomkool. Selle kooli jätkusuutlikkus sõltub riigi ja luterliku kiriku hariduspoliitikast, koolis antava hariduse kvaliteedist, kooli mainest, partnerite ja lastevanematega toimuvast koostööst ning inim-, finants- ja ainelistest ressurssidest.

1. TOOMKOOLI RAJAMISE OTSUST MÕJUTANUD TEGURID
Toomkooli asutamist mõjutasid 2011. aastal mitmed tegurid, mille omavaheline koosmõju lõi eeldused taasiseseisvumise järgse esimese luterliku kooli asutamiseks.

1.1.   Valmisolek ja vajadus kiriklike koolide asutamiseks
21. sajandi algusest on EELK erinevates struktuuriüksustes erineva regulaarsusega tõstatatud luterlik-kirikliku kooli asutamise küsimust. Eriti pärast seda, kui on saanud selgeks, et riiklikult korraldatud konfessionaalset usuõpetust üldhariduskoolide õppekava ette ei näe ning interkonfessionaalne religiooni- ehk usundiõpetuski saab olema selline valikaine, mille kohustuslikkus õpilasele on minimaalne.
EELK Arengukava 2007 – 2017 laste- ja noorsootööd puudutavas alapunktis 5.2. on ühe tegevussuunana nimetatud kirikulasteaedade ja –koolide asutamist. Sellest lähtuvalt on asutatud Tallinna Kaarli koguduse juurde kiriklik lasteaed (Kaarlikese Lasteaed) ja Tartu Pauluse koguduse juurde laste päevahoid.
Kristliku üldhariduskooli ideega on Tallinna Toomkooli näol kõige kaugemale jõudnud Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, kes asutas kooli pidamiseks vastava sihtasutuse (Tallinna Toomkooli Sihtasutus). Kooli asutamise ideest on teostumiseni jõudnud ka Tallinna Kaarli kogudus, mis 2013. aasta sügisest avas Kaarli Kooli, samuti Tartu Peetri kogudus, mis avas samuti 2013. aastal Tartu Luterliku Peetri Kooli koos lasteaiaga. Samal aastal avasid õigeusklikud perekonnas Tallinnas Püha Johannese Kooli.

1.2.   Seadusandlikult loodud eeldused
01.09.2010 jõustunud põhikooli ja gümnaasiumiseaduse rakendussätetes sisaldunud Erakooliseaduse § 11 täiendamine lõikega 5, lõi esmakordselt taasiseseisvumise järel eeldused konfessionaalse usuõpetuse õpetamiseks ja seda ainult erakoolis.

1.3.   Tallinna hariduskorralduslikust olukorrast tekkinud võimalused
2011. aasta kevadel Tallinna linnas kehtinud 1. klassi õpilaste vastuvõtmise kord lõi olukorra, kus kõigil Tallinna linna sissekirjutusega laste vanematel oli õigus taotleda oma lapse vastuvõtmist mistahes Tallinna linna kooli. Vaid ühe aasta kehtinud kord, tekitas Tallinna kesklinna, sh vanalinna koolide 1. klassi soovijatest ülipika nimekirja, kus oli õpilasi rohkem kui koolides kohti. Paljud tutvumisuuringu edukalt läbinud laste vanemad olid sunnitud leppima kooli vastusega, et nende laps ei mahu soovitud kooli. Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK) tekkinud sarnane olukord oli otseseks tõukeks Tallinna Toomkooli asutamisele. 25 õpilase jaoks, kes ei mahtunud õppima VHK 1. klassidesse, avati EELK Konsistooriumi, EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse, Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Miikaeli Ühenduse vahel sõlmitud koostöölepingu alusel Püha Miikaeli koolis (erakool) nn Toomkooli klass. Uus klass avati eeldusel, et klassi õpilastest moodustub alates iseseisva koolitusloa saamisest ja kooli tegevuse alustamisest 2012/2013 õppeaastast taasavatava Tallinna Toomkooli uus õpilaskond.

2. EELDUSED ÕPPETÖÖGA ALUSTAMISEKS 2012/2013 ÕPPEAASTAL
Kuna iseseisva koolitusloa alusel alustamiseks olid 2011. aasta kevad-suveks, kõik seaduslikud tähtajad möödas, alustati õppetööd 1. septembril 2011 Toomkooli kahe I klassiga (15 tüdrukut ja 10 poissi) Püha Miikaeli kooli (erakool) alluvuses. Koostööpartneriteks olid lisaks Püha Miikaeli kooli pidavale MTÜ Miikaeli Ühendusele Vanalinna Hariduskolleegium, EELK Konsistoorium ja EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. Vastav koostööleping, kus fikseeriti kõigi osapoolte õigused ja kohustused Tallinna Toomkooli taasavamiseks allkirjastati 15. augustil 2011 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Toomkooli taasavamiseks erakoolina loodi Tallinna Toomkooli Sihtasutus, mis saab olema Toomkooli pidaja erakooliseaduse mõistes.
Esmase koolitusloa väljastamise järel 2012. aastal on kool tegutsenud järgmised kaks õppeaastat ning olnud pidevas kasvamises ja arenemises. Kool kasvab igal õppeaastal kahe klassikomplekti võrra (kuni 30 õpilast). Koolis õppis: 
2011/2012 õppeaastal 26 last, 2012/2013 õppeaastal 54 last, 
2013/2014 õppeaastal 81 last, 2014/2015 õppeaastal 107 õpilast, 2015/2016 õppeaastal 134 õpilast, II kooliastme viimasel 2016/2017 õppeaastal 161 õpilast.

3. TOOMKOOLI ARENGUSUUNAD JA TEGEVUSKAVA 2014 - 2017
Toomkool on esimese luterliku erakoolina taasiseseisvunud Eestis vastutusrikkas rollis. Tuleb olla “lipukandja”, tagada kaasaegses ühiskonnas konkurentsivõimeline haridus, samal ajal juhindudes piibellik-kristlikest põhiväärtustest ning arvesse võttes ajaloolise Tallinna toomkooli identiteedi ja pärandi hoidmisega kaasnevat vastutust.
Toomkooli 2014-2017 perioodiks püstitatud eesmärgid, tegevused ja tulemused ning vastutajad arengusuundade kaupa on: 

3.1.   Eestvedamine ja juhtimine
-  Kooli pidaja on Tallinna Toomkooli Sihtasutus;
-  Toomkooli juhib ja esindab direktor;
-  Toomkooli kolleegium on kollegiaalne kogu (erakooliseaduses sätestatud nõukogu tähenduses), mille eesmärgiks on Toomkooli juhtimise toetamine;
-  Toomkooli õppenõukogu ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

Eesmärk: Organisatsioonikultuur on kõrge ning juhtimine, planeerimine ja arendustegevus toimub kaasamise ja avatuse põhimõttel kooli väärtustest lähtuvalt.

Tegevus/tulemus

2014

2015

2016

2017

Vastutaja

Haldus- ja infosüsteemid on loodud ja rakendatud

x

x

 

 

Direktor,                   SA juhatus

Arengukava seire on pidev, dokument on regulaarselt uuendatud

x

x

x

x

Direktor,                   SA juhatus

Enese- ja sisehindamise ning tagasiside kogumise süsteem on väljatöötatud ja rakendatud

x

x

 

 

Direktor,                   SA juhatus

Rahulolu-uuringute süsteem on väljatöötatud ja rakendatud

x

 

 

 

Direktor,                   SA juhatus

Kolleegium

Riskikäitumise plaan on koostatud ja rakendatud

x

x

 

 

Direktor,                   SA juhatus

Strateegia-, alus- ja töödokumentide koostamise ja rakendamise protsessi on vastavate ajurünnakute, nõupidamiste ja koosolekute kaudu kaasatud kooli personal ja kolleegium

x

x

x

x

Direktor

Õppenõukogu

Kolleegium              

Ülekooliliste tunni- ja klassväliste tegevuste organiseerimisel juhindutakse kooli traditsioonidest, kristlikest väärtustest ja Toomkooli kalendrist

x

x

x

x

Kogu personal

Ettevalmistatud on vajalikud dokumendid ja esitatud on ministeeriumile tegevusloa taotlemiseks III kooliastmes

 

 

 

 

x

SA juhatus,

Direktor

Õppealajuhataja

 

3.2.   Personal
Direktori kõrvale, kes kooli loomisest alates on täitnud ka õppealajuhataja üleandeid, võetakse tööle nende ülesannete osalise koormusega täitmiseks eraldi inimene. Toomkooli personali koosseis kasvab vastavalt kooli enda arengule ja kasvule. Uute klasside avanemisel võetakse tööle uued klassi- ja aineõpetajad, kelle ametikohad täidetakse konkursi korras. Kooli kristlikust ja ajaloolisest eripärast lähtuvalt tegutseb koolis kaplan ja võimaluse tekkides ka kantor. Logopeediline ja psühholoogiline tugi korraldatakse abivajavatele lastele partnerlussuhete alusel VHK ja Miikaeli Ühendusega.

Eesmärk: Personal on kompetentne, motiveeritud ja tunnustatud.

 

Tegevus/tulemus

2014

2015

2016

2017

Vastutaja

Komplekteeritud on kvalifikatsiooni-nõuetele vastav personalikoosseis arvestades kooli edasist arengut ja kasvu

x

x

x

x

Direktor

SA juhatus          

Iga aasta jaanuaris kinnitatakse koolitusplaan, mis lähtub kooli arengusuundadest ja toetab õpetajate professionaalset arengut

x

x

x

x

Direktor

Õppealajuhataja                

Personali motivatsioonisüsteem on väljatöötatud ja rakendatud.

x

 

 

 

Direktor,                   SA juhatus

Toimuvad sisekoolitused ja –seminarid

x

x

x

x

Direktor

Kolleegium              

Metoodiliste tundide läbiviimine ja analüüsimine

x

x

x

x

Direktor

Õppealajuhataja                

Kogu kooli personal osaleb tunnivälistes projektides ja tegevustes

x

x

x

x

Kogu personal

Positiivse mikrokliimaloomine, hoidmine ja väärtustamine

x

x

x

x

Kogu personal

 

3.3.   Huvigrupid ja partnerid

Õpilased on kooli kõige tähtsam koostöögrupp. Kõik koolis toimuvad protsessid on käivitatud õpilase arengu toetamiseks. Koostöö õpilastega toimub läbi erinevate tunni- ja tunniväliste tegevuste.

Lapsevanemad on olnud kaasatud kooli loomise algusest alates talgute, ühiste seminaride, ajurünnakute ja laatade kaudu. Lapsevanematest moodustatud nn Asutav kogu töötas kaasa kooli põhikirja koostamisel. Lastevanemate esindaja on Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogus ning kaks esindajat kooli Kolleegiumis. Moodustatud on lastavanemate teematoimkonnad (nt kultuuritoimkond ehk “Loomelabor” ja rahastutoimkond). Iga klass on lastevanemate hulgast valinud klassivanema. Lapsevanemad on teinud kooli tegevuse toetuseks annetusi.

Kirik on kristlikel põhimõtetel rajaneva Toomkooli jaoks oluline partner. Kooli kodukirikuks on Tallinna Piiskoplik Toomkirik, kus toimuvad suurematel kirikupühadel kooli jumalateenistused ja palvused. Koostöö toimub ka vanalinna teiste kirikute, kogudustega ja nende vaimulikega. EELK Konsistooriumi (peapiiskop ja haridusassessor) ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse esindajad (juhatuse esimees ja nõukogu liikmed) kuuluvad Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogusse ja Toomkooli kolleegiumisse. Kooli kaplan on määratud ametisse EELK konsistooriumi poolt. Toomkogudus on teinud kooli arengu huvides koolihoonesse suuri investeeringuid.

Partnerkoolideks on VHK ja Püha Miikaeli kool, kellega on allkirjastatud vastav koostööleping. Selle partnerluse raames on korraldatud Toomkoolis kehalise kasvatuse tunnid, samuti võimaldab VHK kasutada oma logopeedi ja psühholoogi, samuti on korraldatud koolitervishoiu teenindus VHK ruumides SA Tallinna Koolitervishoid poolt. Toomkooli oma raamatukogu puudumisel, kasutavad õpilased VHK raamatukogu teenuseid. Partnerlussuhted on loodud ka teiste äsjatekkinud kristlike koolidega, Kaarli Kooli, Tartu Luterliku Peetri Kooli, Püha Johannese kooli ja Püha Miikaeli kooliga. EELK Usuteaduse Instituut (UI) on potentsiaalne partner seminaride ja konverentside korraldamisel lastevanematele, samas loob Toomkooli lähedus eeldused kooli kasutamiseks praktikakohana UI religioonipedagoogika tudengitele.

Teised koostööorganisatsioonid on Tallinna Kultuuriväärtuste amet, kes võimaldab kasutada õpilastele liikumistundideks ja klassiväliseks tegevuseks Tallinna Toomklubi ruume. Maailmavaateliseks partenriks on Maarjamaa Haridusselts.

Eesmärk: Koostöö huvigruppidega on järjepidev ning toetab kooli arengut ja juhtimist.

 

Tegevus/tulemus

2014

2015

2016

2017

Vastutaja

Õppeaasta eel ja kestel (nt rukkimaarjapäeval) toimuvad kooli perepäevad (nt advendi- ja kevadlaat) kogu kooliperele (õpilased, lastevanemad, personali, jne) ja koostööpartneritele ühise peretunde kasvatamiseks

x

x

x

x

Kogu personal,       Kolleegium, lastevanemate toimkonnad

Iganädalased hommikupalvused igas klassis

x

x

x

x

Kaplan

Regulaarsed koolipere palvused, aktused ja muud kogunemised tähtpäevadel, pühadel ja muudel hetkedel

x

x

x

x

Direktor, huvijuht, klassijuhatajad, kaplan          

Õppeaasta alguses on koostatud ürituste kalender, mis sisaldab kooli iga-aastaseid traditsioonilisi üritusi ja ühistegevusi

x

x

x

x

Direktor, huvijuht klassijuhatajad, kaplan

Iga õppeaasta septembris on koostatud ja kinnitatud kooli üldtööplaan, lähtudes kooli kalendrist ja õppekavast

x

x

x

x

Kogu personal                

Igal õppeaastal on toimunud vähemalt üks kooli lastevanemate üldkoosolek ja vähemalt kaks klassi lastevanemate koosolekut

x

x

x

x

Direktor, klassijuhatajad

Kõikides klassides on toimunud vähemalt üks kord õppepoolaastas arenguvestlus iga lapse vanematega, mille tulemused on fikseeritud klassijuhataja poolt aruandesse

x

x

x

x

Klassijuhatajad            

Vähemalt kaks korda aastas on lastevanematele läbi viidud kasvatusalased loengud või seminarid

x

x

x

x

Direktor

Kolleegium              

Pärast 1., 3., ja 5. klassi lõppu on läbi viidud rahulolu-uuring õpilastele ja lastevanematele

x

x

x

x

Direktor, klassijuhatajad                

Vähemalt kord kuus toimuvad nõupidamised VHK juhtkonnaga ja/või teiste partneritega koostöö süvendamiseks ning analüüsimiseks

x

x

x

x

Direktor,                 SA juhatus

Kirikupühade tähistamine ja muu klassiväline tegevus toimub koostöös Toomkogudusega või teiste Tallinna vana- või kesklinna kirikute või asutustega

x

x

x

x

Direktor,                 klassijuhatajad, kaplan

 

3.4.   Õppe- ja kasvatustegevus
- 2014/2015 õppeaastal avatakse uue tegevusloa alusel II kooliaste.
- 2017/2018 õppeaastal avatakse uue tegevusloa alusel III kooliaste.
-  Koolis jätkab pikapäevarühm, mis pakub tuge ja järelvalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel, pedagoogilist juhendamist ja suunamist huvialategevuses ning huvide arendamisel.
-  Kooli juures avatakse tasuline eelkool 6-aastastele lastele, kes soovivad asuda õppima Toomkooli I klassi;
-  Korraldatud on erinevate tasuta ja tasuliste huviringide tegevus (inglise keel, Toomkooli koor, jne).

Eesmärk: Kool on arengukeskkond, mis toetab iga õpilase eneseteostust ja arengut.

 

Tegevus/tulemus

2014

2015

2016

2017

Vastutaja

Üks kord õppeaastas on toimunud kooli õppekava analüüsiv arendusseminar, mille tulemusel on vajaduse korral kooli õppekava täiendatud.

x

x

x

x

Direktor, õppealajuhataja, õpetajad

Õpetajad on koostanud ja esitanud õppeainete töökavad iga õppeaasta septembris direktorile ülevaatamiseks ja kinnitamiseks

x

x

x

x

Õpetajad,

direktor

Koostatud ja kinnitatud on uus õppekava ja ainekavad, esitamiseks ministeeriumile uue tegevusloa taotlemiseks III kooliastmeks

 

 

 

x

Direktor, õppealajuhataja,     õpetajad,                 SA juhatus

Koostatud ja kinnitatud on eelkooli õppekava ja ainekavad

x

 

 

 

Direktor, õppealajuahtaja,       õpetajad              

Koostatud ja kinnitatud on pikapäevarühma töökorralduse alused

x

 

 

 

Direktor,     õpetajad,                  

Õppe- ja kasvatusmetoodikate tõhustamiseks ja analüüsimiseks koos õpetajaga on toimunud direktori tunnivaatlused igas klassis üks kord aastas vähemalt kahes õppetunnis

x

x

x

x

Direktor

On toiminud järjepidev õpilaste õpijõudluse ja käitumise analüüsimine ning sellest lähtuvalt parendustegevuste rakendamine läbi erinevate meetmete: individuaalsed ja ümaralauavestlused koostöös vanemate, õpetajate ja tugipersonaliga, õpiraskuste korral kohustuslik osalemine konsultatsioonidel, konsultatiivne õppetöö (kokkuleppel vanemaga) suveperioodil, rakendatud on järelvastamissüsteem

x

x

x

x

Direktor, klassijuhatajad, tervisenõukogu, tugipersonal          

Õpilased on ettevalmistatud osalemiseks koolisisestel ja –välistel olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel

x

x

x

x

Klassijuhatajad, aineõpetajad

Õpilaste huvide kaardistamiseks on viidud läbi küsitlus, mille tulemusena on võimalusel käivitatud uusi huviringe

x

x

x

x

Direktor, huvijuht, klassijuhatajad

Uude esimesse klassi õpilaste vastuvõtmiseks on igal kevadel läbi viidud tutvusuuring koolivalmiduse ja vastuvõtukriteeriumitele vastavuse väljaselgitamiseks

x

x

x

x

Direktor, õppealajuhataja,       õpetajad

 

3.5.   Ressursid
Kooli õpetajate palgad, samuti õppevahendite rahad sisalduvad riiklikus pearahas.
Sellele lisaks on erakoolidel õigus taotleda kulude katteks, mis ei sisaldu lapsevanemate õppemaksus, katet kohalikust omavalitsusest (Tallinna linn) teatud piirnormi ulatuses.
Koolis on kehtestatud õppemaks, mille suurus on diferentseeritud lähtuvalt lapsevanema võimalustest ning ka valmisolekust vajadusel toetada kooli kõrgemat maksu makstes. Õppemaksu määra kehtestab Kooli Pidaja.
EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kui kooli taasasutaja eelarves on iga-aastaselt eraldised Toomkoolile. Samuti kannab Toomkogudus koolihoone hoonestusõigusega seotud kulud.
EELK Konsistoorium kui üks Toomkooli taasasutajatest toetab Toomkooli ja teisi luterlike koguduste asutatud koole iga-aastaselt läbi oma sihtfondide, kaasates selleks ka oma välispartnerid.
Taotleme ka Toomkooli toetamise jätkamist siseministeeriumi usuasjade osakonna kaudu riigieelarvelistest eraldistest. Seni on nendest vahenditest eraldatud Toomkoolile riigieelarvest iga-aastaselt 4000 - 5 000 €.
Erakoolide toetamise üks viise on ka annetuste kogumine nii Eestis kui välismaal. Lisaks sellele toetatakse Toomkooli sponsorluse egiidi alla erinevate teenuste ja esemete kaudu era- ja juriidiliste isiku poolt.

Koolihoone. Kool tegutseb Tallinna vanalinnas Raekoja platsi veerel aadressil Apteegi 3 asuvas hoones (Raeapteegi kõrvalhoone), kus on loodud vajalikud ruumid kooli I ja II astme õppetöö läbiviimiseks. Hoonel on kinnised välisõu ja siseõu, kuhu võõrad ja kõrvalised isikud ei pääse, kuid õpilased saavad viibida. Kooliruumid on hoonestusõigusega Eesti Metodisti Kirikult kasutusse saadud 30 aastaks. Ruumid on remonditud ning vastavad õppetööga alustamise hetkeks kõigile tervisekaitse ja päästeameti nõuetele. Õppetöö toimub kooli kolmel korrusel ja keldrikorrusel asuvates renoveeritud ruumides, kus on arengukava kehtestamise hetkel 10 klassiruumi, kooli kantsleiei, õpetajate tuba, garderoob, söögisaal, paljundusruum, puhkeruum koos kööginurgaga õpetajatele, koridor, 8 WC-d ja dušš õpilastele ja 1 WC õpetajatele. Kooli sisehoovi saab kasutada õuesõppe või kehalise kasvatuse tunni läbiviimiseks. Kehalise kasvatuse tundideks kasutatakse koostöös Tallinna Kultuuriväärtusteametiga ka Vene 6 asuvat Tallinna Toomklubi kahte saali, samuti VHK võimlat. Õuetundides käiakse Laste pargis, Šnelli tiigi ääres ja mujal vanalinna parkides.
Kooliruumide järjestikuse renoveerimise jätkudes lisanduvad täiendavad klassiruumid II ja õpetajate tööruumid pööningukorrusel, pööningul ja keldris. Kooli edasine areng tähendab kolimist järgmisesse hoonesse, kuhu paigutub põhikooli III kooliaste ja võimalusel gümnaasium.

Kooli sisustus ja inventar. Kooliruumid on sisustatud vajaliku ja nõuetele vastava mööbliga. Kõigis klassides on statsionaarsed valgustatud kriiditahvlid ja videoekraanid. Koolimööbel on pruugitud, kuid heas korras ja saadud annetusena Keila Hariduse SA-lt ja VHK-lt. Õppetööks on kasutada 6 videoprojektorit. Klassiõpetajatele on kasutada antud oma tööks sülearvutid, lisaks on õpetajatel kasutada õpetajate toas kaks üldkasutatavat arutit. Kõikide arutitega on ühendatud printer ja koopiamasin. Kõik kooliruumid on kaetud traadita internetileviga. Koolis on lauatelefon.

Raamatukogu. Kooli oma raamatukogu on asutamisel. Koostöös VHK-ga saavad Toomkooli õpilased ja õpetajad külastada ja laenutada VHK raamatukogust.

Eesmärk: Koolis on tagatud kaasaegsed õpi- ja töötingimused.

 

Tegevus/tulemus

2014

2015

2016

2017

Vastutaja

Iga õppeaasta alguseks on soetatud õppetööks vajalikud õppevahendid

x

x

x

x

Õpetajad,     direktor,                   SA juhatus

Iga õppeaasta alguseks on kehtestatud õppemaks ja muud õppe- ja kasvatustööga ning huvitegevusega seotud tasud ning need on teatavaks tehtud lastevanematele

x

x

x

x

SA nõukogu ja juhatus,

direktor

Enne iga õppeaasta algust on sõlmitud lepingud lastevanematega

x

x

x

x

SA juhatus

Hiljemalt iga aasta jaanuaris on koostatud kooli eelarve, mis on SA nõukogus kinnitatud

x

x

x

x

Direktor,                   SA nõukogu ja juhatus

Kooli senine mööbel ja inventar vaadatakse enne iga õppeaasta algust üle ning purunenud mööbel remonditakse või asendatakse uuega

x

x

x

x

SA juhatus, majandusjuhataja

Valminud on kooli laiendamise III etapp (tugipersonali ruumid, nõupidamisteruum, kabinetid ja sanitarruumid pööningul)

 

 

x

 

SA juhatus

Valminud on kogu koolihoone koos raamatukogu ja kabeliga

 

 

 

x

SA juhatus

Uued ruumid on sisustatud vajaliku mööbli ja inventariga

x

x

x

x

SA juhatus, majandusjuhataja

Kaasaegse e-õppe läbiviimiseks ja internetikeskkonna õppematerjalide kasutamiseks koolitunnis, on igasse klassi soetatud tänapäevased IKT-vahendid

x

x

x

x

SA juhatus

 

XII. KAASNEVAD RISKID JA NENDE VÄLTIMISE VÕIMALUSED
Suurimaks riskiks Toomkooli jaoks sarnaselt teistele Tallinna vana- ja kesklinna koolidele on õpilaskohtade nappus. Toomkooli kasutuses olev hoone loob eeldused õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks väikestes klassides kuni põhikooli II kooliastme lõpuni.
Igal aastal 1. klassidesse õppima asuda soovijate arv on kogemustele toetudes, prognoositavalt vähemalt kaks õpilast ühele kohale. Seda riski saab ennetada ja vältida võttes kooli vastu vaid kooli spetsiifikat ja eripära arvesse võttes nullkriteeriumi ületanud kristliku taustaga vanemate lapsi.
Laste rohkusest ja ruumide vähesusest tingitud riskide hajutamiseks on Kooli pidajal tegevuskava Toomkooli kasvamiseks ja laienemiseks Apteegi 3 hoonest järgmisesse hoonesse. Selleks taotletakse Haridus- ja Teadusministeeriumilt pärast Tallinna Balletikooli lahkumist Toompeal Toom-Kooli 11 hoonest viimase andmist Tallinna Toomkooli kasutusse. Tegemist on ajaloolise Tallinna toomkooli hoonega, mille taaskasutusse võtmine taasavatud Tallinna Toomkooli poolt oleks loomulik.
Seni, kuni Tallinna Toomkool ei ole saanud kolida tagasi ajaloolistesse ruumidesse Toompeal, tuleb leida õppetööle vastavad hooned ja ruumid Vanalinnas koostöös Tallinna Linnavalitsusega, teiste õppe- ja haridusasutustega või eraomanikega. 
Teine risk on seotud erakoolide rahastamiskeemi võimaliku muutumisega seadusandluses, mis lõpetaks olukorra, kus omavalitsusel on kohustus kanda osa erakooli tegutsemiskuludest. Seda on taotlenud Tallinna linn, kes on kõikidel aastatel viivitanud ka omapoolse osa tähtaegse maksmisega. See raskendaks kooli majandamist ja kasvataks õppemakse.

XIII.  ARENGUKAVA ÜLEVAATAMISE JA MUUTMISE KORD
Arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse eest vastutavaks isikuks on Toomkooli direktor. Arengukava elluviimisse ja hindamisse on kaasatud Tallinna Toomkooli Sihtasutus, Toomkooli personal ja kolleegium.
Direktor esitab iga aasta novembris Kooli pidajale, kolleegiumile ja õppenõukogule aruande arengukavas ja üldtööplaanis esitatud eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse kohta eelmisel õppeaastal. Vajadusel teeb direktor ettepanekud arengukava täiendamiseks.

Arengukava muudetakse:
-  seadusandlike aktide muutudes;
-  kooli eelarve ja investeeringute muutumisel;
-  arengukava kehtivusaja täitumisel;
-  direktori, õppenõukogu, kolleegiumi või Kooli pidaja asjakohaste ettepanekute alusel.

Arengukava täitmise põhjalikumad aruanded koostatakse perioodi 2012 – 2015 ja 2015 – 2017 kohta ja esitatakse Kooli pidaja nõukogule, kooli kolleegiumile ja õppenõukogule hiljemalt nimetatud perioodide viimase aasta 15. novembril.