TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis

TALLINNA TOOMKOOLI ÕPPEKAVA I JA II KOOLIASTME AINEKAVAD

AINEVALDKOND „KEEL JA KIRJANDUS“

1.1 Keele-ja kirjanduspädevus

Põhikooli lõpetaja:

1) väärtustab eesti kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;

2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ning oma identiteedi olulise osana;

3) on omandanud põhiteadmised keelest ning õigekirjaoskuse;

4) on keeleteadlik, väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutus tavasid;

5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;

6) kasutab asjakohaselt eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

7) tunneb ja väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahvuslikku pärimuskultuuri kui ka kodumaa kultuuritraditsioone ning kultuurilist mitmekesisust;

8) on lugenud eakohast väärtkirjandust, kujundanud kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastanud mõtte-ja tundemaailma, arenenud isiksusena;

9) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab teose sisu ning hindab selle kunstilisi väärtusi;

10) suudab kujundada ja väljendada oma isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust;

11) väärtustab ausust ja õiglust ning inimväärikat ja vastutustundelist käitumist;

12) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja käsiraamatuid

1.2 Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.-9. klassini, kirjandust 5.-9. klassini. Antud ainekavad on koostatud I ja II kooliastmele (1.-3. ja 4.-6. klass).

Eesti keele ja kirjanduse nädalatundide jaotumine kooliastmeti lähtudes põhikooli riiklikust õppekavast:

I kooliaste

Eesti keel- 19 nädalatundi

II kooliaste

Eesti keel- 11 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis 12 tundi), Kirjandus- 4 nädalatund (Tallinna Toomkoolis 4 tundi).

1.3 Ainevaldkonna kirjeldus

Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut. Ainevaldkonna õppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

1.-4. klassini on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine, õigekeelsus) nii teabe-ja tarbetekstide kui ka kirjandustekstide lugemise, reflekteerimise ja kirjutamise toel. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandusõpetus taotleb küll eeskätt õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimete kujunemist ning kõlbelis-emotsionaalset arengut kirjandusteoste lugemise ja mõtestamise toel, kuid kirjandustundides vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust.

Ainevaldkonna õppeainete lõimimise põhialus on avar käsitus tekstidest, hõlmates nii suulisi kui ka kirjalikke, tarbe-ja ilukirjandustekste, samuti pildilise, graafilise ning teiste tekstiliikide kombinatsioone. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke kuulamis-, kõnelemis-, lugemis-ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada.

Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti-ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduse lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilase kultuuri- ja elukogemusi, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimete ja isiksuse arengut.

1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Õpilaste väärtuspädevuse kujundamisel on ainevaldkonnal väga oluline koht, arvestades kirjanduse kui kunstiaine spetsiifikat. Kirjandusõpetuses on peamine rõhk kristlike, kõlbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete väärtuste ning kultuuriväärtuste kujunemisel loetavate ilukirjandus-ja aimetekstide alusel. Ka keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keelt kui rahvuskultuuri kandjat, keeleoskust kui inimese identiteedi tähtsat osa. Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keele-ja kirjandusõpetus arendavad olulisi õpipädevusi: kuulamis-ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Ainevaldkonna õppeained toetavad sotsiaalse pädevuse kujunemist, avardades õpilase maailmapilti ja ettekujutust inimsuhetest ning kujundades suhtluspädevust: suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust.

Enesemääratluspädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele-ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele-ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest.

1.5. Lõiming

1.5.1 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Ainevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest keele-ja kirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit), kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid. Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu, õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Samas eeldab heade õpitulemuste ja korrektse keelekasutuse saavutamine, et ka matemaatikatundides töötataks tekstiga õppesisu või -ülesande mõistmise nimel ning nõutaks elementaarsete õigekirjanõuete järgimist kirjalikes töödes.

Loodusainete õppe-ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.

Usuõpetuse tekstide mõistmine ja analüüs eeldab head lugemisoskust. Tähendamislood jt. tekstid eeldavad analüüsivõimet ja paralleelide loomist igapäevaeluga.

Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline ning religioosne mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Samaaegu toetavad sotsiaalaineid õppides omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes kajastatud ühiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimetuste õigekirja norme; ajaloo-ja ühiskonnatundides tuleks neid teadmisi konkreetsete näidete toel kinnistada. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning neid arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.

Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami terviklik käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete komponentide eritlemist ja analüüsi, mida võiks teha koostöös kunstiõpetajaga. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on rahvalaul, selle tekst ja esitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd.

1.5.2 Läbivad teemad

Valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga. Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus“ ning „Kultuuriline identiteet“ on ainevaldkonna õppeainetele eriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ eesmärgiseadega on kooskõlas kõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus-ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Õpetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ning arendada loomevõimeid. Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“ käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Ainevaldkonna õppeainetes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemine ainevaldkonna õppeainetes hõlmab eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii keeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

 

2 Eesti keel

2.1 Üldalused

2.1.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli (antud juhul I ja II kooliastme) eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;

2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;

3) omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;

4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;

5) õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

6) õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;

7) arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus-ja põhjendusoskust;

8) harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;

9) suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.

2.1.2 Õppeaine kirjeldus

Keel kui kultuuri kandja ja mõtlemise põhivahend on oluline inimese tunnetuslikus arengus ning tema maailmapildi kujunemises. Keel kui ühiskonna toimimise põhivahendeid on tähtis inimese sotsialiseerumisel, tema kujunemisel ühiskonna tegusaks liikmeks. Sotsiaalne kirjaoskus tähendab kriitilist ja teadlikku toimimist keele toel nii isiklikus ja avalikus sfääris kui ka õppimises ja töös. Keel toimib tekstide kujul igas valdkonnas ning selle olukorratüüpides erinevalt; igaühele neist on omased kindlat liiki tekstid oma eri- ja üldsõnavara ning kirjakeele või argigrammatikaga. Seepärast on inimesele ühtviisi vajalikud teadmised ja oskused, mis hõlmavad keelt, selle variante ja tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning loomisega. Eesti keelel kui emakeelel ja hariduskeelel on õppekavas eriline koht: eesti keele oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk.

1.-4. klassis on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, kuid jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama- sihipärase lugemise ja kirjutamise oskust. Õppeaine eesmärgiseade tingib õppeeesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna kaudu: oluline on nii oskus kaasaegsete kanalite kaudu suuliselt ja kirjalikult suhelda kui ka vahetu individuaalne tekstitöö, mis avaldub tekstide vastuvõtu ja loomisena. Eri valdkondi seob keel, mille korrektseks ja eesmärgipäraseks kasutuseks on nendega lõimitud õigekeelsuse ja keelehoolde valdkond. Kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel tema peamiste tekstiliikidega tuleb põhikoolis teadlikult omandada.

I kooliastmes on kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.

II kooliastmes on neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning interneti keskkonnas kahe-või mitmepoolselt toimida, tekste kokku võtta ja vahendada ning saavutada häid tulemusi rühma-ja paaristöös. Teksti vastuvõtu õpetuse kaudu kujuneb teadlik suhe pikemate suuliste ja kirjalike tekstidega: kujundatakse oskust tekste valida ning leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustades kuulamise ja lugemise strateegiaid, võimet teksti järjest sügavamini mõista ning tekstile reageerida. Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljenduse oskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada. Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest; eesti nüüdiskirjakeele teadlikku kasutamist, aga ka arusaamist keele arengust ja muutumisest. Valdkond annab aluse edenemisele teistes, eespool nimetatud õppevaldkondades, annab teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkusest ning kirjavara mitmekülgsusest. Õppevaldkondade lõimimise tulemusel areneb eakohaselt õpilase mõtlemisvõime, suhtlusoskus, enesetunnetus ja identiteet. Ta on võimeline eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades suhtlema; kuulamis-ja lugemismaterjali oma eesmärkidel kriitikameelega valima ning analüüsima; tekstide toel teadlikumalt õppima ja tegutsema.

Eesti keel kui õppeaine annab õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda, lugeda ja kirjutada, arendada oma loomevõimet ning tekitab huvi  suhtluse, mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu. Õppetegevust kavandades ja korraldades: peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks; võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutustasemega õppida; kasutatakse tänapäevastel info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; laiendatakse õpikeskkonda: kirik, muuseum, näitus, raamatukogu; kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöö kirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, projektõpe.

2.1.3 Hindamine

Õpitulemused on kindlaks määratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja õppevaldkondade õpitulemused. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute või numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.

I kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist;

2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist;

3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.

II kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust;

2) tekstide vastuvõttu;

3) tekstiloomet;

4) tekstide õigekeelsust

2.2 I kooliaste

2.2.1 kooliastme õpitulemused

3. klassi lõpetaja:

1) kuulab mõtestatult eakohast teksti; töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel;

2) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele; kasutab kõnes ja kirjas sobivalt lühivastuseid ning terviklauseid;

3) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; jutustab endast ning oma lähiümbruses toimunust;

4) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ning mõistmisega; mõistab muu hulgas lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;

5) loeb eakohast ilu-ja aimekirjandust;

6) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava toel;

7) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;

8) hangib otstarbekohast teavet eri allikatest; kasutab eakohaseid sõnaraamatuid

Suuline keelekasutus

3. klassi lõpetaja:

1) kuulab mõtestatult eakohast teksti; toimib sõnumi või juhendi järgi;

2) väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub, vabandab, tänab; vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ning lühivastuseid;

3) vaatleb sihipäraselt, kirjeldab nähtut ning märkab erinevusi ja sarnasusi;

4) avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta;

5) annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal skeemi/kaardi;

6) jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade, märksõnaskeemi ning küsimuste toel; mõtleb loole alguse ja lõpu;

7) leiab väljendumiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu

8) esitab luuletust peast.

Lugemine

3. klassi lõpetaja:

1) loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ning kaarti;

2) loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;

3) töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;

4) vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;

5) eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ning keeldu;

6) tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja;

7) on lugenud läbi vähemalt 12 eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatust;

8) teab nimetada mõnd lastekirjanikku

Kirjutamine

3. klassi lõpetaja:

1) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;

2) kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile ning vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;

3) valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;

4) märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd-ja pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid;

5) teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses;

6) kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;

7) piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;

8) kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise järgi (30-40 sõna);

9) koostab kutse, õnnitluse, teate ja e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ning teisi loovtöid küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.

2.2.2  Õppesisu ja –tegevus. Õpitulemused

1. klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Suuline keelekasutus

·      eristab häälikuid (asukoht ja järjekord sõnas), täishääliku pikkusi;

·      toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi järgi;

·      kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest eakohast teksti, mõistab kuuldud lause, jutu sisu;

·      teab, et sõnadel on lähedase või vastandtähendusega sõna ja nimetab neist mõningaid;

·      väljendab end suhtlusolukordades arusaadavalt: palub, küsib, tänab, vabandab;

·      jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust, nähtust, loetust;

·      koostab õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel suulise jutu,

·      esitab luuletust peast;

 

Suuline keelekasutus

 

Kuulamine

- Helide, häälte ja häälikute eristamine (asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse eristamine, põhirõhk täishääliku pikkusel.

- Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase - ettelugemise kuulamine. Kuuldu ja nähtu kommenteerimine.

 

Kõnelemine

- Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Häälduse harjutamine, hääle tugevuse kohandamine olukorrale.

- Töö lähedase tähendusega sõnaga, sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine.

- Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.

- Lihtlauseliste küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine.

- Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas.

- Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine.

- Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitamine.

- Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus.

- Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine.

 

Lugemine

 

·      tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos või sellest aeglasemalt;

·      mõistab häälega või endamisi (vaikse häälega või huuli liigutades) lugedes loetu sisu;

·      vastab teksti kohta käivatele küsimustele, mille vastused on palas otsesõnu öeldud;

·      mõtleb jutule alguse või lõpu;

·      on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab nende pealkirja ja autoreid, annab loetule emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav …);

 

 

 

 

Lugemine

 

- Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.

- Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine. Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.

 

- Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse).

- Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.

 

- Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

- Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti (õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava, tööjuhend, raamatu sisukord) lugemine.

- Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. Küsimustele vastamine, millele vastus on tekstis otsesõnu kirjas.

 

- Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine.

 

- Luuletuste ilmekas (mõtestatud) lugemine. Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

 

- Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt, luuletus, mõistatus.

Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend.

 

- Loetud raamatu autori, kunstniku (illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust jutustamine. - Loetule emotsionaalse hinnangu andmine (lõbus, tõsine, igav jne).

 

Huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha raamatukogust täiskasvanu abiga.

Kirjutamine

 

·      kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas väikesi ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse;

·      kirjutab tahvlilt ära;

·      täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;

·      koostab näidise järgi kutse;

·      eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;

·      kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;

·      kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi) sõnu ja lauseid;

·      teab, et lause lõpeb punktiga;

·      teab, et lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte;

·      kirjutab õigesti oma nime.

Kirjutamine

 

Kirjatehnika

Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja seistes (tahvli juures). Väikeste kirjatähtede õppimine. Suurte kirjatähtede õppimine (vajadusel 2.klassis). Tähtede seostamine. 

Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö vormistamine näidise järgi, töö puhtus, käekirja loetavus. Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.

 

Kirjalik tekstiloome

Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus (kujundamine näidise järgi).

Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine. Loovtöö kirjutamine (pildi, pildiseeria, küsimuste järgi). Lünkümberjutustuse kirjutamine.

 

Õigekeelsus

Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik, võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.

Täis- ja kaashäälikud. Täishäälikuühendi vaatlus. Täishääliku pikkuse eristamine ja õigekiri, kaashääliku pikkusega tutvumine. Sulghäälik (k, p, t) omasõnade alguses. i ja j ning h sõna alguses seoses tähtede õppimisega.

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes.

Liitsõna vaatlus (moodustamine).

Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad (mitmus) ning -b (tegusõna 3. pööre) õigekirjaga tutvumine.

Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ja hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt, (küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma lauses (teksti vaatlus).

Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine (15–20 sõna lihtlausetena).

 

2. klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Suuline keelekasutus

 

·      eristab täis- ja suluta hääliku pikkusi;

·      kuulab õpetaja ja kaaslase eakohast teksti ning toimib saadud sõnumi kohaselt õpetaja abil;

·      koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja kaardi õpetaja abil;

·      kasutab kõnes terviklauseid;

·      teab ja leiab vastandtähendusega sõnu ning õpetaja abil ka lähedase tähendusega sõnu;

·      väljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi väikeses ja suures rühmas; vestleb oma kogemustest ja loetust;

·      annab õpetaja abil edasi lugemispala, õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;

·      koostab õpetaja abil jutu pildiseeria, pildi või küsimuste toel; mõtleb jutule alguse või lõpu;

·      vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja suunavate küsimuste toel;

·      esitab luuletust peast;

Suuline keelekasutus

 

Kuulamine

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk suluta kaashäälikul.

Õpetaja ja kaaslase suulise mitmeastmelise juhendi meeldejätmine ja selle järgi toimimine.

Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ja lihtsa skeemi koostamine õpetaja juhendamisel.

Kaaslase ettelugemise kuulamine ja hinnangu andmine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte toetajana).

 

Kõnelemine

Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine aktiivse sõnavara laiendamiseks.

Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule.

 

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Kõne eri nüansside (tempo, hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.

Kõnelemine eri olukordades (telefonitsi, rühma esindajana), rollimängud.

 

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine.

 

Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi jm) kohta ja selle põhjendamine. Arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine.

 

Sündmuse, isiku, looma, eseme kirjeldamine tugisõnade, skeemi, tabeli abil.

Mõtete väljendamine terviklausetena. Küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine.

Eri meeleoluga luuletuste (aastaajad, laste elu) mõtestatud peast esitamine.

Lugemine

 

·      loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt (lugemistempo võib olla kõnetempost aeglasem), parandab ise oma lugemisvigu, enamasti väljendab intonatsioon loetava sisu;

·      mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;

·      vastab teemakohastele (ka lihtsamatele tekstis mitte otsese infoga seotud) küsimustele;

·      leiab tekstis iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele ja töötab õpetaja abiga eakohaste juhiste alusel;

·      tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi ja vanasõna;

·      kasutab õpiku sõnastikku õpetaja abiga sõnade leidmiseks algustähe järgi;

·      on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab tegelasi ja annab edasi loetu sisu mõne huvitava, enam meeldinud episoodi järgi;

Lugemine

 

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi: oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse, sobiva intonatsiooni kasutamine. Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.

Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ja partnereid arvestades.

Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja rubriik, sõnastik) mõistev lugemine. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus. Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses ning lasteraamatutes.

Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel.

Tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade jms leidmine. Õpiku sõnastiku kasutamine.

Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine.

Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava koostamine (teksti jaotamine osadeks); skeemi/kaardi koostamine õpetaja abiga. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine (ka siis, kui vastus otse tekstis ei sisaldu). Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine.

 

Luuletuste ilmekas (mõtestatud) esitamine. Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

Tekstiliikide eristamine: jutustus, luuletus, näidend, mõistatus, vanasõna.

Kirjandustekstid: rahvaluuleline liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend, muistend.

 

Loetud raamatu tutvustamine ja soovitamine. Vajaliku teose otsimine kooli või kodukoha raamatukogust autori ja teema järgi täiskasvanu abiga.

Kirjutamine

 

·      kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;

·      kirjutab tahvlilt või õpikust ära;

·      täidab iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab vihikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, kirja joonelisele lehele, varustab töö kuupäevaga;

·      koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja teate;

·      kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;

·      eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;

·      kirjutab õigesti sulghääliku omasõnade algusesse ja omandatud võõrsõnade algusesse;

·      märgib kirjas õigesti täishäälikuid;

·      teab peast võõrtähtedega tähestikku;

·      alustab lauset suure algustähega ja lõpetab punkti või küsimärgiga;

·      kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

·      kirjutab õigesti sõnade lõppu

-d (mida teed?), -te (mida teete?),

-sse (kellesse? millesse?),

-ga (kellega? millega?),  -ta (kelleta? milleta?);

·      kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi (20–25  sõna lihtlausetena)

Kirjutamine

 

Kirjatehnika

Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.

Kirjutamise tehnika arendamine: ühtlane kirjarida, õiged tähekujud ja seosed nii väikestel kui suurtel kirjatähtedel.

Näidise järgi kirjatöö paigutamine vihiku lehele, kirjapaberile; kuupäeva kirjutamine.

 

 

 

 

Kirjalik tekstiloome

Kutse, õnnitluse ja teate koostamine õpetaja abiga.

Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja tugisõnade toel.

Loovtöö skeemi, kaardi toel; fantaasialugu. Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus; jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutlemine.

 

Õigekeelsus

Varasemale lisanduvalt keeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, suluta kaashääliku pikkus ja õigekiri;

k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses.

Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted.

 

 

 

Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja küsilause). Koma kasutamine liitlauses kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul.

Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes.

 

 

Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?). ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.

 

 

 

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (20–25 sõna lihtlausetena).

Kirjavea parandamine, kui veale tähelepanu juhitakse; kirjavea vältimine, kui veaohtlikule kohale tähelepanu juhitakse.

 

 

3. klass

 

3. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Suuline keelekasutus

 

·      kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;

·      väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub, vabandab, tänab; vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ning lühivastuseid;

·      vaatleb sihipäraselt, kirjeldab eesmärgipäraselt nähtut, eset, olendit, olukorda,  märkab erinevusi ja sarnasusi;

·      avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta;

·      annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal skeemi/kaardi;

·      jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade, märksõnaskeemi ja küsimuste toel; mõtleb jutule alguse ja lõpu;

·      leiab väljendamiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;

·      esitab luuletust peast;

Suuline keelekasutus

 

Kuulamine

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk sulghääliku pikkusel.

Pikema suulise juhendi meeldejätmine ja selle järgi toimimine. Kaaslase ja õpetaja juhtnööride kuulamine, nende järgi toimimine.

Ettelugemise kuulamine. Kaaslase ettelugemise hindamine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte toetajana). Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti ja fantaasia eristamine.

Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ning lihtsa skeemi koostamine.

 

Kuuldu  (muinasjutt, lühijutt lapse elust, proosa-, luule ja ainetekst), nähtu (lavastus, film)  sisu ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja nende ütlustele.

 

Kõnelemine

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Selge häälduse jälgimine teksti esitades. Kõne eri nüansside  (tempo, hääletugevuse, intonatsiooni) esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumise, tänamise) valik suhtlemisel. Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid, teietamine ja sinatamine. Kõnelemine eri olukordades: vestlus tundmatuga, sh telefonitsi, klassi/kooli esindamine, võistkonda kutsumine, koostegevusest loobumine jms.

Sõnavara arendamine: sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine, aktiivse sõnavara laiendamine, lähedase ja vastandtähendusega sõna leidmine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas.

Oma arvamuse avaldamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslase arvamuse küsimine.

Mõtete väljendamine terviklausetena ja sobiva sõnastusega (sõnavalik, mõtte lõpuleviimine). Küsimuste moodustamine ja esitamine ning neile vastamine.

Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal; aheljutustamine.

Sündmuste, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisõnade, skeemi ning tabeli abil. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus erisuguste meeleolude väljendamiseks.

Tuttava luuletuse ja dialoogi ilmekas (mõtestatud) esitamine.

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.

 

Lugemine

 

·      loeb nii häälega ja kui endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;

·      loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;

·      töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;

·      vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;

·      eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku, keeldu;

·      tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kirja;

·      on lugenud läbi vähemalt neli eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatust;

·      teab nimetada mõnd lastekirjanikku.

Lugemine

 

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud, loo alustus, sisu, lõpetus).

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo; oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse). Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma ja kaaslase lugemistehnika hindamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemise klassitahvlilt ja vihikust.

 

Jutustava ja kirjeldava teksti ning tarbe- ja teabeteksti (õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava, tööjuhendi, raamatu sisukorra, sõnastiku, teate, eeskirja, retsepti, õpikuteksti, teatmeteose teksti, ajalehe- ja ajakirja ning muu meediateksti) lugemine.

Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses, lasteraamatutes ning lasteajakirjanduses.

 

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine. Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi.

 

Töö tekstiga: tekstist õpitavate keelendite, sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine. Õpiku sõnastiku iseseisev kasutamine.

Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi, kaardi koostamine. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine. Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine, tegelaste iseloomustamine.

 

Jutustavate luuletuste ja proosateksti mõtestatud esitamine. Riimuvate sõnade leidmine. Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ning partnereid arvestades.

Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte tegemine. Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt.

 

Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus, vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri

Kirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus, muinasjutt, muistend, luuletus, kahekõne, näidend, sõnamänguline tekst, piltjutt, mõistatus, vanasõna.

Kirjutamine

 

·      kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid, kirjutab loetava käekirjaga;

·      kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile, vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;

·      valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;

·      märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ja tunnuseid;

·      teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestik- järjestuses;

·      kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;

·      piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;

·      kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi (30–40 sõna);

·      koostab kutse, õnnitluse, teate, e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.

Kirjutamine

 

Kirjatehnika

Kirjutamise tehnika süvendamine, oma loetava käekirja kujundamine, kirjutamise kiiruse arendamine. Kirjutamisvilumuse saavutamine (õiged tähekujud ja proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane kirjarida, kirjatöö nõuetekohane välimus, töö vormistamine). Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi.  Oma kirjavea parandamine. Etteütlemise järgi kirjutamine. Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, ümbrik.

 

Õigekiri

Tähestiku järjekord. Täis- ja kaashäälikuühendi õigekiri. Täis- ja suluta kaashääliku pikkuse kordamine, sulghääliku pikkuse eristamine ja õigekiri. k, p, t s-i ja h kõrval. i ja j õigekiri (v.a võõrsõnades ja tegijanimedes). h sõna alguses. Sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses.

 

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes, tuntumates kohanimedes. Väike algustäht õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetustes. Poolitamise harjutamine. Liitsõna.

 

Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus. Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel. Mitmuse nimetava ning sse-lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Olevik ja minevik. Pöördelõppude õigekirjutus. Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma, sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus).

 

Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma kasutamine loetelus; et, sest, vaid, kuid, aga, siis, kui puhul; sidesõnad, mis koma ei nõua.

 

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (30–40 sõna). Oma kirjavea iseseisev leidmine.

 

Sõnavara: lähedase ja vastandtähendusega sõna. Sõna ja tema vormide õigekirja ning tähenduse omandamine ja täpsustamine.

 

Tekstiloome

Lausete laiendamine ja sidumine tekstiks.

Tarbeteksti (ajaleheartikli, teate, nimekirja jne) kirjapanek.

Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade, skeemi, kaardi või kava toel.

Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu). Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus.

Sündmusest ja loomast kirjutamine.

Jutule alguse ja lõpu kirjutamine.

Kirja kirjutamine.

Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine.

 

 

 

2.3 II kooliaste

2.3.1 II kooliastme õpitulemused

6. klassi lõpetaja:

1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;

2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;

3) tunneb põhilisi tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;

4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;

5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;

6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.

Suuline ja kirjalik suhtlus

6. klassi lõpetaja:

1) valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefonivestlusi ning kirja- ja meilivahetust;

2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;

3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;

4) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

Teksti vastuvõtt

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamise võimalusi;

2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;

3) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid;

4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid

Tekstiloome

6. klassi lõpetaja:

1) leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ning internetist;

2) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;

3) tunneb kirjutamise põhietappe;

4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;

5) esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);

6) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ning täita lihtsamaid planke ja vorme;

7) avaldab viisakalt ning olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ning seostades.

Õigekeelsus ja keelehoole

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;

2) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;

3) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;

4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.

 

2.3.2 Õppesisu ja –tegevus. Õpitulemused

4. klass

 

4. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Suuline ja kirjalik suhtlus

 

·Kuulab mõtestatult eakohast teksti,

toimib saadud sõnumi või juhendite

järgi;

· annab lühidalt edasi kuuldu sisu;

· väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes;

· esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;

· väljendab oma arvamust, annab infot

edasi selgelt ja ühemõtteliselt;

· leiab koos partneri või rühmaga

vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku vormi;

· kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;

· esitab peast luuletuse või rolliteksti

 

Suuline ja kirjalik suhtlus

 

Hääliku pikkuste eristamine.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule

hinnangu andmine.

Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst, lõikhaaval) oluliste mõistete ja seoste

leidmine. Kuuldud tekstist lühikokkuvõtte sõnastamine. Kuuldud teabe rühmitamine

skeemi, märksõnade jm alusel.

Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia eristamine jms). Lavastuse, kuuldud proosa, luule- ja ainetekstide sisu ümberjutustamine.

Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus. Fakt ja arvamus.

Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö sõnastikega. Keelekasutus erinevates

suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes,

suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.

Vestlus etteantud teema piires. Küsimustele vastamine, esitlus, tutvustus. Erinevate

käitumisviiside ja koostöövormide

võrdlemine. Oma arvamuse avaldamine, seisukoha põhjendamine, kaaslaste arvamuse küsimine. Lisateabe otsimine.

Suulises keelekasutuses kirjakeele põhinormingute järgimine ning mõtete sobiv sõnastamine (sõnavalik, parasiitkeelendite vältimine, mõtte lõpule viimine).

Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja esitamine. Pantomiim. Rollimäng.

Erinevate strateegiate kasutamine kõneülesannetes (nt võrdlemine, kirjeldamine).

Eritüübiliste küsimuste moodustamine (nt intervjuu tegemiseks)

 

Teksti vastuvõtt

  • loeb eakohast teksti ladusalt ja

mõtestatult; mõistab lihtsat plaani,

tabelit, diagrammi, kaarti;

· otsib teavet tundmatute sõnade kohta,

teeb endale selgeks nende tähenduse;

· vastab teksti põhjal koostatud

küsimustele tekstinäidete või oma

sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;

· leiab teksti peamõtte;

· kirjeldab teksti põhjal sündmuste

toimumise kohta ja tegelasi;

· leiab tekstist vajalikku infot;

· tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;

· on läbi lugenud vähemalt neli eakohast väärtkirjandusteost (raamatut);

· tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja

tegelasi ning kõneleb loetus

 

 

Teksti Vastuvõtt

 Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega

ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine; lugemist hõlbustavad

võtted. Oma lugemise jälgimine ning lugemisoskuse hindamine. Tööjuhendi lugemine. Tarbe-ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart jm).

Tekstide võrdlemine etteantud ülesande piires.

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Kujundlik keelekasutus (piltlik väljend). Teksti

sisu ennustamine pealkirja, piltide, remarkide, üksiksõnade jm alusel. Enne lugemist

olemasolevate teemakohaste teadmiste ja kogemuste väljaselgitamine, oma küsimuste

esitamine ning uute teadmiste vastu huvi äratamine (mida tean, mida tahaksin teada).

Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht, aeg ja tegelased. Sündmuste järjekord. Arutlemine tekstis käsitletud teema üle.

Tegelaste käitumise motiivide analüüs. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine.

Küsimustele vastamine tekstinäidetega või oma sõnadega.

Töö tekstiga: tundmatute sõnade tähenduse selgitamine, märkmete tegemine loetu põhjal, märksõnaskeemi, küsimuste koostamine.

Loetava kohta kava, skeemi/kaardi koostamine. Rollimäng. Dramatiseering.

Luuletuse sisu eripära määramine (loodus, nali jne); riimide leidmine ja loomine,

riimuvate sõnade toel värsside loomine. Luuletuse ja proosateksti mõtestatud esitamine

(meeleolu, laad).

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev lugemine, vajaliku info leidmine. Loetud

raamatu sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine

klassikaaslastele. Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu

andmine ja raamatust lühikokkuvõtte tegemine.

Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka kataloogi või e-otsingut kasutades.

Tekstiliikide eristamine: jutustus, muinasjutt, luuletus, näidend, vanasõna, kõnekäänd,

Kiri.

Ilukirjandus: kunstmuinasjutt, tõsielujutt eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandus loomadest,

seiklusjutt, näidend, rahvaluule, värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.

 

 

 

 

Tekstiloome

  • jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;

· jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja küsimuste toel;

· kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;

· kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus

käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste

vastavalt kirjutamise eesmärgile,

funktsioonile ja adressaadile;

· kirjutab eakohase pikkusega loovtöid

(k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi,

pildiseeria, märksõnaskeemi või kava

toel;

· teeb oma tekstiga tööd

Tekstiloome

Ümberjutustamine ja ümberjutustuse kirjutamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, loov,

valikuline kavapunktide järgi, märksõnade ja küsimuste toel. Aheljutustamine.

Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega.

Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine, kirjeldamine. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.

Iseloomulike tunnuste esitamine. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele, mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid.

Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu, kirjeldus, seletus, veenmiskiri, tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, e-kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi allkiri, kuulutus, reklaam, arvamuslugu).

Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine (märksõnad, idee-või mõtteskeem,

tsentriline kaart, sündmuste kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri versioonide

kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

 

 

Õigekeelsus ja keelehoole

  • märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;

· märgib sõnades õigesti kaashäälikuühendit;

· kirjutab sulghääliku omandatud oma-

ja võõrsõnade algusse;

· pöörab tegusõnu olevikus;

· moodustab ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;

· poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);

· kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui kirjas vastavalt suhtlemise eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;

· kirjutab suure algustähega isiku ja

kohanimed ja väike algustähega

õppeainete, kuude, nädalapäevade,

ilmakaarte nimetused;

· tunneb ära liitsõna;

· leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes

õpitud keelendite piires; parandab leitud

vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase ja/või õpetaja abiga.

· kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti (40–60 sõna, 20 ortogrammi).

Õigekeelsus ja keelehoole

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled.

Häälikuõpetus ja õigekiri

Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud.

Võõrtähed ja -häälikud. Täis-ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri.

g, b, d s-i kõrval (nt jalgsi, kärbsed). H õigekiri. I ja j õigekiri (tegijanimi).

Tutvumine gi- ja ki- liite õigekirjaga.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.

Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja üldnimetused.

Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite

ulatuses (40–60 sõna,20 ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev leidmine.

Sõnavaraõpetus

Sünonüümid. Antonüümid.

Liitsõnamoodustus: täiend-ja põhisõna, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna

erinevused.

Vormiõpetus

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine.

Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Nimisõna. Omadussõna. Asesõna. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine.

Lauseõpetus

Lause. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid.

Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja saatelause.

 

 

 

 

5. klass

 

5. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Suuline ja kirjalik suhtlus

 

  • Valib juhendamise toel suhtluskanali;

· leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades

sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;

· esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;

Suuline ja kirjalik suhtlus

 

Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine.

Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine. Väite põhjendamine.

 

Teksti vastuvõtt

  • Loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel õpi- ja elutarbelisi tekste;

· rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võimalusi;

· valib juhendamise toel oma lugemisvara.

Teksti vastuvõtt

Eesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavad võtted.

Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid.

Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart).

Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, arutlus).

Kuuldu konspekteerimine.

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine.

Tekstiloome

  • jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;

· esineb suuliselt (tervitab,

võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne)

 

Tekstiloome

Ümberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline.

Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Lühiettekande esitamine.

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse

ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.

Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.

Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine.

Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus.

Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine. Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.

Õigekeelsus ja keelehoole

  • tunneb eesti keele häälikusüsteemi,

· järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud

põhireegleid;

· moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid;

· rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes

 

Õigekeelsus ja keelehoole

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.

Häälikuõpetus ja õigekiri

Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis

-ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Sõnavaraõpetus

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad.

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine.

Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku-ja minevikuvormi kasutamine tekstis.

Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna.

Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus.

Lauseõpetus

Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.

Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja

Kasutamine.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku-ja kohanimed.

 

6. klass

 

6. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Suuline ja kirjalik suhtlus

  • Valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefoni-ja mobiilivestlusi, kirja-ja meilivahetust;

· võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

· leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades

sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi.

Suuline ja kirjalik suhtlus

Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris-või rühmatöö käigus, kõnejärg.

Kaaslase parandamine, täiendamine. Arvamuse tagasivõtmine, kaaslasega nõustumine, kaaslase täiendamine, parandamine. Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse avaldamine.

Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine, lõpetamine.

Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid, võimalused, ohud (privaatse ja avaliku ala eristamine). E-kiri.

 

 

 

Teksti vastuvõtt

  • tunneb tavalisi tekstiliike ja nende

kasutusvõimalusi;

· võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtte;

· kasutab omandatud keele-

ja tekstimõisteid tekstide tõlgendamisel ja seostamisel;

Teksti vastuvõtt

Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid, eesmärgistatud kuulamine/vaatamine. Oma sõnadega kokkuvõtte tegemine. Saatekava.

Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur. Pildiallkiri. Teabegraafika.

Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat, lastele mõeldud reklaam.

Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid.

Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist, hinnakirjast andmete kirjapanek

ja seoste väljatoomine.

 

Tekstiloome

Leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist;

· tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;

· tunneb kirjutamisprotsessi põhietappe;

· kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ja täita lihtsamaid planke ja vorme;

· avaldab viisakalt ja olukohaselt oma

arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

· kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ja seostades.

Tekstiloome

Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus. Mustand. Oma vigade leidmine ja parandamine.

Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamaid võtteid. Lisateabe otsimine. Erinevatest allikatest pärit info võrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest, selle väljakirjutamine. Uue info seostamine oma teadmiste ja kogemustega, selle rakendamine konkreetsest tööülesandest lähtuvalt.

Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus. Teksti loomine pildi- ja

näitmaterjali põhjal. Fakt ja arvamus.

Kiri, ümbriku vormistamine.

Lühiettekanne, esitlus Internetist või teatmeteostest leitud info põhjal.

Privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise eetika.

 

 

Õigekeelsus ja keelehoole

  • tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust, järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;

· moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;

· leiab ja kontrollib „Eesti õigekeelsus-

sõnaraamatust“ sõna tähendust ja õigekirja;

· tunneb ära õpitud tekstiliigi;

· rakendab omandatud keeleteadmisi

tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.

 

 

Õigekeelsus ja keelehoole

Üldteemad

Kirjakeel, argikeel ja murdekeel

Häälikuõpetus ja õigekiri

g, b, d s-i kõrval. H õigekiri. I ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki- liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. f-i ja š õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist).

Sõnavaraõpetus

Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng.

Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga. lik- ja ne- liiteliste omadussõnade käänamine ja õigekiri.

Omadussõnade võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine. Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne- ja line- liitelised omadussõnad).

Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ja järgarvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupäeva kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja järgarvsõnade kirjutamine sõnade ja numbritega, nende lugemine. Arvsõnade kasutamine tekstis. Asesõnade käänamine ja kasutamine.

Sõnaraamatute kasutamine käändsõna põhivormide kontrollimiseks.

Lauseõpetus

Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja sidesõnata liitlause.

Kahe järjestikuse osalausega liitlause kirjavahemärgistamine.

Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ja järel.

Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõne kasutamise võimalusi.

Üte ja selle kirjavahemärgid.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri: ajaloosündmused; ametinimetused ja üldnimetused; perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri, lühendite lugemine.

 

2.4. Füüsiline keskkond

Valdav osa õpet toimub klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni. Tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja –vahendeid. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus ning ka väljaspool koolimaja (Eesti Lastekirjanduse Keskuses, Rahvusraamatukogus vms).

 

3 Kirjandus

3.1 Üldalused

3.1.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning omandab püsiva lugemisharjumuse kui maailma ja enda mõistmise vahendi;

2) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga;

3) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

4) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse;

5) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid;

6) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte-ja tundemaailma;

7) annab iseseisvaid hinnanguid ning sõnastab ja esitab oma mõtteid;

8) hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid.

3.1.2 Õppeaine kirjeldus

Kirjandus on õppeaine, mis peamiselt ilukirjandusele tuginedes arendab õpilase lugejaoskusi, kujundlikku mõtlemist ning verbaalseid loomevõimeid; kujundab väärtkirjanduse ja rahvaluule tõlgendamise ning analüüsi kaudu õpilase kristlikke, esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid, rikastab tundemaailma, aitab leida oma identiteeti ning luua ainuomast maailmapilti. Põhikooli kirjandusõpetus keskendub eelkõige ilukirjanduse lugemisele ja tõlgendamisele.

Eraldi pööratakse tähelepanu teose mõistmist toetavate oskuste arendamisele, teose kui terviku mõistmisele ning kujundliku keele tundmaõppimisele. Interpreteerimis-ja sünteesivõime arendamiseks kuuluvad kirjandusõpetusse ka tekstide esitamine ning õpilaste omalooming.

Kirjandusteoste üle arutlemiseks ja nende sügavuti mõistmiseks peab õpilane tundma kirjanduse metakeelt ning kirjanikega seotud kultuuriloolist tausta. Teoste käsitlemiseks vajalikke mõisteid seletatakse õppekirjanduses, õpilase enda seletust eeldatakse vaid nende väheste mõistete puhul, mis on õppesisus eraldi esile toodud. Kirjandusõpetuse teoreetiline külg on minimaalne, sest tähtsam on äratada ja hoida alal lugemishuvi ning arendada tõlgendusoskust. Kirjanduse ainesisus peetakse oluliseks pakkuda õpilastele mitmekülgse tekstivaliku kaudu erinevaid lugemis- ja analüüsikogemusi ning tagada seega igakülgne lugejaoskuste areng. Seepärast haaratakse lugemisvarasse tähtsamate eetiliste ja esteetiliste küsimuste käsitlemist võimaldavaid teoseid nii uudiskirjandusest kui ka klassikast ning pööratakse tähelepanu folkloorsele materjalile, et väärtustada õpilase päritolu ja kultuurilist kuuluvust. Arvestatakse ka eesti ja väliskirjanduse, vanema ja uuema kirjanduse ning eri žanre esindavate proosa- draama- ja luuleteoste põhjendatud proportsioone. Terviklikult käsitletavate teoste valikus on rohkesti klassikat, nn tüvitekste, mille hulgast saab kirjandusõppe eesmärke silmas pidades teha meelepärase valiku. Ainesisus esitatud terviklikult käsitletavate teoste loend ei ole kummagi kooliastme puhul suletud ega ammendav, õpetajal on võimalus valida nimetatute asemele või neile lisaks teisi teemakohaseid tekste ja teoseid, sh uudiskirjanduse hulgast. Oluline on, et valik oleks kooli väärtussüsteemi toetav. Rõhutades ainekava avatust kirjanduse valikule, on kultuuri järjepidevuse huvides siiski vaja tunda tüvitekste. Tervikkäsitluseks mõeldud teoste hulgast valib õpetaja igas klassis käsitlemiseks vähemalt neli. Õpetaja võib kirjandusteoseid valides arvestada õpilase eelistusi ning kultuurilis-rahvuslikku ja religioosset eripära.

Põhikooli kirjandusõpetuses on põhirõhk ilukirjanduse lugemisel ja tõlgendamisel, kuid funktsionaalse kirjaoskuse arendamiseks tuleb kirjandustundides tegelda ka teabetekstidega, mis on seotud eelkõige kirjanduse ning kirjanike ja teiste kultuurilooliselt tähenduslike isikutega. Kultuurilooliste tekstidega tutvudes avatakse isiksust kujundavaid seiku ning osutatakse loomingu juurde jõudmise erinevatele teedele, aidatakse mõista teose kirjandus- ja ajaloolist tagapõhja, väärtustades eesti kultuuri jaoks olulist. Eesmärk ei ole käsitleda kirjanike elu ja tegevust kõigekülgselt, vaid luua alus kirjandusprotsessi mõistmiseks ning tekitada huvi kultuurilooliste tekstide lugemise vastu. Nende toel õpitakse teksti adekvaatselt mõistma, olulist leidma, teavet struktureerima ja võrdlema, eri liiki tekste looma jms.

Õppeprotsessis võimaldatakse õpilastele rohkesti omaloomingulisi, sh kirjandusteostele, teistele tekstidele ja oma elamustele tuginevaid kirjutamiskogemusi, et arendada ja väärtustada loovust ja mõtlemisvõimet ning tuua esile kirjutaja isikupära ja annet. Tekstianalüüsis ning tekstiloomes on võrdselt olulised suuline ja kirjalik õppetegevus.

Kirjandusõpetus seostub peaaegu kõigi õppeainetega (esmajoones eesti keelega) ja kirjanduse lähiümbruse aladega (folkloori, teatri, filmi, kujutava kunstiga) ning toetab õppe sisu kaudu õppekava läbivate teemade käsitlemist ja võtmepädevuste saavutamist. Läbivate teemade käsitlemise iseloom, sügavus ja raskuspunkt on klassiti erinev ning paljuski seotud kirjanduse valikuga. Taotlus on, et loetud ilukirjandustekstide põhjal arutledes suhestaks õpilane ennast käsitletavate teemadega.

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning koos teistega (iseseisvad, paaris-ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida;

5) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu;

7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöö kirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine

8) keskendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (sh raamatukogutunnid, ekskursioonid kirjanikega seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanikega, loomekonkursid, kirjandusolümpiaadid, projektõpe), pidades oluliseks koosõppimise kaudu sotsiaalse kompetentsuse saavutamist ning infoühiskonna võimaluste paljust.

3.1.3 Hindamine

Õpitulemused on kindlaks määratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja õppevaldkondade õpitulemused.

Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekava õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Kirjalike ülesannete puhul parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestab valdavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustavalt hinnata ideelist ja esteetilist aspekti.

3.2 II kooliaste (5. ja 6. klass)

3.2.1 Kooliastme õpitulemused

6. klassi lõpetaja:

1) on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi;

2) mõistab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;

3) tõlgendab, analüüsib ja mõistab teoses kujutatud lugu ning tegelassuhteid, elamusi ja väärtusi;

4) mõistab ning aktsepteerib erinevaid seisukohti, mis võivad tekkida kirjandusteost lugedes;

5) jutustab teksti- või elamuspõhiselt ning arutleb teoses toimunu üle, väljendades end korrektselt;

6) kirjutab nii jutusta vaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt;

7) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, sh sõnaraamatuid ja internetti.


Lugemine

6. klassi lõpetaja:

1) on läbi lugenud vähemalt kaheksa eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost (raamatut);

2) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist;

3) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi ning kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest.

Jutustamine

6. klassi lõpetaja:

1) jutustab tekstilähedaselt kavapunktide või märksõnade toel;

2) jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;

3) jutustab piltteksti põhjal ning selgitab selle sisu.Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

6. klassi lõpetaja:

1) koostab teksti kohta eri liiki küsimusi;

2) vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;

3) koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;

4) järjestab teksti põhjal sündmused ning määrab nende toimumise aja ja koha;

5) kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustatud moraalinormidest, ning võrdleb iseennast mõne tegelasega;

6) leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte;

7) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ning põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

8) otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, võrdlusi ning algriimi;

2) seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;

3) mõtestab luuletuse tähendust, tuginedes iseenda elamustele ja kogemustele.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

6. klassi lõpetaja seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi, muinasjutu, kõnekäänu ja

vanasõna olemust.

Esitamine

6. klassi lõpetaja esitab peast luuletuse, lühikese proosa-või rolliteksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust.

Omalooming

6. klassi lõpetaja kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldavat ja jutustavat teksti

3.2.2 Õppesisu

Kirjandustekstide valik

Loetavad ja tundides käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanre esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust, arvestades II kooliastmele kohaseid teemavaldkondi. Teemavaldkonnad on kindlaks määratud, arvestades õppekava alusväärtusi, õppe- ja kasvatuseesmärke, kirjanduse kui kunstiliigi eripära ja sellega seonduvaid üldpädevusi (sotsiaalset, väärtus- ja enesemääratluspädevust) ning läbivaid teemasid. Tundides käsitletavad

ja terviklikult loetavad kirjandusteosed valitakse arvestusega, et esindatud oleksid kõik järgmised teemavaldkonnad.

Väärtused ja kõlblus: enesehinnang, ausus enese ja teiste vastu, iseenda ning teiste vajadused ja huvid, arusaamine heast ja halvast, õiglus ja ebaõiglus, kiiduväärne ja taunitav, erinevus teistest, minu hobid ja huvid, minu tervis ja tulevik, rikkuse ja vaesuse probleemid, kohustused ja vastutus, üksiolek ja hirmud jms.

Kodus ja koolis: perekond, kodu turvalisus, vägivald kodus, armastus oma kodu ja koduste vastu, suhted vanemate, kasuvanemate ja vanavanematega, suhted õdede ja vendade jt lähisugulastega, poiste ja tüdrukute suhted, sallivus teistsuguste inimeste suhtes, abivajaja ning aitaja, nohiklikkus ja tõrjutus, piir oma ja võõra vahel, piir lubatu ja lubamatu vahel jms.

Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus: rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale, matkamine kodukohas ning reisimine kaugetes maades, kultuuride mitmekesisus, erinevate rahvaste uskumused ja tavad, käitumine erinevas kultuuriruumis, külalislahkus, lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja inimestesse, kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ja hoidjad jms.

Mängiv inimene: ringmängud ja mängulust, sõnamängud, teatri võlumaailm, leidlik probleemide lahendamine, iluelamused, loominguline koostöö, mängult ja päriselt, põhjendatud ja põhjendamata riskid jms.

Kodanikuühiskond ja rahvussuhted: minu juured, seos mineviku, oleviku ning tuleviku vahel, traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse, suhe keelesse, kodupaiga keel, suhted teiste rahvustega jms.

Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon: avastamisrõõm ja õppimiskogemused, tänapäevased teabeotsimis-ja teabeedastamisvõimalused, internet kui silmaringi avardaja ning infoallikas, internet kui ohuallikas, käitumine suhtlusportaalides, film ja foto kui hetke ning ajaloo jäädvustajad jms.

Terviklikult käsitletavad teosed

Elke Unt „Kirikurott Luteerius ja tema sõbrad“, Ülo Vooglaid „ Vanaisa“, Eric-Emmanuel Schmitt „ Oscar ja Roosamamma“, C. S. Lewis  „Narnia lood“ , Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused“, Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“, Eno Raud „Kalevipoeg“ või Erich Kästner „Veel üks Lotte“, James Krüss „Timm Thaler ehk Müüdud naer“, Astrid Lindgren „Vennad Lõvisüdamed“ või „Röövlitütar Ronja“Ferenc Molnar „Pal-tänava poisid“, Christine Nöstlinger „Vahetuslaps“, John Ronald Reuel Tolkien „Kääbik“, Mark Twain „Tom Sawyeri seiklused“; vähemalt üks uudisproosa teos omal valikul; üks vabalt valitud luulekogu.

Õpilane loeb igal õppeaastal läbi vähemalt neli eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost (raamatut).

Rahvaluuletekstid

Rahvalaulud: töölaulud, laulud tarkusest ja rumalusest. Kalevala lood. Looma-ja imemuinasjutud. Tekke-ja seletus muistendid. Hiiu-ja vägilasmuistendid (Kalevipoeg, Suur Tõll). Erinevate rahvaste müüdid. Tarkuse-, õppimis-ja tööteemalised vanasõnad ning kõnekäänud.

Piiblilood

Vana Testamendi Õpetussõnad. Uue Testamendi Tähendamissõnad.

Mõisted

Epiteet, kõnekäänd, muinasjutt, muistend, vanasõna, võrdlus.

3.2.3 Õppesisu- ja tegevused. Õpitulemused

5. klass

 

5. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Lugemine

  • On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

· loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;

· tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest;

Lugemine

Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine.

Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Lugemisrõõm. Loetud

raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

 

 Jutustamine

  • Jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;

· jutustab mõttelt sidusa ja tervikliku

ülesehitusega loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielu sündmusele või oma fantaasiale;

· jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu;

Jutustamine

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine

märksõnade toel. Aheljutustamine. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest

või mälestuspildist jutustamine.

Jutustamine piltteksti (foto, koomiks) põhjal.

Fantaasialoo jutustamine.

 

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

· koostab teksti kohta eriliigilisi küsimusi;

· vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;

· koostab teksti kohta sisukava, kasutades väiteid või märksõnu;

· leiab lõigu kesksed mõtted

  • järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;

· kirjeldab loetud tekstile

tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, võrdleb iseennast mõne tegelasega;

· arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle,

avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

· otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;

 

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimuste koostamine: fakti-ja fantaasiaküsimused. Küsimustele vastamine tekstinäitega või oma sõnadega.

Teksti kavastamine: kavapunktid väidete ja märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine. Teksti teema sõnastamine. Arutlemine mõne teoses

käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete

näidete (nt iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Esitatud väidete tõestamine oma

elukogemuse ja tekstinäidete varal.

Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma

sõnavara rikastamine.

Teose/loo kui terviku mõistmine

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.

Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise, tegelaste vaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine,

käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja

lahendamisteed.

Loomamuinasjutu tüüptegelased.

 

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

·tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, võrdlusi ja algriimi;

·mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes;

 

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine.

Koomilise leidmine tekstist.

Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine

rahvalauludest. Algriimi kasutamine oma tekstis. Luuleteksti tõlgendamine.

 

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus),

rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike ning

nimetab nende tunnuseid;

Seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, jutustuse, novelli,

ballaadi, valmi, haiku, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust.

Esitamine

Esitamine

Esitab peast luule-, proosa-või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ning tekstitäpsust;

Koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande.

 

Omalooming

Omalooming

Kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutt või muistend) teksti;

Kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse järgi ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja

 

 

6. klass

 

6. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Lugemine

  • On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

· loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;

· tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest;

Lugemine

Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ja lugemisoskuse hindamine.

Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassi kaaslastele.

 

Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

 

 

 Jutustamine

  • Jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;

· jutustab mõttelt sidusa ja tervikliku

ülesehitusega loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielu sündmusele või oma fantaasiale;

· jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu;

Jutustamine

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine

märksõnade toel. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega.

Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine.

Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal. Fantaasialoo

Jutustamine.

 

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

· vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;

· koostab teksti kohta sisukava, kasutades väiteid või märksõnu;

· leiab lõigu kesksed mõtted

  • järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;

· kirjeldab loetud tekstile

tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, võrdleb iseennast mõne tegelasega;

· arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle,

avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

· otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti abil oma sõnadega,

peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi-ja väitlausetena, märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõtte

sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine

ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide) otsimine

tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja

tekstinäidete varal. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma

sõnavara rikastamine.

 

Teose/loo kui terviku mõistmine

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaks määramine. Sündmuste järjekord.

 

Sündmuste põhjus-tagajärg-seosed. Minajutustaja kui loo edastaja.

Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste

suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Tegelase muutumise, tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine.

Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Looma-

ja imemuinasjutu tüüptegelased.

 

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

·tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, võrdlusi ja algriimi;

·mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Lihtsamate sümbolite seletamine.

Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.

Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine

tänapäeva elunähtustega.

Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Luuleteksti tõlgendamine.

Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus),

rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike ning

nimetab nende tunnuseid;

Seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, jutustuse, novelli,

ballaadi, valmi, haiku, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust.

Esitamine

Esitamine

Esitab peast luule-, proosa-või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ning tekstitäpsust;

Koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande.

 

Omalooming

Omalooming

Kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutt või muistend) teksti;

Kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse järgi ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja

 

AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED“

1.1 Valdkonna pädevus

Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada erinevaid kultuure, oma kultuuri ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; mõista, et elus on vaja vallata mitut võõrkeelt.

Võõrkeelte õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses teiskeelses keskkonnas iseseisvalt toime tulla;

2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;

3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;

4) mõistab oma kultuuri ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;

5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis suurendavad enesekindlust õppida võõrkeeli ja suhelda võõrkeeltes.

1.2 Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda kuuluvad A-võõrkeel ja B-võõrkeel. A-võõrkeelena õpitakse Tallinna Toomkoolis saksa keelt. B-võõrkeelena prantsuse või vene keelt. A-võõrkeele õppimist alustatakse I kooliastmes (3.klassis) ja see on kõigile saksa keel. B-võõrkeele õppimist alustatakse II kooliastmes(6.klassis) ning õpilased saavad valida, kas selleks on vene või prantsuse keel. Võõrkeelte nädalatundide jaotumine riikliku põhikooli (ja Tallinna Toomkooli) õppekava järgi kooliastmeti:

I kooliaste: A-võõrkeel -3 nädalatundi

II kooliaste: A-võõrkeel -9 nädalatundi (igas klassis- 4.,5., ja 5. klassis- 3 nädalatundi), B-võõrkeel -3 nädalatundi

1.3 Ainevaldkonna kirjeldus

Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma, arendavad erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega süsteemset mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi. Võõrkeeled arendavad kultuuriteadlikku suhtlusvõimet, andes teadmisi eri maade ja erinevaid keeli kõnelevate rahvaste kohta. Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis. Kõigi võõrkeelte õpitulemusi on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Selliste põhimõtete rakendamine õppes võimaldab motiveerida Toomkooli õpilasi õppima võõrkeeli, arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära, suunata erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning andma õpilastele objektiivset tagasisidet saavutatu kohta. Kõik see toetab õpimotivatsiooni püsimist ning iseseisva õppija kujunemist. Nüüdisaegne keeleõpe on lähtub õppijast ja tema suhtluseesmärkidest. Keeleõppes on oluline eelkõige keele kasutamise oskus, mitte pelgalt keele struktuuri tundmine. Keeleline korrektsus kujuneb õppijal pikaajalise töö tulemusena. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Sealjuures arvestatakse Toomkoolis õpilaste puhul tavapärasest kõrgemat võimekust, mis selgub tutvusuuringu käigus. Keeleõpe on võimalus rikastada mõtlemist, arendada oskust end täpselt väljendada, luua tekste ning nendest aru saada. Nendes valdkondades toetub võõrkeeleõpetus emakeeleõpetusele ja vastupidi. Suhtluspädevuse kõrval arendatakse õppijas oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi ning erinevusi, mõista ja väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat. Võõrkeeleõpe nõuab avatud ning paindlikku metoodilist käsitust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajaduste järgi.

Õppijakeskse võõrkeeleõppe tähtsamad põhimõtted on:

1) õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine;

2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;

3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris-ja rühmatöö) kasutamine;

4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessis;

5) õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest ning vajadustest.

Tallinna Toomkoolis kasutatakse mitmekesist võõrkeele õpetamise metoodikat, et motiveerida õpilasi võõrkeeli õppima. Õpilasi suunatakse lugema kirjanduslikke tekste originaalkeeles, õppetööse kaasatakse võimalusel külalisi antud võõrkeelt kõnelevalt maalt, kasutatakse loovtekstide programme, multifilme, muinasjutuminuteid. Lisaks korraldatakse võõrkeelte päevi, külastatakse antud keele ja maa saatkondi Eestis ning osaletakse kultuuriüritustel.

1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumine. Nimetatud nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Võõrkeelte valdkonda kuuluvate õppeainete õppeeesmärkides ja õpitulemustes sisalduvad keelepädevus, kultuuridevaheline pädevus (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused. Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust, ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja -tegevuste kaudu.

Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valiku vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuri- ja religioonitausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt seotud väärtus-pädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest. Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga. Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt). Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes. Matemaatikapädevusega on võõrkeeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu-ja tegevusvaldkondades. Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea-ja mõttekaaslastega.

1.5 Lõiming

1.5.1 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks. Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed,  võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Võõrkeelte omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames. Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.

Võõrkeelteaine kavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, loodusõpetuse, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega. Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade ja vahetute kunstielamuste kaudu. Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.

1.5.2 Läbivad teemad

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmeis õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.

Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:

1) „Õppimine ja töö“ -elukestev õpe ja karjääri planeerimine;

2) „Kodukoht Eesti“ -keskkond ja jätkusuutlik areng;

3) „Kodukoht Eesti“, „Riigid ja nende kultuur“ -kultuuriline identiteet;

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ -teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ -tervis ja ohutus;

6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ -väärtused ja kõlblus.

1.6 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õppeaasta ja iga veerandi alguses annab aineõpetaja õpilasele teada, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

1.7 Õppetegevused

Õppetegevust kavandades ja korraldades lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks; võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; mitmekesistatakse õpikeskkonda: kirikud, muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid jne; kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne.

1.8 Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab õppe vajadusel rühmades. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide  saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. Õpikeskkond võib asuda ka klassiruumist väljas (kino, kirik, saatkond vms.).

 

2 A- võõrkeel (saksa keel)

2.1 Üldalused

2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

A-võõrkeele (Tallinna Toomkoolis saksa keele) õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Põhikooli lõpuks õpilane:

1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;

5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, internetti), et leida vajalikku infot teisteski valdkondades ja õppeainetes. 

2.1.2 Aine üldkirjeldus

Saksa keele kui A-võõrkeele õpe algab Tallinna Toomkoolis 3. klassis (I kooliastmes) ja jätkub II kooliastmes (4.-6.klassis).

I kooliastmes on saksa keele õppes kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Põhirõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Saksa keele struktuuriga tutvumist alustatakse lausete kontekstis, teadliku grammatika õppimise poole liigutakse järk-järgult. Võimalikult suur osa tunnist püütakse läbi viia saksa keeles. Lihtsamaid juhiseid jagatakse saksa keeles („Alustame tunniga“; „Palun avage raamat/töövihik“ vms). Grammatika seletamine toimub eesti keeles. Rõhk on interaktiivsel õppel ja aktiivsel keelekasutusel. Tehnilistest abivahenditest kasutatakse audio- ja videovahendeid ning internetti. Õpet viiakse läbi tervele klassile korraga (klassi kuulub 15-17 õpilast).

II kooliastmes on saksa keele õppes kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Põhirõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Teise kooliastmes on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Saksa keele struktuuriga tutvumist jätkatakse lausete kontekstis, teadliku grammatika õppimise poole liigutakse järk-järgult. Võimalikult suur osa tunnist püütakse läbi viia saksa keeles. Lihtsamaid juhiseid jagatakse saksa keeles („Alustame tunniga“; „Palun avage raamat/töövihik“ vms). Harjutatakse õpilasepoolset reageeringut saksa keeles (õpilase reageering õpetaja küsimustele ja korraldustele). Grammatika seletamine toimub eesti keeles. Rõhk on interaktiivsel õppel ja aktiivsel keelekasutusel. Tunnis viiakse läbi rollimänge, erinevaid eakohaseid mänge keele omandamiseks ja õpimotivatsiooni tõstmiseks, samuti luuletusi, laule,  muinasjutte ja filme. Õppija keeleoskuse arengut toetab ka lõimitud aine- ja keeleõpe. Tehnilistest abivahenditest kasutatakse audio- ja videovahendeid ning internetti. Oluline on õpilast motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õpilase iga edusammu. Iga õppeperioodi jooksul saab õpilane tagasisidet sõnalise hinnangu ja hinde vormis. Toomkoolis on kasutusel poolaastapõhine hindamine, mil õpilane saab perioodi jooksul sooritatud tööde/vastamiste eest kokkuvõtva hinde. Tunnustatakse ka õpilase silmapaistvat panust tulemuste saavutamisel.Vigu käsitletakse normaalse õppeprotsessi osana, nende teadvustamine ja analüüsimine aitab õpilasel neid tulevikus vältida ning oma keeleoskust parandada. Õpet viiakse läbi tervele klassile korraga (klassi kuulub 15-17 õpilast).

2.2. I kooliaste

2.2.1 Õpitulemused

3. klassi lõpetaja:

1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;

5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;

6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;

7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus (vt. punkt 4 - Keeleoskustasemed A 1.1- A 2.2)

 

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

Saksa keel

A1.2

A1.1

A1.2

A1.1

 

2.2.2 Õppesisu

Teemavaldkonnad:

Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus.

Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed, kodu asukoht.

Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused; aastaajad, kodukoha kirjeldus.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid.

Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.

2.2.3 Õppetegevus

I kooliastmes on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse seda, mis on suuliselt juba õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.

Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);

2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;

3) kuuldu põhjal pildi täiendamine;

4) tähelepanelikku kuulamist nõudvate mängude mängimine (nt bingo);

5) laulude ja luuletuste kuulamine ning nende põhjal ülesande täitmine (nt ridade järjestamine, riimuvate sõnade leidmine);

6) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;

7) häälega lugemine;

8) rääkimine pildi alusel;

9) ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine.

2.2.4 Hindamine

I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.

Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile:

1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;

2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.

Õpitulemusi hinnatakse viiepallisüsteemis vastavalt kooli hindamispõhimõtetele. Hinnatakse sõnavara tundmist ja kasutamist; luuletuste, laulude esitamist; küsimustele vastamist; lühidialoogide esitamist; hääldamist, kirjutamis- ja lugemisoskust; pildi järgi jutustamist. Suuliste vastuste osas hinnatakse: küsimustele vastamist; lühidialoogide, laulude ja luuletuste esitamist, teksti lugemist, jutustamist; kirjalikult hinnatakse: tunnikontrolli, kontrolltööd, loovtööd (lühikirjandid, erinevad õnnitluskaardid, lühikirjad).

2.2.5 Lõimimine teiste ainevaldkondadega

Saksa keele õppes toimub lõimimine eeskätt eesti keele, muusika ja loodusõpetuse ainevaldkondadega. Õpilane saab aimu eesti ja saksa keele erinevustest, õppides seeläbi ka oma emakeelt paremini mõistma. lõimimine muusikaõppega toimub lihtsamate saksakeelsete laulude õppimise kaudu. Loodusõpetuse ainevaldkonnaga toimub lõimimine seeläbi, et õpilane oskab piltide põhjal lihtsate sõnadega kirjeldada Saksamaa loodust, kasutades selleks juba varem loodusõpetuses omandatud teadmiste abi. 

2.3 II kooliaste

2.3.1 Õpitulemused

6. klassi lõpetaja:

1) saab õpitud temaatika piires aru lauseist ja sageli kasutatavaist väljendeist;

2) mõistab olulist õpitud temaatika piires;

3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

4) tuleb teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades toime õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga;

5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ning oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;

6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) seabendale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi

Keeleoskuse tase 6.klassi lõpuks (vt punkt 4 - Keeleoskustasemed A 1.1- A 2.2):

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

A 2.2

A 2.2

A 2.2

A 2.1

 

2.3.2 Õppesisu

I kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

1) „Mina ja teised“– iseloom, välimus, enesetunne ja tervis, suhted sõpradega ning lähikondsetega, ühised tegevused, viisakas käitumine;

2) „Kodu ja lähiümbrus“– kodu ja koduümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised;

3) „Kodukoht Eesti“– Eesti asukoht, sümboolika ning tähtpäevad; linn ja maa, Eesti loodus, ilm; käitumine looduses;

4) „Riigid ja nende kultuur“– õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed, mõningad tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad, Eesti naaberriigid;

5) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“– kodused toimingud, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid;

6) „Vaba aeg“– huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid.

2.3.3 Õppetegevused

II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema. Oluline on arendada teksti mõistmise oskust. Suulist suhtlusoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega, sh mängude ja rollimängudega. Kirjutamisel on tähtis tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes pööratakse erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid.

Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;

2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;

3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt tabeli täitmine, joonise täiendamine);

4) eri liiki etteütlused;

5) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad);

6) järjestusülesanded (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks);

7) eakohased projektitööd;

8) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);

9) rollimängud;

10) õppesõnastike kasutamine.

2.3.4 Hindamine

II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Sõnalises hinnangus rõhutatakse eelkõige seda, mida õpilane on hästi teinud. Töid, mis sisaldavad kõiki osaoskusi, tehakse üks kord veerandi jooksul (neli korda õppeaastas). Õpilane õpib koostöös kaaslaste ja õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning andma hinnangut oma teadmistele ja oskustele. Õpilane annab õpetaja juhendamisel hinnangu õppele ning oma tööle õpitavas võõrkeeles, isegi kui enese väljendusoskus on piiratud.

2.3.5 Lõimumine

Saksa keele õppes toimub lõimumine eeskätt eesti keele, muusikakunsti, usuõpetuse, loodusõpetuse ja matemaatika ainevaldkondadega. Õpilane saab aimu eesti ja saksa keele erinevustest, õppides seeläbi ka oma emakeelt paremini mõistma. Lõimumine muusikaõppega toimub lihtsamate saksakeelsete laulude õppimise kaudu. Kunstiga lõimumine toimub läbi Saksamaa maakaardi joonistamise ja olulisema info kandmise kaardile. Samuti läbi ristsõna koostamise ja selle kujundamise. Mitmed kirikukoraalid ja lutelikud algtekstid on usuõpetuses paremini mõistetavad läbi saksa keele oskuse. Loodusõpetuse ainevaldkonnaga toimub lõimumine seeläbi, et õpilane oskab piltide põhjal lihtsate sõnadega kirjeldada Saksamaa loodust, kasutades selleks juba varem loodusõpetuses omandatud teadmiste abi. Samuti  oskab määratleda erinevate saksa keelt kõnelevate riikide geograafilist asukohta kaardil, tunneb liidumaid ja nende pealinnu. Tunneb Euroopa riikide nimetusi. Matemaatikaga lõimumine toimub läbi numbrite õppimise ja läbi lihtsamate matemaatiliste tehete (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine) näiteks rollimängus ’Poeskäik’, samuti läbi järgarvude ning kuupäevade (mis kuupäeval midagi toimub).

2.3.6 4. klass 

2.3.6.1 Õpitulemused

4. klassi lõpetaja:

1)    saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lausetest, lühikestest vestlustest ja tekstidest;

2)    saab aru teksti mõttest ja olulisest teabest;

3)    oskab kirjutada õpitud sõnavara piires lühikirjeldusi ja -sõnumeid (nt sõnum sõbrale);

4)    oskab lühidalt kirjeldada oma lähiümbrust ja inimesi, igapäevaseid toiminguid;

5)    tuleb toime väga lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades, suudab alustada lühivestlust (nt reageerib küsimustele ja korraldustele);

6)    on omandanud esmased teadmised maa, kus kõneldakse õpitavat keelt, ja oma kodumaa kultuuri sarnasuste ja erinevuste kohta;

7)    rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja strateegiaid,

8)    oskab õpetaja juhendamisel töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9)    oskab õpetaja abiga seada endale õpieesmärke ning hinnata oma saavutusi.

2.3.6.2 Õpitegevused

4. klassis julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara laiendamine õppesisu, õpetaja korralduste ja tööülesannete kaudu.

Õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema ning õpetaja suunamisel arendatakse õpilase teksti mõistmise oskust läbi suulise kõne ja eakohaste lühitekstide. Õpetaja suunamisel tutvub õpilane õpitavas keeles ilmunud eakohase lugemisvaraga.

Tekstidest arusaamise õpetamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmekesiseid eakohaseid töövõtteid (nt ennustav lugemine/kuulamine; lühi-, valik- ja õige/vale vastustega küsimused). Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga paaris- ja rühmatöödega, sh mängude ja rollimängudega igapäevaste praktiliste situatsioonide ja õppija isiklike kogemuste teemal.

Õpilased õpivad esitlema paaris- või rühmatöö tulemusi etteantud näidisele toetudes, kasutades õpitud väljendeid. Vaba keelekasutust veel ei ole, omavaheline suhtlus töörühmas on valdavalt emakeelne, kuid õpilasi suunatakse kasutama klassis üha rohkem võõrkeelt.

Kirjutamisoskuse arendamisel kasutatakse sõnamänge, mudelkirjutamist, järjestusülesandeid (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks) jmt. Pööratakse tähelepanu lausele, tekstid on lühikesed ja kirjeldavad. Jätkuvalt pööratakse tähelepanu kirjaliku teksti paigutusele ja vormistamisele.

Õpetaja suunab õpilasi järjekindlalt kasutama eakohaseid sõnastikke (piltsõnastik, õpiku sõnastik) nii sõna tähenduse kui ka õigekirja kontrollimiseks.

Õpetaja juhendamisel õpitakse püstitama lähemaid ja kaugemaid realistlikke eesmärke, nt õpilase individuaalne eesmärk osaoskuste arendamisel või teemasisene eesmärk. Eesmärke võib seada nii iseendale kui grupile. Enesehindamisoskuse arendamisel kasutatakse erinevaid töövõtteid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsi lehed), mis suunavad õpilasi oma ja teiste tööd analüüsima. Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde, rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et õpilane õpiks nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.

2.3.6.3 Õppesisu

Õppesisu

Läbivad teemad, mida seotakse õppesisuga

Mina ja teised

Välimus, ühised tegevused pereliikmetega. Viisakusväljendid.

Väärtused ja kõlblus.

Tervis ja ohutus.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Kodu ja lähiümbrus

Kodu kirjeldamine, lemmikloomad, sugulased, enda ja pereliikmete igapäevased tegemised.

Väärtused ja kõlblus.

Tervis ja ohutus.

Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Kodukoht Eesti

Ilm, Eesti asukoht, Eesti loodus.

Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Kultuuriline identiteet.

Väärtused ja kõlblus.

Riigid ja nende kultuur

Euroopa riigid ja pealinnad, Eesti naaberriigid, nende sümboolika ja eripära.

Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon.

Väärtused ja kõlblus.

Kultuuriline identiteet.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö

Päeva planeerimine, söögikorrad ja tervislik toit, hügieeniharjumused, koolipäev ja selle võrdlemine, õppeained, kool ja klass.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Teabekeskkond

Tehnoloogia ja innovatsioon

Tervis ja ohutus

Vaba aeg

Huvid, puhkus ja spordialad, aastaajad

Väärtused ja kõlblus.

Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon.

Tervis ja ohutus.

 

2.3.6.4 Hindamine

4. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. 4. klassis hinnatakse tööprotsessi ning õpilase panustamist (vastavalt kooli hindamisjuhendile ja klassis kokkulepitule), seejuures pööratakse tagasiside andmisel tähelepanu eelkõige sellele, mida õpilane on hästi teinud. Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema. 

2.3.7      5.klass

2.3.7.1 Õpitulemused

5. klassi õpilane:

1)    Suudab jälgida mõttevahetusi, jutustusi tuttavas valdkonnas;

2)    saab aru teksti mõttest ja oskab leida olulist teavet

3)    oskab kirjutada näidise järgi lühikesi tekste (nt postkaart, kutse, isiklik kiri, jutuke)

4)    oskab lühidalt kirjeldada oma huvisid ja tegevusi

5)    tuleb toime lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades, suudab alustada ja lõpetada lühivestlust

6)    teadvustab õpitava maa ja oma kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning suhtub nendesse positiivselt

7)    rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskuseid ja strateegiaid

8)     oskab õpetaja juhendamisel töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas

9)    seab endale õpetaja abiga õpieesmärke ning hindab oma saavutusi koostöös kaaslaste ja õpetajaga

2.3.7.2  Õppetegevused

5. klassis toetab õpetaja õpilaste võõrkeeles suhtlemist, nii suuliselt kui kirjalikult.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval pööratakse järjest rohkem tähelepanu lugemis- ja kirjutamisoskusele, jätkuvalt tegeletakse õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatilise arendamisega. Põhisõnavara laieneb õppesisu kaudu, seejuures toetab keeleõppe sisu teisi aineid (nt loodusõpetus, inimeseõpetus) läbi ainesõnavara. Jätkub iseseisva lugemisoskuse arendamine, õpilast suunatakse lugema eri liiki eakohaseid tekste. Jätkub teksti mõistmise oskuse arendamine nii õpetaja kui kaaslase abiga. Erinevates rühmatöödes ja mängudes suureneb õpitava keele osakaal, mängudes ja rühmatöödes suunatakse õpilasi eemalduma etteantud töömallidest ning lähenema tegevusele loovalt. Omavahelist suhtlust rühmas suunab õpetaja õpitavale keelele. Kirjutamisoskuse arendamisel kasutatakse üldjuhul etteantud moodustusmalle. Õpilane õpib mudeli järgi kirjutama lühiteateid, õnnitlusi, sõnumeid, kirju ja eakohaseid lühijutukesi. Õpilasi suunatakse iseseisvalt kasutama õpiku- ja koolisõnastikke. Õpetaja suunab õpilasi õpitavas keeles kuulama ja vaatama eakohaseid saateid .Enesehindamise oskuse arendamisel kasutatakse erinevaid töövõtteid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed), mis suunavad õpilasi oma tööd analüüsima. Üldpädevuste kujundamine toimub läbi õppeprotsessi, läbi erinevate individuaalsete ülesannete, paaris- ja rühmatööde ning ühisarutluste, mis võimaldavad õpet väljaspool klassiruumi. Õpilane õpib väljendama oma arvamust seda põhjendama ja kaitsma, õpib analüüsima oma tugevaid ja nõrku külgi ning selgusele jõudma oma huvides.

2.3.7.3  Õppesisu

Õppesisu

Läbivad teemad, mida seotakse õppesisuga

Mina ja teised

Iseloom, enesetunne ja tervis

Ühised tegevused pereliikmete ja sõpradega, viisakas käitumine

Väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Kodu ja lähiümbrus

Kodu ja koduümbruse kirjeldamine, elu linnas ja maal – võrdlus, igapäevased tööd ja tegemised kodus, pereliikmete ametid

Väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Kodukoht Eesti

Eesti sümboolika ja tähtpäevad

Keskkond ja jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus

Riigid ja nende kultuur

Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika ja kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, muuseumid

Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

Igapäevaelu.

Õppimine ja töö Kodused toimingud, arsti juures käimine, poes käimine, ametid

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus

Vaba aeg

Erinevad vaba aja veetmise viisid, perepuhkus

Väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon

2.3.7.4 Hindamine

5. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult ning õpilane saab õppetöö käigus tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Ülesande eesmärgist lähtudes hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust). Kujundav hindamise käigus seavad õpilased koostöös õpetajaga endale õpieesmärke ning sõnastavad, mida nad on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema.

Õppeaasta jooksul toimub üks mitut osaoskust hõlmav suurem töö, mille tulemusi analüüsitakse õpilastega koos ning mis võimaldab saada ja anda tagasisidet õpilase keeleoskuse arengu kohta.

2.3.8 6.klass

2.3.8.1 Õpitulemused

6. klassi lõpetaja:

1)    suudab jälgida mõttevahetust ja mõistab tavatekste tuttavas valdkonnas;

2)    saab aru üldkeelse suhtluse sisust ja suudab eristada olulist teavet;

3)    oskab kirjutada lühikesi tekste ja isiklikke kirju;

4)    oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest, väljendada oma suhtumist ja eelistusi;

5)    tuleb toime olmevestluses, kuid võib vajada abi;

6)    teadvustab riigi, kus kõneldakse õpitavat keelt, ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab nendega arvestada;

7)    rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja strateegiaid;

8)     oskab õpetaja juhendamisel töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9)    seab endale õpieesmärke ning hindab oma saavutusi koos kaaslaste ja õpetajaga.

2.3.8.2  Õppetegevused

6. klassis toetab õpetaja õpilaste võõrkeeles suhtlemist nii suulises kui kirjalikus vormis.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval pööratakse võrdselt tähelepanu ka lugemis- ja kirjutamisoskusele, jätkuvalt tegeldakse õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatilise arendamisega.

Sõnavara laieneb koos õppesisuga, seejuures toetab keeleõppe sisu teisi aineid (nt ajalugu, muusikaõpetus, kunstiõpetus, loodusained, ühiskonnaõpetus) ainesõnavara toel.

Sõnavara laiendamisele aitab kaasa ka interneti eesmärgipärane kasutamine. Õpilast suunatakse iseseisvalt otsima/lugema teavet teda huvitavas valdkonnas ning seda kaaslastega jagama. Õpilane loeb iseseisvalt ilma õpetaja suunamiseta. Erinevates rühmatöödes ja mängudes kasutatakse vähem etteantud lausemudeleid, suureneb õpilaste loomingulisus ning töökeeleks on valdavalt õpitav keel.

Kirjutamisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu õpilase loovuse arendamisele, etteantud mallid puudutavad vormi. Kirjutistes suunatakse õpilast avaldama oma arvamust, andma vähesel määral hinnanguid. Valdavalt on kirjalikud tekstid kas kirjad või lühikesed kirjeldavad jutukesed.

Õppetöös kasutavad õpilased iseseisvalt keelesõnastikke ning internetisõnastikke, selleks pakutakse õpilastele eesmärgipäraseid ülesandeid.

Õpetaja suunamisel hakkab õpilane oma huvidele vastavalt kuulama, vaatama või lugema õpitavas keeles eakohaseid saateid või tekste.

Üldpädevuste kujundamine toimub tunnitöös erinevate töövõtetega (individuaalsed ülesanded, paaris- ja rühmatööd ning ühisarutlused), aga ka läbi suunavate tööülesannete väljaspool koolitundi, nt raamatukogu külastamine. Õpilane õpib koos õpetaja ja kaaslastega oma tegevusi kavandama ja hindama ning valima ja rakendama tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi, nägema oma eksimusi ning korrigeerima oma tegevust.

Enesehindamise oskuse arendamisel kasutatakse erinevaid töövõtteid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsi lehed), mis suunavad õpilasi oma tööd analüüsima. 

2.3.8.3  Õppesisu

Õppesisu

Läbivad teemad, mida seotakse õppesisuga

Mina ja teised

Suhted sõprade ja lähikondlastega. Ühised tegevused ümbritsevate inimestega, viisakas käitumine.

Väärtused ja kõlblus.

Tervis ja ohutus.

Kodu ja lähiümbrus

Avalikud kohad, rõõmsad ja kurvad sündmused peres, minu kohustused ja töövahendid kodus.

Väärtused ja kõlblus.

Tervis ja ohutus.

Kodukoht Eesti

Käitumine looduses, Eesti riiklikud tähtpäevad ja riigipühad, üldrahvalikud sündmused.

Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Kultuuriline identiteet.

Väärtused ja kõlblus.

Riigid ja nende kultuur

Tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad sündmused, saavutused ning nendega seotud inimesed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast, eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad riigis, kus kõneldakse õpitavat keelt.

Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon.

Väärtused ja kõlblus.

Kultuuriline identiteet.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö

Turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine, ametid ja töökohad.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon.

Tervis ja ohutus.

Vaba aeg

Kooliväline tegevus, laagrid, lugemiseelistused, spordialad ja sportlikud tegevused.

Väärtused ja kõlblus.

Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon.

 

2.3.8.4  Hindamine

6. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult ning õpilane saab õppetöö käigus tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Ülesande eesmärgist lähtuvalt hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust). Kujundava hindamise käigus seavad õpilased koos kaaslaste ja õpetajaga endale õpieesmärke ning sõnastavad, mille nad on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema. Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas keeles ka siis, kui ta eneseväljendusoskus on piiratud.

Õppeaastas jooksul toimub üks mitut osaoskust hõlmav suurem töö, mille tulemusi analüüsitakse õpilastega koos ning mis võimaldab saada ja anda tagasisidet õpilase keeleoskuse arengu kohta.

3 B-võõrkeel (vene keel või prantsuse keel)

3.1 Üldalused

3.1.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli B- võõrkeele (vene või prantsuse keele) õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;

5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

3.1.2 Õppeaine (vene keel või prantsuse keel) üldkirjeldus

Vene keele või prantsuse keele kui B-võõrkeele õpe algab Tallinna Toomkoolis 6. klassis, õpilase valikul (valides kahest keelest ühe).

Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla; huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest; omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära; tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada; huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist ning religioonist; oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad B-võõrkeele õppimist. Samuti arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Teemade käsitlemisel lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest. Oluline on paaris-ja rühmatöö. Oluline on õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu. Õppimist toetab kujundav hindamine. Igal õppeperioodil peab õpilane saama tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustama peab ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse õppeprotsessis normaalse õppimise osana.

3.2 II kooliaste

3.2.1 Üldised õpitulemused:

1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;

5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

6) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas.

Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus (vt. punkt 4 - Keeleoskustasemed A 1.1- A 2.2):

 

kuulamine

lugemine

rääkimine

kirjutamine

B-võõrkeel (vene keel)

A1.2

A1.1

A1.2

A1.1

B-võõrkeel (prantsuse keel)

A1.2

A1.2

A1.2

A1.2

 

3.2.2 Õppesisu

Teemavaldkonnad

Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht jmt) ning välimuse kirjeldus (kasv, kehaehitus, juuste ja silmade värv jmt), enesetunne (nt. hea /halb tuju, kuidas läheb?); ühised tegevused sõpradega (mis mulle ja mu sõpradele meeldib teha); viisakusväljendid (kellele mida ja kuidas öelda, kuidas käituda)

Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmete ja lähisugulaste tutvustus (nimi, vanus, sugu,) ning iseloomustus (amet, tegevusala, huvid,); kodu asukoha lühikirjeldus (riik, linn/maakoht, mõni iseloomustav omadussõna).

Kodukoht Eesti.  Eesti riigi nimi, asukoht, pealinn, oma rahvus, keel; linna ja maad iseloomustav põhisõnavara (maja, park, mets, mägi jmt); aastaaegade nimetused ja põhilised erinevate aastaaegade ilma kirjeldavad väljendid (hea/halb ilm, päikseline, vihmane jmt)

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. -päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis (päevaplaan, kellaajad, õppeained, õppevahendid jmt); peamiste söögikordade nimed (hommik, lõuna, õhtu) ja mõned olulisemad söögid-joogid (kohv, tee, võileib, helbed jmt vastavalt õpitava keele jõudlusele).

Vaba aeg. Lihtsamad tegevused ja eelistused (lugemine, muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit, lemmikloom jmt)

3.2.3 Õppetegevus

Oluline on äratada huvi uue keele ja kultuuri vastu. Esiplaanil on kuulamis-ja rääkimisoskuse arendamine ning õigete hääldusharjumuste kujundamine. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis, rakendades aktiivõppemeetodeid ning mängulisust. Lugemisoskust arendatakse lihtsate tekstidega ning kirjutamisoskust mudelkirjutamisega. Õpilased kasutavad A-võõrkeele õppimisel omandatud õpioskusi ja -strateegiaid. Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1) kuuldu põhjal pildi joonistamine või täiendamine;

2) sobitusülesande lahendamine (nt pildi vastavus kirjeldusele);

3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;

4) rääkimine pildi alusel;

5) häälega lugemine;

6) lihtsa faktilise info leidmine tekstist;

7) mudeli järgi kirjutamine;

8) õpikusõnastiku kasutamine.

3.2.4 Hindamine

II kooliastmes hinnatakse õppe alguses põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust, jõudes õppe edenedes kõigi osaoskuste hindamiseni. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt. Hinnatakse peamiselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel. Hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevad küljed ja edusammud, ning pannakse hindeid. Õpilane õpib koostöös kaaslaste ja õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning andma hinnangut oma teadmistele ja oskustele. Õppe algul võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka võõrkeelt kasutama.

4 Keeleoskustasemed A 1.1- A 2.2

 

kuulamine

lugemine

rääkimine

kirjutamine

Grammatika korrektsus

A 1.1

Tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära õpitud sõnad ja fraasid; arusaamist toetab pildi materjal. Reageerib pöördumistele adekvaatselt (nt tervitused, tööjuhised). Tunneb rahvusvaheliselt kasutatavaid lähedase hääldusega sõnu (nt

 film, takso, kohv).

Tunneb õpitava keele

tähemärke. Tunneb tekstis ära tuttavad

nimed, sõnad (sh rahvusvaheliselt kasutatavad) ja

fraasid. Loeb sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses; arusaamist võib toetada pildimaterjal.

Oskab vastata väga

lihtsatele küsimustele ning esitada samalaadseid küsimusi õpitud sõnavara ja lausemallide piires. Vajab vestluskaaslase abi, võib toetuda emakeelele ja žestidele.

Tunneb õpitava keele kirjatähti, valdab kirjatehnikat, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber kirjutada

(ärakiri). Oskab kirjutada isikuandmeid (nt vihiku peale).

Koostab lühikesi lauseid õpitud

mallide alusel.

Kasutab üksikuid

äraõpitud tarindeid

ja lausemalle, kuid neiski tuleb ette vigu.

 

A 1.2

Saab aru selgelt hääldatud

fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest. Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi.

Vajab kordamist, osutamist, piltlikustamist vms.

 

Loeb lühikesi lihtsaid tekste (nt ürituste kavad, meilid, kuulutused, sildid, teeviidad, teated küsimustikud,

sõnumid) ja leiab neist

vajaliku faktiinfo. Saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest.

Lugemise tempo on aeglane, teksti mõistmiseks võib vaja minna korduvat lugemist. Tekstist

arusaamiseks oskab

kasutada õpiku sõnastikku.

Oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust.

Saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires

Lihtsate dialoogidega; vajab vestluskaaslase abi. Hääldusvead võivad põhjustada arusaamatusi. Kõnes esineb kordusi, katkestusi ja pause.

 

Oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest. Oskab täita lihtsat küsimustikku. Tunneb õpitud

sõnavara õigekirja. Kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.

 

Kasutab üksikuid

äraõpitud tarindeid

ja lausemalle, kuid neiski tuleb ette vigu.

 

 

 

 

kuulamine

lugemine

rääkimine

kirjutamine

Grammatika korrektsus

A 2.1

Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on tuttaval teemal, seotud igapäeva teemadega, esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust.

 

Loeb üldkasutatava

sõnavaraga lühikesi tavatekste, leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest. Lugemise tempo on aeglane. Teksti mõistmiseks oskab kasutada koolisõnastikku.

 

Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid

toiminguid ja inimesi. Kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ja lausemalle. Suudab alustada ja lõpetada lühivestlust. Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu.

 

Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi. Kirjutab lihtsamaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt

postkaart, kutse); koostab lühisõnumeid. Oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt. Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab õpiku-või

koolisõnastikku.

 

Kasutab küll

õigesti mõningaid

lihtsaid tarindeid kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras (n. ajab

segi ajavormid;

siiski on enamasti selge, mida ta väljendada  tahab

 

A 2.2

Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna

mõttevahetust ning eristada olulist infot. Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust, vajab sageli kuuldu täpsustamist.

 

Loeb lihtsamaid tavatekste (reklaamid, menüüd) tuttavatel teemadel ja saab aru sisust. Suudab mõnikord aimata

sõnade tähendust konteksti toel.

 

Oskab rääkida oma huvidest. Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega.

Oskab väljendada oma

suhtumist ja eelistusi. 

Suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval

teemal, kuid võib vajada abi. Kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti;

spontaanses kõnes on vigu. Kõne on arusaadav, kuigi

esineb hääldusvigu ja

sõnade otsimist.

Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukest

ümbritsevast. Koostab lihtsaid isiklikke kirju. Kasutab sidesõnu aga, sest, et jt. Rakendab

õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid).

 

Kasutab küll

õigesti mõningaid

lihtsaid tarindeid kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras (n. ajab

segi ajavormid;

siiski on enamasti selge, mida ta väljendada  tahab.

 

MATEMAATIKA

1.1  Matemaatika pädevus

Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste tundmist, suutlikkust  kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise ning erinevate esitusviiside (sümbolite, valemite, graafikute, tabelite, diagrammide) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist.

1.2  Ainevaldkonna kuuluvus

Matemaatika nädalatundide jaotumine kooliastmeti on järgmine:

I kooliaste – 10 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis 13 tundi)

II kooliaste – 13 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis 15 tundi)

1.3  Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas

Väärtuspädevus.

Matemaatika on erinevaid kultuure ühendav teadus, kus õpilased saavad tutvuda eri maade ja ajastute matemaatikute töödega. Õpilasi suunatakse tunnetama loogiliste mõttekäikude elegantsi ning õpitavate geomeetriliste kujundite ilu ja seost arhitektuuri ning loodusega (nt sümmeetria, kuldlõige). Matemaatika õppimine eeldab järjepidevust, selle kaudu arenevad isiksuse omadustest eelkõige püsivus, sihikindlus ja täpsus. Kasvatatakse sallivalt suhtuma erinevate matemaatiliste võimetega õpilastesse.

Sotsiaalne pädevus.

Vastutustunnet ühiskonna ja kaaskodanike ees kasvatatakse sellesisuliste tekstülesannete lahendamise kaudu. Rühmatöös on võimalik arendada koostööoskust.

Enesemääratluspädevus.

Matemaatikat õppides on tähtsal kohal õpilaste iseseisev töö. Iseseisva ülesannete lahendamise kaudu võimaldatakse õpilasel hinnata ja arendada oma matemaatilisi võimeid.

Õpipädevus.

Matemaatikat õppides on väga oluline tunnetada materjali sügavuti ning saada kõigest aru. Probleemülesandeid lahendades arendatakse analüüsimise, ratsionaalsete võtete otsingu ja tulemuste kriitilise hindamise oskust. Väga oluline on üldistamise ja analoogia kasutamise oskus: oskus kanda õpitud teadmisi üle sobivatesse kontekstidesse. Õpilases kujundatakse arusaam, et keerukaid ülesandeid on võimalik lahendada üksnes tema enda iseseisva mõtlemise teel.

Suhtluspädevus.

Matemaatikas arendatakse suutlikkust väljendada oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt. Eelkõige toimub see hüpoteese ja teoreeme sõnastades ning ülesande lahendust vormistades. Tekstülesannete lahendamise kaudu areneb oskus teksti mõista: eristada olulist ebaolulisest ja otsida välja etteantud suuruse leidmiseks vajalikku infot. Matemaatika oluline roll on kujundada valmisolek erinevatel viisidel (tekst, graafik, tabel, diagramm, valem) esitatud info mõistmiseks, seostamiseks ja edastamiseks. Arendatakse suutlikkust formaliseerida tavakeeles esitatud infot ning vastupidi: esitada matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles.

Ettevõtlikkuspädevus.

Selle pädevuse arendamine peaks matemaatikas olema kesksel kohal. Uute matemaatiliste teadmisteni jõutakse sageli vaadeldavate objektide omaduste

analüüsimise kaudu: uuritakse objektide ühiseid omadusi, mille alusel sõnastatakse hüpotees ning otsitakse ideid hüpoteesi kehtivuse põhjendamiseks. Sellise tegevuse käigus arenevad oskus näha ja sõnastada probleeme, genereerida ideid ning kontrollida nende headust. Ühele ülesandele erinevate lahendusteede leidmine arendab paindlikku mõtlemist ning ideede genereerimise oskust. Ettevõtlikkuspädevust arendatakse mitmete eluliste andmetega ülesannete lahendamise kaudu.

1.4  Lõiming

1.4.1      Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Matemaatikaõpetus lõimitakse teiste ainevaldkondade õpetusega kaht põhilist teed pidi. Ühelt poolt kujuneb õpilastel teistes ainevaldkondades rakendatavate matemaatiliste meetodite kasutamise kaudu arusaamine matemaatikast kui oma universaalse keele ja meetoditega teisi ainevaldkondi toetavast ning lõimivast baasteadusest. Teiselt poolt annab teistest ainevaldkondadest ja reaalsusest tulenevate ülesannete kasutamine matemaatikas õpilastele ettekujutuse matemaatika rakendusvõimalustest ning tihedast seotusest õpilasi ümbritseva maailmaga. Peale selle on ainete lõimimise võimsad vahendid kollegiaalses koostöös teiste ainete õpetajatega tehtavad õpilaste ühisprojektid, uurimistööd, õppekäigud ja muu ühistegevus. Kõige tihedamat koostööd saab matemaatikaõpetaja teha loodusvaldkonna ainete õpetajatega. Niisuguse koostöö viljakus sõltub eelkõige matemaatikaõpetajate teadmistest teistes valdkondades õpetatava ainese ja seal kasutatava matemaatilise aparatuuri kohta ning teiste valdkondade õpetajate arusaamadest ja oskustest oma õppeaines matemaatikat ning selle keelt mõistlikul ja korrektsel viisil kasutada.

Matemaatika pakub lõimingut ka võõrkeelte ainevaldkonnaga. Matemaatikas kasutatakse rohkesti võõrkeelseid termineid, mille algkeelne tähendus tuleb õpilastele teadvustada. Lõimingut võõrkeeltega tugevdab õpilaste juhatamine erinevaid võõrkeelseid teatmeallikaid kasutama. Nii näiteks võiks eesti ja võõrkeele õpetajad õpilastele selgitada, et sõnal „number“ on eesti keeles kaks tähendust: arv ja number. Usuõpetuses toetab omandatud mõõtühikute, geomeetriliste kujundite ja aja mõiste arusaam õpitavate tekstide ja lugude mõistmist. Eriline koht on internetil oma võimalustega. Suure osa matemaatikateadmistest peaks õpilane saama õpetuses uurimuslikku õpet kasutades. Sel viisil lõimitakse matemaatika õppimise meetod teistes loodusainetes kasutatava meetodiga.

1.4.2 Läbivad teemad

Õppekava üldosas toodud läbivad teemad realiseeritakse põhikooli matemaatikaõpetuses eelkõige õppetegevuse sihipärase korraldamise ja käsitletava aine juures viidete tegemise kaudu. Näiteks seostub läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine“ matemaatika õppimisel järk-järgult kujundatava õppimise vajaduse tajumise ning iseseisva õppimise oskuse arendamise kaudu. Sama läbiv teema seondub näiteks ka matemaatikatundides

hindamise kaudu antava hinnanguga õpilase võimele abstraktselt ja loogiliselt mõelda. Oma tunnetusvõimete reaalne hindamine on aga üks olulisemaid edasise karjääri planeerimise lähtetingimusi. Õpilast suunatakse arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis-ja infoga ümberkäimise oskusi. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ probleemistik jõuab matemaatik eelkõige ülesannete kaudu, milles kasutatakse reaalseid andmeid keskkonnaressursside kasutamise kohta. Neid andmeid analüüsides arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ning õpetatakse väärtustama elukeskkonda. Võimalikud on õuesõppimise tunnid. Matemaatikaõpetajate eeskuju järgides õpivad õpilased võtma isiklikku vastutust jätkusuutliku tuleviku eest ning omandama sellekohaseid väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Kujundatakse kriitilist mõtlemist ning probleemide lahendamise oskust, hinnatakse kriitiliselt keskkonna ja inimarengu perspektiive. Selle teema käsitlemisel on tähtsal kohal protsentarvutus, muutumist ja seoseid kirjeldav matemaatika ning statistika elemendid.

Teema „Kultuuriline identiteet“ seostamisel matemaatikaga on olulisel kohal matemaatika ajaloo elementide tutvustamine ning ühiskonna ja matemaatikateaduse arengu seostamine. Protsentarvutuse ja statistika abil saab kirjeldada ühiskonnas toimuvaid protsesse mitmekultuurilisuse teemaga seonduvalt (eri rahvused, erinevad usundid, erinev sotsiaalne positsioon ühiskonnas jne).

Läbivat teemat „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitletakse eelkõige matemaatikat ja teisi õppeaineid lõimivate ühistegevuste (uurimistööde, rühmatööde, projektide jt) kaudu, millega arendatakse õpilastes koostöövalmidust ning sallivust teiste isikute tegevusviiside ja arvamuste suhtes. Sama teemaga seondub näiteks protsentarvutuse ja statistika elementide käsitlemine, mis võimaldab õpilastel aru saada ühiskonna ning selle arengu kirjeldamiseks kasutatavate arvnäitajate tähendusest.

Suur tähendus matemaatika jaoks on  ka läbival teemal „Tehnoloogia ja innovatsioon“. Matemaatikakursuse lõimingute kaudu tehnoloogia ja loodusainetega saavad õpilased ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest, kus matemaatikal on tihti lausa olemuslik tähendus. Õpilase jaoks avaneb see eelkõige tegevusi kavandades ja ellu viies ning lõpptulemusi hinnates rakendatavate mõõtmiste ja arvutuste kaudu. Õpilast suunatakse kasutama info-ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT), et lahendada elulisi probleeme ning tõhustada oma õppimist ja tööd. Matemaatika õpetus pakub võimalusi ise avastada, märgata seaduspärasusi ning seeläbi aidata kaasa loovate inimeste kujunemisele. Seaduspärasusi avastades rakendatakse mitmesugust õpitarkvara.

Teema „Teabekeskkond“ seondub eriti oma meediamanipulatsioone käsitlevas osas tihedalt matemaatikakursuses käsitletavate statistiliste protseduuride ja protsentarvutusega. Õpilast juhitakse arendama kriitilise teabeanalüüsi oskusi.

Läbiv teema „Tervis ja ohutus“ realiseerub matemaatikakursuses ohutus- ja tervishoiualaseid reaalseid andmeid sisaldavate ülesannete kaudu (nt liikluskeskkonna, liiklejate ja sõidukite liikumisega seotud tekstülesanded, muid riskitegureid käsitlevate andmetega protsentülesanded ja graafikud). Eriti tähtis on kiirusest tulenevate õnnetusjuhtumite põhjuste analüüs. Matemaatika sisemine loogika, meetod ja süsteemne ülesehitus on iseenesest olulised vaimselt tervet inimest kujundavad tegurid. Ka emotsionaalse tervise tagamisel on matemaatikaõpetusel kaalukas roll. Ahaa-efektiga saadud probleemide lahendused, kaunid geomeetrilised konstruktsioonid jms võivad pakkuda õpilasele palju meeldivaid emotsionaalseid kogemusi. Matemaatika õppimine ja õpetamine peaksid pakkuma õpilastele võimalikult palju positiivseid emotsioone.

Teema „Väärtused ja kõlblus “külgneb eelkõige selle kõlbelise komponendiga -korralikkuse, hoolsuse, süstemaatilisuse, järjekindluse, püsivuse ja aususe kasvatamisega. Õpetaja eeskujul on oluline roll tolerantse suhtumise kujunemisel erinevate võimetega kaaslastesse. 

2   Matemaatika

2.1 Üldalused

2.1.1Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1) arutleb loogiliselt, põhjendab ja tõestab;

2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse;

3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliselt;

4) töötab välja lahendusstrateegiaid ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;

5) omandab erinevaid info esitamise meetodeid;

6) kasutab õppides IKT-vahendeid;

7) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;

8) rakendab matemaatikateadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus.

2.1.1      Õppeaine kirjeldus

Põhikooli matemaatikaõpetus annab õppijale valmisoleku mõista ning kirjeldada maailmas valitsevaid loogilisi, kvantitatiivseid ja ruumilisi seoseid. Matemaatikakursuses omandatakse kirjaliku, kalkulaatoril ja peastarvutamise oskus, tutvutakse õpilast ümbritsevate tasandiliste ja ruumiliste kujundite omadustega, õpitakse kirjeldama suurustevahelisi seoseid funktsioonide abil ning omandatakse selleks vajalikud algebra põhioskused. Saadakse esmane ettekujutus õpilast ümbritsevate juhuslike nähtuste maailmast ja selle kirjeldamise võtetest. Matemaatikat õppides tutvuvad õpilased loogiliste arutluste meetoditega. Põhikooli matemaatikas omandatud meetodeid ja keelt saavad õpilased kasutada teistes õppeainetes, eeskätt loodusteaduslikke protsesse uurides ja kirjeldades. Õpet üles ehitades pööratakse erilist tähelepanu õpitavast arusaamisele ning õpilaste loogilise ja loova mõtlemise arendamisele. Rõhutatakse täpsuse, järjepidevuse ja õpilaste aktiivse mõttetöö olulisust kogu õppeaja vältel. Matemaatilisi probleemülesandeid lahendades saavad õpilased kogeda nn ahaa-efekti kaudu eduelamust ning avastamisrõõmu. Nii seoseid visualiseerides, hüpoteese püstitades kui ka teadmisi kinnistades kasutatakse IKT võimalusi.

2.2 I kooliaste

2.2.1 Õpitulemused

I kooliastme lõpuks õpilane:

1) saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid täita;

2) loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste;

3) näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste kujundite abil;

4) loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühe-kahe tunnuse järgi;

5) kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid;

6) tunnetab soovi ja vajaduse erinevust;

7) tunneb huvi ümbritseva vastu; tahab õppida;

8) hoiab korras oma töökohta, tegutseb klassis ja rühmas teisi arvestavalt, mõistes, et see on oluline osa töökultuurist;

9) oskab ohuolukordi analüüsida ning jõuab olemasolevatest faktidest arutluse kaudu järeldusteni. 

2.2.2. Õpitulemused ja õppesisu 

1. klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu

Arvutamine

 

·      loeb ja kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0-100;

·      paigutab naturaalarvude ritta sealt puuduvad arvud 100 piires;

·      teab ja kasutab mõisteid võrra rohkem ja võrra vahem;l

·      loeb ja kirjutab järgarve;

 

 

·      liidab peast 20 piires; lahutab peast üleminekuta kümnest 20 piires;

·      omab esialgsed oskused lahutamiseks üleminekuga kümnest 20 piires;

·      nimetab üheliste ja kümneliste asukohta kahekohalises arvus;

 

·      liidab ja lahutab peast täiskümneid 100 piires

 

·      asendab proovimise teel lihtsaimasse võrdustesse seal puuduvat arvu oma arvutusoskuste piires.

Arvutamine

 

·      Arvud 0-100, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

 

 

 

 

 

·      Järgarvud.

·      Märgid +, -, =, >, <.

 

·      Liitmine ja lahutamine 20 piires.

·      Liitmise ja lahutamise vaheline seos.

 

 

 

 

 

·      Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires.

 

·      Lihtsaimad tähte sisaldavad võrdused.

Mõõtmine ja tekstülesanded

·      kirjeldab pikkusühikuid meeter ja sentimeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid m ja cm;

·      mõõdab joonlaua või mõõdulindiga vahemaad/eseme mõõtmeid meetrites või sentimeetrites;

·      teab seost 1 m = 100 cm;

 

·      kirjeldab massiühikuid gramm ja kilogramm tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid kg ja g;

·      kujutab ette mahuühikut liiter, kasutab selle tähist l;

 

·      nimetab ajaühikuid minut, tund ööpäev, nädal, kuu ja aasta;

·      leiab tegevuse kestust tundides;

·      ütleb kellaaegu (ilma sõnu "veerand" ja "kolmveerand" kasutamata, näit. 18.15);

·      teab seoseid 1 tund = 60 minutit ja 1 ööpäev = 24 tundi;

 

·      nimetab Eestis käibivaid rahaühikuid, kasutab neid lihtsamates tehingutes;

·      teab seost 1 euro = 100 senti.

Mõõtmine ja tekstülesanded

 

·      Mõõtühikud: meeter, sentimeeter,

 

 

 

 

 

 

 

·      gramm, kilogramm,

 

 

 

·      liiter,

 

·      minut, tund, ööpäev, näal, kuu, aasta; kella tundmine täis-, veerand-, pool- ja kolmveerandtundides.

 

 

 

 

·      käibivad rahaühikud.

Geomeetrilised kujundid

 

·      eristab sirget kõverjoonest, teab sirge osi punkt ja sirglõik;

·      joonestab ja mõõdab joonlaua abil sirglõiku;

·      eristab ruutu, ristkülikut ja kolmnurka teistest kujunditest; näitab nende tippe, külgi ja nurki; eristab ringi teistest kujunditest;

·      eristab kuupi, risttahukat ja püramiidi teistest ruumilistest kujunditest; näitab maketil nende tippe, servi ja tahke; eristab kera teistest ruumilistest kujunditest;

 

·      rühmitab esemeid ja kujundeid ühiste tunnuste alusel;

·      võrdleb esemeid ja kujundeid asendi- ja suurustunnustel;

 

·      leiab ümbritsevast õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

Geomeetrilised kujundid

 

·      Punkt, sirglõik ja sirge.

 

 

 

·      Ruut, ristkülik ja kolmnurk; nende elemendid tipp, külg ja nurk. Ring.

 

 

 

 

·      Kuup, risttahukas ja püramiid; nende tipud, servad ja tahud. Kera.

 

 

 

·      Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine.

 

·      Geomeetrilised kujundid meie ümber.

 

 2. klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu

Arvutamine

 

         loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 – 1000;

·    selgitab arvvõrduse ja võrratuse erinevat tähendust;

·    kasutab arvude võrdlemisel sümboleid >, <, = ;

·    võrdleb mitme liitmis- või lahutamistehtega arvavaldiste väärtusi,

·    nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus järke (ühelised, kümnelised, sajalised); määrab nende arvu;

·    esitab kahekohalist arvu täiskümnete ja üheliste summana;

·    esitab kolmekohalist arvu täissadade, täiskümnete ja üheliste summana;

·    selgitab ja kasutab õigesti mõisteid "vähendada millegi võrra, "suurendada millegi võrra";

·    liidab ja lahutab peast täissadadega 1000 piires;

·    nimetab liitmistehte komponente (liidetav, summa) ja lahutamistehte komponente (vähendatav, vähendaja, vahe);

·    arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid;

·    liidab ja lahutab peast 20 piires;

·    liidab peast ühekohalist arvu ühe- ja kahekohalise arvuga 100 piires;

·    lahutab peast kahekohalisest arvust ühekohalist arvu 100 piires;

·    selgitab korrutamist liitmise kaudu;

·    selgitab jagamise tähendust,

·    kontrollib jagamise õigsust korrutamise kaudu;

·    korrutab arve 1 – 10 kahe, kolme, nelja ja viiega;

·    selgitab ja kasutab õigesti mõisteid "korda suurem" ja "korda vähem" arvude 2, 3, 4 ja 5 korral;

·    leiab tähe arvväärtuse võrdustes proovimise või analoogia teel;

·    täidab proovimise teel tabeli, milles esineb tähtavaldis.

Arvud 0–1000

 

·      Arvud 0 – 1000 nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

·      Liitmis- ja lahutamistehte komponentide nimetused.



·      Liitmine ja lahutamine peast 20 piires

·      Peast ühekohalise arvu liitmine kahekohalise arvuga 100 piires.

·      Peast kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine 100 piires.



 

 

 

 

 

·      Täiskümnete ja -sadade liitmine ja lahutamine 1000 piires.

 

 

 

 

·      Mitme tehtega liitmis- ja lahutamisülesanded

·      Arvude 1 – 10 korrutamine ja jagamine

·      Korrutamise seos liitmisega. Korrutamise ja jagamise vaheline seos

Täht arvu tähisena

·      Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes analoogia ja proovimise teel.

Mõõtmine ja tekstülesanded

·      kirjeldab pikkusühikut kilomeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab kilomeetri tähist km;

·    hindab lihtsamatel juhtudel pikkust silma järgi (täismeetrites või täissentimeetrites);

·    teisendab meetrid detsimeetriteks, detsimeetrid sentimeetriteks;

·    kirjeldab massiühikuid kilogramm ja gramm tuttavate suuruste kaudu;

·    võrdleb erinevate esemete masse;

·    kirjeldab suurusi pool liitrit, veerand liitrit, kolmveerand liitrit tuttavate suuruste kaudu;

·    kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;

·    kirjeldab ajaühikuid pool, veerand ja kolmveerand tundi oma elus toimuvate sündmuste abil;

·    nimetab täistundide arvu ööpäevas ja arvutab täistundidega;

·    loeb kellaaegu (kasutades ka sõnu veerand, pool, kolmveerand);

·    kirjeldab termomeetri kasutust, loeb külma- ja soojakraade;

 

·    arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud). Lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuste piires,

·    lahendab õpetaja juhendamisel lihtsamaid kahetehtelisi tekstülesandeid.

 

Mõõtmisülesanded

 

Mõõtühikud: kilomeeter, detsimeeter, sentimeeter, kilogramm, gramm, liiter, tund, minut, sekund ja nende tähised.

Mõõtühikutevahelised seosed (ainult naaberühikud ja igapäevaelus tihti ettetulevad lihtsamad juhud).

Ühenimeliste nimega suuruste liitmine ja lahutamine.

 

 

 

 

 

 

·      Kell (ka osutitega kell) ja kellaeg.

·      Kalender

·      Temperatuuri mõõtmine, skaala. Temperatuuri mõõtühik kraad.

 

Tekstülesanded

·      Arvutusülesanded meie igapäevaelus.

·      Ühe – ja kahetehtelised tekstülesanded õpitud arvutusoskuste piires.

·      Matemaatiliste jutuketse koostamine ja lahendamine.

Geomeetrilised kujundid

·      mõõdab sentimeetrites, tähistab ja loeb lõigu pikkust ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga külgede pikkusi;

·    võrdleb sirglõikude pikkusi;

·    eristab visuaalselt täisnurka teistest nurkadest;

·    eristab nelinurkadest ristkülikuid ja ruute; tähistab nende tippe, nimetab külgi ja nurki;

·    tähistab kolmnurga tipud, nimetab selle küljed ja nurgad;

·    eristab visuaalselt ringi ja ringjoont teineteisest;

·    kasutab sirklit ringjoone joonestamiseks;

·    näitab sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;

·    mõõdab ringjoone keskpunkti kauguse ringjoonel olevast punktist;

·    valmistab pinnalaotuse järgi kuubi ja risttahuka;

·    kirjeldab kuubi tahke; loendab kuubi tippe, servi, tahke;

·    kirjeldab risttahuka tahke, loendab risttahuka tippe, servi ja tahke;

·    eristab kolmnurkset ja nelinurkset püramiidi põhja järgi.

·    leiab piltidelt ja ümbritsevast kuubi, risttahuka, püramiidi, silindri, koonuse, kera.

Geomeetrilised kujundid

 

·    Sirglõik, täisnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kolmnurk; nende tähistamine ning joonelementide pikkuste mõõtmine

·    Antud pikkusega lõigu joonestamine

 

 

 

 

·    Ring ja ringjoon, nende eristamine

 

 

 

 

 

·    Kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus, kera

 

·    Geomeetrilised kujundid meie ümber

 

 

3. klass

 

3. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu

Arvutamine

·      loeb, kirjutab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;

·    määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;

·    esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

·    liidab ja lahutab peast 100 piires;

·    selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;

·    määrab tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine);

·    liidab ja lahutab kirjalikult 10 000 piires;

·    nimetab korrutamis- ja jagamistehte komponente (tegur, korrutis, jagatav, jagaja, jagatis);

·    täidab proovimise teel tabeli, milles esineb tähtavaldis;

·    leiab tähe arvväärtuse võrdustes proovimise või analoogia teel;

·    valdab korrutustabelit, korrutab ja jagab peast arve korrutustabeli piires, korrutab arvudega 1 ja 0;

·    selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;

·    korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;

·    selgitab murdude tähendust;

·    leiab  osa arvust;

·    selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu.

 Arvutamine

·      Arvud 0 – 10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana.

·      Arvude võrdlemine ja järjestamine 10 000 piires.

 

·      Peast kahekohaliste arvude liitmine ja lahutamine 100 piires.

 

·      Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires.

 

·      Arvavaldis, tehete järjekord ja sulud.

 

·      Korrutamis- ja jagamistehte komponentide nimetused

 

·      Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil.

 

·      Korrutustabel.

 

·      Summa korrutamine ja jagamine arvuga.

·      Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5. Nende murdude põhjal arvust osa leidmine.

Mõõtmine ja tekstülesanded

·      nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

·    nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

·    nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;

·    teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);

·    lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;

·    koostab õpetaja juhendamisel ja iseseisvalt tekstülesandeid;

·    püstitab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused ja hindab õpetaja abiga saadud tulemuste reaalsust.

·    arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud).

Mõõtühikud

·      millimeeter, tonn ja sajand

 

·      Nimega arvudega arvutamine

 

 

 

·      Mõõtühikute teisendusi (lihtsamad igapäevaelus ettetulevad juhud).

·      Arvutusülesanded igapäevaelus

Tekstülesanded

·      Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete lahendamine.

·      Tekstülesannete koostamine ja nende lahendamine.

 

 

Geomeetrilised kujundid

·      eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse sentimeetrites;

·    joonestab ruudu ja ristküliku joonlaua abil;

·    arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;

·    kirjeldab võrdkülgset kolmnurka;

·    joonestab võrdkülgset kolmnurka sirkli ja joonlaua abil;

·    joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;

·    leiab ümbritsevast õpitud ruumilisi kujundeid;

·    eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;

·    näitab maketi abil silindri põhju ja külgpinda; nimetab põhjaks olevat ringi;

·    näitab maketi abil koonuse külgpinda, tippu ja põhja; nimetab põhjaks olevat ringi;

·    näitab ja nimetab maketi abil püramiidi külgtahke, põhja, tippe;

·    eristab kolm- ja nelinurkset püramiidi põhja järgi.

 

·    Murdjoon, hulknurk, ruut, ristkülik ja kolmnurk, nende elemendid.

 

·    Murdjoone pikkuse ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu leidmine.

 

·    Võrdkülgne kolmnurk, selle joonestamine sirkli ja joonlaua abil.

 

·    Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt. Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine.

 

·    Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud).

·    Geomeetrilised kujundid igapäevaelus

 

 

2.2.3 Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab õppe klassis, kus on tahvlile joonestamise vahendid, lisaks võimaldab vajaduse korral kasutada klassis internetiühendusega sülearvutit nõutavate oskuste harjutamiseks ning esitlustehnikat seoste visualiseerimiseks. Kool loob võimalused tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplektide kasutamiseks.

2.2.4 Hindamine

Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus.

Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine.

Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine, modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine.

Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmistest ja oskustest ning õpilase hoiakutest ja väärtustest. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal täiendavat, julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi. Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate tulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine. Õpilane saab hinde „hea“, kui ta on omandanud matemaatika ainekavas esitatud õpitulemused teadmise ja rakendamise tasemel, ning hinde „väga hea“, kui ta on omandanud õpitulemused arutlemise taseme. 

2.3 II kooliaste

2.3.1 Õpitulemused

II kooliastme lõpuks õpilane:

1) kasutab erinevaid matemaatilise info esitamise viise ning oskab üle minna ühelt esitusviisilt teisele;

2) liigitab objekte ja nähtusi ning analüüsib ja kirjeldab neid mitme tunnuse järgi;

3) tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi;

4) leiab ülesannetele erinevaid lahendusteid;

5) põhjendab oma mõttekäike ja kontrollib nende õigsust;

6) kasutab arvutusvahendeid arvutamiseks ja tulemuste kontrollimiseks;

7) näitab üles initsiatiivi lahendada kodus ja koolis ilmnevaid matemaatilist laadi probleeme;

8) kasutab enda jaoks sobivaid õpioskusi, vajaduse korral otsib abi ja infot erinevatest teabeallikatest.

2.3.2 Õpitulemused ja õppesisu

4. klass

 

4. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu

Arvutamine

  • selgitab näidete varal termineid

arv ja number; kasutab neid ülesannetes;

· kirjutab ja loeb arve 1 000 000 piires;

· esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste kümne- ja sajatuhandeliste summana;

· võrdleb ja järjestab naturaalarve, nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;

· kujutab arve arvkiirel.

 

·      nimetab liitmise ja lahutamise tehte komponente (liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe);

· tunneb liitmis-ja lahutamistehte liikmete ning tulemuste vahelisi

seoseid;

· kirjutab liitmistehtele vastava lahutamistehte ja vastupidi;

· sõnastab ja esitab üldkujul liitmise omadusi (liidetavate vahetuvuse

ja rühmitamise omadus) ja kasutab neid arvutamise hõlbustamiseks;

· sõnastab ja esitab üldkujul arvust summa ja vahe lahutamise ning arvule vahe liitmise omadusi ja kasutab neid arvutamisel;

· kujutab kahe arvu liitmist ja lahutamist arvkiirel;

· liidab ja lahutab peast kuni kolmekohalisi arve;

· liidab ja lahutab kirjalikult arve miljoni piires, selgitab oma tegevust;

 

  • nimetab korrutamise tehte komponente (tegur, korrutis);

· esitab kahe arvu korrutise võrdsete liidetavate summana või selle

summa korrutisena;

· kirjutab korrutamistehtele vastava jagamistehte ja vastupidi;

· tunneb korrutamistehte

liikmete ning tulemuse vahelisi seoseid;

· sõnastab ja esitab üldkujul korrutamise omadusi: tegurite vahetuvus, tegurite rühmitamine, summa korrutamine arvuga;

· kasutab korrutamise omadusi arvutamise lihtsustamiseks;

· korrutab peast arve 100 piires;

· korrutab naturaalarvu 10, 100 ja 1000

-ga;

· arvutab enam kui kahe arvu korrutist;

· korrutab kirjalikult kuni kahekohalisi naturaalarve ja kuni

kolmekohalisi arve järkarvudega;

 

  • nimetab jagamistehte komponente (jagatav, jagaja, jagatis);

· tunneb jagamistehte liikmete ja tulemuse vahelisi seoseid;

· jagab peast arve korrutustabeli piires;

· kontrollib jagamistehte tulemust korrutamise abil;

· selgitab, mida tähendab “üks arv jagub teisega”;

· jagab jäägiga ja selgitab selle jagamise tähendust;

· jagab nullidega lõppevaid arve peast 10, 100 ja 1000-ga;

· jagab nullidega lõppevaid arve järkarvudega;

· jagab summat arvuga;

· jagab kirjalikult arvu ühekohalise ja kahekohalise arvuga;

· liidab ja lahutab nulli, korrutab nulliga;

· selgitab, millega võrdub null jagatud arvuga ja nulliga jagamise

võimatust;

 

  • tunneb tehete järjekorda sulgudeta ja ühe paari sulgudega arvavaldises;

· arvutab kahe-ja kolmetehteliste arvavaldiste väärtuse;

 

  • selgitab arvu ruudu tähendust, arvutab naturaalarvu ruudu;

· teab peast arvude 0 –10 ruutusid;

· kasutab arvu ruutu ruudu pindala arvutamisel;

 

  • selgitab murru lugeja ja nimetaja tähendust,

· kujutab joonisel murdu osana tervikust;

· nimetab joonisel märgitud terviku osale vastava murru;

· arvutab osa (ühe kahendiku, kolmandiku jne) tervikust;

 

  • loeb ja kirjutab enamkasutatavaid rooma numbreid (kuni kolmekümneni), selgitab arvu üleskirjutuse põhimõtet.

Arvutamine

  • Arvude lugemine ja kirjutamine, nende esitamine üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste, kümne-ja sajatuhandeliste summana.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Liitmine ja lahutamine, nende omadused. Kirjalik liitmine ja lahutamine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Naturaalarvude korrutamine. Korrutamise omadused. Kirjalik korrutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Naturaalarvude jagamine. Jäägiga jagamine. Kirjalik jagamine. Arv null tehetes.

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Tehete järjekord.

 

 

 

 

 

·      Naturaalarvu ruut

 

 

 

·      Murrud.

 

 

 

·      Rooma numbrid.

Andmed ja algebra

  • lahendab kuni kolmetehtelisi elulise sisuga tekstülesandeid;

· modelleerib õpetaja abiga tekstülesandeid;

· koostab ise ühe-kuni kahe

tehtelisi tekstülesandeid;

· hindab ülesande lahendustulemuse reaalsust;

  • leiab ühetehtelisest võrdusest tähe arvväärtuse proovimise või

analoogia teel;

Andmed ja algebra

  • Tekstülesanded.

 

 

 

 

 

  • Täht võrduses.

Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

 

  • leiab ümbritsevast ruumist kolmnurki ning eristab neid;

· nimetab ja näitab kolmnurga külgi, tippe ja nurki;

· joonestab kolmnurka kolme külje järgi;

· selgitab kolmnurga ümbermõõdu tähendust ja näitab ümbermõõtu joonisel;

· arvutab kolmnurga ümbermõõtu nii külgede mõõtmise teel kui ka etteantud küljepikkuse korral

 

  • leiab ümbritsevast ruumist nelinurki, ristkülikuid ja ruute ning eristab neid;

· nimetab ning näitab ristküliku ja ruudu külgi, vastaskülgi, lähiskülgi, tippe ja nurki;

· joonestab ristküliku ja ruudu nurklaua abil;

· selgitab nelinurga ümbermõõdu tähendust ja näitab ümbermõõtu joonisel;

· arvutab ristküliku, sealhulgas ruudu, ümbermõõdu;

· selgitab ristküliku, sealhulgas ruudu, pindala tähendust joonise abil.

 

  • kasutab ümbermõõdu ja pindala arvutamisel sobivaid mõõtühikuid;

· arvutab kolmnurkadest ja tuntud neli

nurkadest koosneva liitkujundi ümbermõõdu;

· arvutab tuntud nelinurkadest koosneva liitkujundi pindala;

· rakendab geomeetria teadmisi tekstülesannete lahendamisel.

 

  • nimetab pikkusühikuid mm, cm, dm, m, km, selgitab nende ühikute vahelisi seoseid

· mõõdab igapäevaelus ettetulevaid pikkusi, kasutades sobivaid

mõõtühikuid;

· toob näiteid erinevate pikkuste kohta, hindab pikkusi silma järgi;

· teisendab pikkusühikuid ühenimelisteks.

 

  • selgitab pindalaühikute mm², cm², dm², m², ha, km² tähendust;

· kasutab pindala arvutamisel sobivaid ühikuid;

· selgitab pindalaühikute vahelisi seoseid.

 

  • nimetab massiühikuid g, kg, t, selgitab massiühikute vahelisi seoseid; kasutab massi arvutamisel sobivaid ühikuid;

· toob näiteid erinevate masside kohta, hindab massi ligikaudu.

 

  • kirjeldab mahuühikut liiter, hindab keha mahtu ligikaudu;

 

  • nimetab Eestis käibelolevaid rahaühikuid, selgitab rahaühikute vahelisi seoseid, kasutab arvutustes rahaühikuid.

 

  • nimetab aja mõõtmise ühikuid tund, minut, sekund, ööpäev, nädal, kuu, aasta, sajand; teab nimetatud ajaühikute vahelisi seoseid;

 

  • selgitab kiiruse mõistet ning kiiruse, teepikkuse ja aja vahelist seost;

· kasutab kiirusühikut km/h lihtsa

mates ülesannetes;

 

  • loeb termomeetri skaalalt temperatuuri kraadides märgib etteantud temperatuuri skaalale;

· kasutab külmakraadide märkimisel negatiivseid arve.

 

  • liidab ja lahutab nimega arve;

· korrutab nimega arvu ühekohalise arvuga;

· jagab nimega arve ühekohalise arvuga, kui kõik ühikud jaguvad antud arvuga;

· kasutab mõõtühikuid tekstülesannete lahendamisel;

· otsib iseseisvalt teabeallikatest näiteid erinevate suuruste (pikkus, pindala, mass, maht, aeg, temperatuur) kohta, esitab neid tabelis.

Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

 

·      Kolmnurk.

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Nelinurk, ristkülik ja ruut.

 

 

 

 

 

 

  • Kujundi ümbermõõdu ja pindala leidmine.

 

 

  • Pikkusühikud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Pindalaühikud.

 

 

 

 

 

 

 

  • Massiühikud.

 

 

 

 

 

 

  • Mahuühikud.

 

 

  • Rahaühikud.

 

 

 

  • Ajaühikud.

 

 

 

 

 

  • Kiirus ja kiirusühikud.

 

 

 

 

 

  • Temperatuuri mõõtmine.

 

 

 

 

 

  • Arvutamine nimega arvudega.

 

5. klass

 

5. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu

Arvutamine

  • loeb numbritega kirjutatud arve miljardi piires;

· kirjutab arve dikteerimise järgi;

· määrab arvu järke ja klasse;

· kirjutab naturaalarve järkarvude summana ja järguühikute kordsete summana

· kirjutab arve kasvavas (kahanevas) järjekorras;

· märgib naturaalarve arvkiirele

· võrdleb naturaalarve;

 

  • teab ümardamisreegleid ja ümardab arvu etteantud täpsuseni;

 

  • liidab ja lahutab kirjalikult naturaalarve miljardi piires;

· selgitab ja kasutab liitmise ja korrutamise seadusi;

· korrutab kirjalikult kuni kolmekohalisi naturaalarve;

· jagab kirjalikult kuni 5-kohalisi arve kuni 2-kohalise arvuga;

· selgitab naturaalarvu kuubi tähendust ja leiab arvu kuubi;

· tunneb tehete järjekorda (liitmine/lahutamine, korrutamine/jagamine, sulud), arvutab kuni neljatehteliste arvavaldiste väärtusi

· avab sulgusid arvavaldiste korral; toob ühise teguri sulgudest välja

 

  • eristab paaris- ja paaritud arve;

· otsustab (tehet sooritamata), kas arv jagub 2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga või 10-ga;

· leiab arvu tegureid ja kordseid;

· teab, et arv 1 ei ole alg- ega kordarv;

· esitab naturaalarvu algtegurite korrutisena;

· otsustab 100 piires, kas arv on alg-

või kordarv;

· esitab naturaalarvu algarvuliste tegurite korrutisena;

· leiab arvude suurima ühisteguri (SÜT) ja vähima ühiskordse

(VÜK).

 

  • selgitab hariliku murru lugeja ja nimetaja tähendust;

· tunneb kümnendmurru kümnendkohti; loeb kümnendmurde;

· kirjutab kümnendmurde numbrite abil verbaalse esituse järgi;

· võrdleb ja järjestab kümnendmurde;

· kujutab kümnendmurde arvkiirel.

 

  • ümardab kümnendmurde etteantud täpsuseni.

 

  • liidab ja lahutab kirjalikult kümnendmurde;

· korrutab ja jagab peast kümnendmurde järguühikutega (10, 100, 1000, 10 000 ja 0,1; 0,01; 0,001);

· korrutab kirjalikult kuni kolme tüvenumbriga kümnendmurde;

· jagab kirjalikult kuni kolme tüvenumbriga murdu murruga,

milles on kuni kaks tüvenumbrit (mõistet tüvenumber ei  tutvustata);

· tunneb tehete järjekorda ja sooritab mitme tehtega ülesandeid kümnendmurdudega ;

 

  • sooritab arvutuste kontrollimiseks neli põhitehet taskuarvutil.

Arvutamine

 

  • Miljonite klass ja miljardite klass. Arvu järk, järguühikud ja järkarv. Naturaalarvu kujutamine arvkiirel. Naturaalarvude võrdlemine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Naturaalarvude ümmardamine.

 

 

 

 

  • Neli põhitehet naturaalarvudega. Liitmis- ja korrutamistehte põhiomadused ja nende rakendamine.
  • Arvu kuup.
  • Tehete järjekord.
  • Avaldise väärtuse arvutamine. Arvavaldise lihtsustamine sulgude avamise ja ühisteguri sulgudest väljatoomisega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Paaris- ja paaritud arvud. Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga)

 

  • Arvu tegurid ja kordsed. Algarvud ja kordarvud, algtegur.

 

 

 

 

 

 

 

  • Arvude suurim ühistegur ja vähim ühiskordne.

 

 

 

 

  • Murdarv, harilik murd, murru lugeja ja nimetaja. Kümnendmurrud.

 

 

 

 

  • Kümnendmurru ümardamine.

 

 

  • Tehted kümnendmurdudega.

 

  • Taskuarvuti. Neli põhitehet.

Andmed ja algebra

  • tunneb ära arvavaldise ja tähtavaldise;

· lihtsustab ühe muutujaga täisarvuliste kordajatega avaldise; arvutab lihtsa tähtavaldise väärtuste;

· kirjutab sümbolites tekstina kirjeldatud lihtsamaid tähtavaldisi;

· eristab valemit

avaldisest;

· kasutab valemit ja selles sisalduvaid tähiseid arvutamise lihtsustamiseks;

· tunneb ära võrrandi, selgitab, mis on võrrandi lahend;

· lahendab proovimise või analoogia abil võrrandi, mis sisaldab ühte tehet ja naturaalarve;

· selgitab, mis on võrrandi lahendi kontrollimine;

 

  • kogub lihtsa andmestiku;

· korrastab lihtsamaid arvandmeid ja kannab neid sagedustabelisse;

· tunneb mõistet sagedus ning oskab seda leida;

· tajub skaala tähendust arvkiire ühe osana;

· loeb andmeid erinevatelt skaaladelt andmeid ja toob näiteid skaalade kasutamise kohta;

· loeb andmeid tulpdiagrammilt ja oskab neid kõige üldisemalt iseloomustada;

· joonistab tulp- ja sirglõikdiagramme;

· arvutab aritmeetilise keskmise;

 

  • lahendab mitmetehtelisi tekstülesandeid;

· tunneb tekstülesande lahendamise etappe;

· modelleerib õpetaja abiga tekstülesandeid;

· kasutab lahendusidee leidmiseks erinevaid strateegiaid;

· hindab tulemuse reaalsust.

Andmed ja algebra

 

  • Arvavaldis, tähtavaldis, valem.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Võrrandi ja selle lahendi mõiste. Võrrandi lahendamine proovimise ja analoogia teel.

 

 

  • Arvandmete kogumine ja korrastamine. Sagedustabel. Skaala.

 

 

  • Diagrammid: tulpdiagramm, sirglõikdiagramm.

 

 

 

  • Aritmeetiline keskmine.

 

  • Tekstülesannete lahendamine.

 

Geomeetrilised kujundid

 

  • joonestab sirge, kiire ja lõigu ning selgitab nende erinevusi;

· märgib ja tähistab punkte sirgel, kiirel, lõigul;

· joonestab etteantud pikkusega lõigu;

· mõõdab antud lõigu pikkuse;

· arvutab murdjoone pikkuse;

 

  • joonestab nurga, tähistab nurga tipu ja kirjutab nurga nimetuse sümbolites (näiteks ÐABC);

· võrdleb etteantud nurki silma järgi ja liigitab neid,

· joonestab teravnurga, nürinurga, täisnurga ja sirgnurga;

· kasutab malli nurga mõõtmiseks ja etteantud suurusega nurga joonestamiseks;

· teab täisnurga ja sirgnurga suurust;

 

  • leiab jooniselt kõrvunurkade ja tippnurkade paare;

· joonestab kõrvunurki ja teab, et kõrvunurkade summa on 180°

· arvutab antud nurga kõrvunurga suuruse;

· joonestab tippnurki ja teab, et tippnurgad on võrdsed;

 

  • joonestab lõikuvaid ja ristuvaid sirgeid;

· joonestab paralleellükke abil paralleelseid sirgeid;

· tunneb ja kasutab sümboleid ^ ja êê.

 

  • arvutab kuubi ja risttahuka pindala ja ruumala;

· teisendab pindalaühikuid;

· teab ja teisendab ruumalaühikuid;

· kasutab ülesannete lahendamisel mõõtühikute vahelisi seoseid.

 

  • selgitab plaanimõõdu tähendust;

· valmistab ruudulisele paberile lihtsama (korteri jm) plaani.

Geomeetrilised kujundid

 

  • Sirglõik, murdjoon, kiir, sirge.

 

 

 

 

 

 

  • Nurk. Nurkade liigid.

 

 

 

 

 

 

 

  • Kõrvunurgad. Tippnurgad.

 

 

 

 

  • Paralleelsed ja ristuvad sirged.

 

 

 

 

 

  • Kuubi ja risttahuka pindala ja ruumala.

 

  • Pindalaühikud ja ruumalaühikud.

 

 

 

 

  • Plaanimõõt.

 

6. klass

 

6. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu

Arvutamine

  • teab murru lugeja ja nimetaja tähendust; teab, et murrujoonel on jagamismärgi tähendus;

· kujutab harilikke murde arvkiirel;

· kujutab lihtsamaid harilikke murde vastava osana lõigust ja tasapinnalisest kujundist;

· tunneb liht- ja liigmurde;

· teab, et iga täisarvu saab esitada hariliku murruna;

· taandab murde nii järkjärgult kui suurima ühisteguriga, jäädes arvutamisel saja piiresse;

· teab, milline on taandumatu murd;

· laiendab murdu etteantud nimetajani;

· teisendab murde ühenimelisteks ja võrdleb neid;

· teab, et murdude ühiseks nimetajaks on antud murdude vähim ühiskordne;

· esitab liigmurru segaarvuna ja vastupidi;

 

  • liidab ja lahutab ühenimelisi ja erinimelisi murde;

· korrutab harilikke murde omavahel ja murdarve täisarvudega;

· tunneb pöördarvu mõistet;

· jagab harilikke murde omavahel ja murdarve täisarvudega ning vastupidi;

· tunneb segaarvude liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise eeskirju ja rakendab neid arvutamisel;

· teisendab lõpliku kümnendmurru harilikuks murruks ja harilikku murru lõplikuks või lõpmatuks perioodiliseks

kümnendmurruks;

· leiab hariliku murru kümnendlähendi ja võrdleb harilikke murde kümnendlähendite abil; Soovitus: hariliku murru kümnendlähendite leidmisel on otstarbekas kasutada kalkulaatorit.

· arvutab täpselt avaldiste väärtusi, mis sisaldavad nii kümnend- kui hailikke murde ja sulge.

 

  • selgitab negatiivsete arvude tähendust, toob nende kasutamise kohta elulisi näiteid;

· leiab kahe punkti vahelise kauguse arvteljel;

· teab, et naturaalarvud koos oma vastandarvudega ja arv null moodustavad täisarvude hulga;

· võrdleb täisarve ja järjestab neid;

· teab arvu absoluutväärtuse  geomeetrilist tähendust;

· leiab täisarvu absoluutväärtuse;

· liidab ja lahutab positiivsete ja negatiivsete täisarvudega, tunneb arvutamise reegleid;

· vabaneb sulgudest, teab, et vastandarvude summa on null ja

rakendab seda teadmist arvutustes;

· rakendab korrutamise ja jagamise reegleid positiivsete ja negatiivsete täisarvudega arvutamisel;

· arvutab kirjalikult täisarvudega.

Arvutamine

  • Harilik murd, selle põhiomadus. Hariliku murru taandamine ja laiendamine. Harilike murdude võrdlemine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine.
  • Harilike murdude korrutamine.
  • Pöördarvud.
  • Harilike murdude jagamine.
  • Arvutamine harilike ja kümnendmurdudega. Kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks ning hariliku murru teisendamine kümnendmurruks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Negatiivsed arvud. Arvtelg. Positiivsete ja negatiivsete
  • Vastandarvud. Arvu absoluutväärtus. Arvude järjestamine. Arvutamine täisarvudega.

 

Andmed ja algebra

  • selgitab protsendi mõistet; teab, et protsent on üks sajandik osa tervikust:

· leiab osa tervikust;

· leiab arvust protsentides määratud osa;

· lahendab igapäevaelule tuginevaid ülesandeid protsentides määratud osa leidmisele (ka intressiarvutused);

· lahendab tekstülesandeid protsentides määratud osa leidmisele.

 

  • joonestab koordinaatteljestiku, märgib sinna punkti etteantud koordinaatide järgi;

· määrab punkti koordinaate ristkoordinaadistikus;

· joonestab lihtsamaid graafikuid;

· loeb andmeid graafikult, sh loeb ja analüüsib liiklusohutusalaseid graafikuid;

 

  • loeb andmeid sektordiagrammilt;

 

  • analüüsib ning lahendab täisarvude ja murdarvudega mitmetehteliste tekstülesandeid;

· tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi;

· õpetaja juhendamisel modelleerib lihtsamas reaalses kontekstis esineva probleemi (probleemülesannete

lahendamine)

 

Andmed ja algebra

 

  • Protsendi mõiste. Osa leidmine tervikust.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Koordinaattasand. Punkti asukoha määramine tasandil.
  • Temperatuuri graafik, ühtlase liikumise graafik ja teisi empiirilisi graafikuid.

 

 

  • Sektordiagramm.

 

 

 

  • Tekstülesanded.

Geomeetrilised kujundid

 

  • teab ringjoone keskpunkti, raadiuse ja diameetri tähendust;

· joonestab etteantud raadiuse või diameetriga ringjoont;

· leiab katseliselt arvu p ligikaudse väärtuse;

· arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala;

 

  • eristab joonisel sümmeetrilised kujundid;

· joonestab sirge (ja punkti ) suhtes antud punktiga sümmeetrilist punkti, antud lõiguga sümmeetrilise lõigu ja

antud kolmnurga või nelinurgaga sümmeetrilist kujundi;

· kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine) toob näiteid õpitud geomeetrilistest kujunditest ning sümmeetriast.

 

  • poolitab sirkli ja joonlauaga lõigu ning joonestab keskristsirge.

 

  • näitab joonisel ja nimetab kolmnurga tippe, külgi, nurki;

· joonestab ja tähistab kolmnurga, arvutab kolmnurga ümbermõõdu;

· leiab jooniselt ja nimetab kolmnurga lähisnurki, vastasnurki, lähiskülgi, vastaskülgi;

· teab ja kasutab nurga sümboleid;

· teab kolmnurga sisenurkade summat ja rakendab seda puuduva nurga leidmiseks;

· teab kolmnurkade võrdsuse tunnuseid KKK, KNK, NKN ning kasutab neid ülesannete lahendamisel;

· liigitab joonistel etteantud kolmnurki nurkade ja külgede järgi;

· joonestab teravnurkse, täisnurkse ja nürinurkse kolmnurga;

· joonestab erikülgse, võrdkülgse ja võrdhaarse kolmnurga;

· joonestab kolmnurga kolme külje järgi, kahe külje ja nendevahelise nurga järgi ning ühe külje ja selle lähisnurkade järgi.

  • näitab ja nimetab täisnurkse kolmnurga külgi;

· näitab ja nimetab võrdhaarses kolmnurgas külgi ja nurki;

· teab võrdhaarse kolmnurga omadusi ja kasutab neid ülesannete lahendamisel;

· tunneb mõisteid alus ja kõrgus, joonestab iga kolmnurga igale alusele kõrguse;

· mõõdab kolmnurga aluse ja kõrguse;

· arvutab kolmnurga pindala.

Geomeetrilised kujundid

 

  • Ringjoon. Ring. Ringi sektor. Ringjoone pikkus. Ringi pindala.

 

 

 

 

 

 

  • Peegeldus sirgest, telgsümmeetria.
  • Peegeldus punktist, tsentraalsümmeetria.

 

 

 

 

 

 

  • Lõigu poolitamine. Antud sirge ristsirge.

 

 

 

  • Kolmnurk ja selle elemendid.

 

 

 

  • Kolmnurga nurkade summa.

 

  • Kolmnurkade võrdsuse tunnused.

 

  • Kolmnurkade liigitamine.

 

  • Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi, kahe külje ja nende vahelise nurga järgi, ühe külje ja selle lähisnurkade järgi.

 

  • Täisnurkne kolmnurk.
  • Võrdhaarse kolmnurga omadusi.
  • Kolmnurga alus ja kõrgus.
  • Kolmnurga pindala.

 

 

2.3.3 Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab õppe klassis, kus on tahvlile joonestamise vahendid. Kool võimaldab vajaduse korral kasutada klassis internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti arvestusega vähemalt üks arvuti viie õpilase kohta nõutavate oskuste harjutamiseks ja esitlustehnikat seoste visualiseerimiseks. Lisaks loob kool võimalused tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplektide kasutamiseks ning võimaldab klassiruumis kasutada taskuarvutite komplekti.

2.3.4 Hindamine

Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetusprotsessid ning nende hierarhiline ülesehitus.

Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine;

Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine, modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine;

Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. Õppetunni või muu õppetegevuse vältel antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmistest ja oskustest ning õpilase hoiakutest ja väärtustest. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ning õpitulemuste põhjal täiendavat, julgustavat ja konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ning nõrkuste kohta. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi. Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate tulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine. Õpilane saab hinde „hea“, kui ta on omandanud matemaatika ainekavas esitatud õpitulemused teadmise ja rakendamise tasemel, ning hinde „väga hea“, kui ta on omandanud õpitulemused arutlemise tasemel.

AINEVALDKOND „LOODUSAINED“

1.1 Loodusteaduslik pädevus

Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis-ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.

Põhikooli  (II kooliastme) lõpetaja:

1) tunneb huvi keskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna vastu;

2) vaatleb, analüüsib ning selgitab keskkonna objekte ja protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb üldistavaid järeldusi;

3) oskab märgata ja lahendada loodusteaduslikke probleeme;

4) oskab teha igapäevaelulisi looduskeskkonnaga seotud pädevaid otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, eetilis-moraalseid seisukohti ja õigusakte ning prognoosida otsuste mõju;

5) väärtustab keskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat eluviisi ning järgib tervislikke eluviise.

1.2 Ainevaldkonna õppeained

Loodusainete valdkonna õppeained on loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Antud kava hõlmab I ja II kooliastet, seega vaid loodusõpetust. Loodusõpetust õpitakse alates 1. klassist. Loodusainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti:

I kooliaste loodusõpetus - 3 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis 4 tundi)

II kooliaste loodusõpetus - 7 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis 7 tundi)

1.3 Ainevaldkonna kirjeldus

Valdkonna õppeainega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Seejuures hõlmab keskkond nii looduslikku kui ka majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist komponenti. Loodusainete esitus ning sellega seotud õpilaskeskne õpiprotsess tugineb sotsiaalsele konstruktivismile, kus keskkonnast lähtuvate probleemide lahendamisega omandatakse tervikülevaade loodusteaduslikest faktidest ja teooriatest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest, mis arendab õpilaste loodusteaduslikku maailmakäsitlust, paneb aluse elukestvale õppele ning abistab neid elukutsevalikus. Olulisel kohal on sisemiselt motiveeritud ja loodusvaldkonnast huvituva õpilase kujundamine, kes märkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme, oskab neid lahendada, langetada pädevaid otsuseid ning prognoosida nende mõju loodus- ja sotsiaalkeskkonnale. Õppimise keskmes on loodusteaduslike probleemide lahendamine loodusteaduslikule meetodile tuginevas uurimuslikus õppes, mis hõlmab objektide või protsesside vaatlust, probleemide määramist, taustinfo kogumist ja analüüsimist, uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamist, katsete ja vaatluste planeerimist ning tegemist, saadud andmete analüüsi ja järelduste tegemist ning kokkuvõtete suulist ja kirjalikku esitamist. Sellega kaasneb uurimuslike oskuste omandamine ning õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus-ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.

1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastasmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Koos sellega arendatakse õpilaste väärtuspädevust - kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise.

Õpilaste sotsiaalse pädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisega looduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neile lahenduste leidmisega. Sotsiaalset pädevust kujundavad ka loodusainetes rakendatavad aktiivõppemeetodid: rühmatöö uurimuslikus õppes ja dilemmaprobleemide lahendamisel, vaatlus-ja katsetulemuste analüüs ning kokkuvõtete suuline esitus. Loodusained toetavad õpipädevuse kujunemist erinevate õpitegevuste kaudu. Nii näiteks arendatakse õpipädevust probleemide lahendamise ja uurimusliku õppe rakendamisega: õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset või vaatlust ning teha kokkuvõtteid. Õpipädevuse arengut toetavad IKT-põhised õpikeskkonnad, mis kiire ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid õpistrateegiaid.

Suhtluspädevuse arendamine kaasneb loodusteadusliku info otsimisega erinevatest allikatest, sh internetist, ning leitud teabe analüüsiga ja tõepärasuse hindamisega. Olulisel kohal on vaatlus-ja katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus. Ühtlasi arendab loodusõpetus vastavate mõistete ja sümbolite korrektset kasutamist nii abstraktses teaduslikus kui ka konkreetses igapäevases kontekstis. Matemaatikapädevuse areng kaasneb eelkõige uurimusliku õppega, kus õpilastel tuleb katse-või vaatlusandmeid esitada tabelitena ja arvjoonistena, neid analüüsida, leida omavahelisi seoseid ning siduda arvulisi näitajaid lahendatava probleemiga.

Ettevõtlikkuspädevust kujundades saadakse ülevaade loodusteadustega seotud elukutsetest ning vastava valdkonnaga tegelevatest teadusasutusest ja ettevõtetest. Ettevõtlikkuspädevuse arengut toetab uurimuslik käsitlus, kus süsteemselt planeeritakse katseid ja vaatlusi ning analüüsitakse tulemusi. Tähtsal kohal on keskkonnaga seotud dilemmade lahendamine ja pädevate otsuste tegemine, mis lisaks teaduslikele seisukohtadele arvestavad sotsiaalseid aspekte.

1.5 Lõiming

1.5.1 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll loodusteadusliku pädevuse kujundamisel, konkreetselt I ja II kooliastmes kannab seda rolli loodusõpetuse tund. Loodusõpetust õppides areneb õpilastel emakeelepädevus. Matemaatikapädevuse kujunemist toetab loodusõpetus eelkõige uurimusliku õppe kaudu, arendades loovat ja kriitilist mõtlemist. Uurimuslikus õppes on oluline koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel, tulemuste esitamisel tabelite, graafikute ja diagrammidena. Loodusnähtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid. Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste tehnoloogiline pädevus. Kunstipädevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine, esitluste tegemine, näitustel käimine, looduse ilu väärtustamine õppekäikudel jms. Õpilaste võõrkeeltepädevuse kujunemisele aitab kaasa erinevate võõrkeelsete teatmeallikate kasutamine, et leida vajalikku infot. Õpitakse mõistma looduses toimuvaid seaduspärasusi, inimese sõltuvust keskkonnast ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale.

1.5.2 Läbivad teemad

Loodusõpetusel on kandev roll läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ elluviimisel. Teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Loodusteadusharidus on osa üldharidusest, mis on oluline õpilaste arengule. Loodusõpetuses omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimituna teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele. Loodusõpetust õpetades kasvatatakse õpilaste teadlikkust karjäärivõimalustest ning vahendatakse neile teavet edasiõppimisvõimaluste kohta loodusteaduslikel erialadel. Läbivat teemat „Teabekeskkond“ käsitletakse seonduvalt eri infoallikatest teabe kogumise, teabe kriitilise hindamise ning kasutamisega. Loodusõpetust toetavad läbivat teemat „Tehnoloogia ja innovatsioon“ IKT rakendamise kaudu aineõpetuses. Teema „Tervis ja ohutus“. Loodusainete õppimine aitab õpilastel mõista tervete eluviiside ja tervisliku toitumise tähtsust ning mõista keskkonna ja tervise seoseid. Teema „Väärtused ja kõlblus“. Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ elluviimist toetab loodusõpetus eelkõige keskkonnateemade õpetamise kaudu. Kodanikuõiguste ja -kohustuste tunnetamine seostub keskkonnaküsimustega. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ lõimib loodusteaduse kaudu, mis moodustavad teatud osa kultuurist, kuhu on oma panuse andnud ka Eestiga seotud loodusteadlased. 

2 Loodusõpetus

2.1 Üldalused

2.1.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;

2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;

3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja juhendamisel;

4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;

5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;

6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti;

7) rakendab õpitud loodusteaduste-ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;

8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.

2.1.2 Õppeaine kirjeldus

Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodus-teadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia) õppimiseks ning paneb aluse loodusteaduste-ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisele. Loodusõpetuses omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimituna teistes õppeainetes omandatuga on aluseks seesmiselt motiveeritud elukestvale õppele. Loodusteaduste-ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine loodusõpetuses seostub järgmiste põhivaldkondadega:

1) loodusteaduslikud teadmised -hõlmavad nii loodusteadustealaseid teadmisi (teadmised loodusest, arusaamine põhilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest ja teooriatest) kui ka teadmisi loodusteaduste kohta (teaduslik uurimine, teaduslikud seletused, loodusteaduste ja tehnoloogia olemus);

2) praktilised oskused ja loodusteadusliku meetodi rakendamine -oskus sõnastada teadusküsimusi või -hüpoteese, mida on võimalik katse teel kontrollida; kavandada katseid andmete kogumiseks; teha praktilisi töid, kasutades mõõteriistu ja katseseadmeid ohutult; analüüsida andmeid; teha järeldusi tulemuste ja teaduslike arusaamade põhjal; sõnastada üldistusi ning esitada tulemusi;

3) loodusteaduslike küsimustega tegelemist toetavad hoiakud ja väärtushinnangud -usk oma võimekusse ja enesekindlus loodusainete õppimisel; huvi loodusteaduste õppimise ja loodusteadusliku karjääri vastu; valmisolek tegeleda loodusteaduslike küsimustega ja oskus rakendada loodusteaduslikke ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelu probleemide lahendamisel; vastutuse võtmine säästva arengu eest. Loodusõpetuse õppimisel on õpilaste peamisteks tunnetusobjektideks looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Loodusõpetuse õppimise kaudu kujuneb õpilastel arusaam loodusest kui tervikust. Loodusõpetuses pannakse alus looduslike objektide ja nendevaheliste seoste märkamise oskusele. Õpitakse mõistma looduse toimimise seaduspärasusi, inimese sõltuvust looduskeskkonnast ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või soovimatud. Omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes. Arendatakse tahet ja valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse säästvaid väärtushinnanguid ja hoiakuid. Loodusõpetus arendab kriitilist ja loovat mõtlemist-õpilane õpib eesmärgistatult märkama ja vaatlema, küsimusi esitama, andmeid koguma ja süstematiseerima, analüüsima ning järeldusi ja üldistusi tegema; õpilane õpib leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi. Loodusõpetus toetab kirjutamise, lugemise, teksti mõistmise ja nii suulise kui ka kirjaliku teksti loomise oskuste arengut. Õppetöö läbiviimisel orienteerutakse looduse vahetule kogemisele ning eakohastele tegevustele. Oluline on õpilaste praktiline tegevus looduse objektidega või nende mudelitega. Õppeprotsessi planeerimisel lähtutakse püstitatud probleemide teaduslikkusest ja nende olulisusest õpilastele. Õpikeskkond on valdavalt aktiivne, õpilaskeskne ja probleemipõhine. Õpe on seotud igapäevaeluga ning on õpilase jaoks relevantne. Olulist tähelepanu pööratakse sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele.

I kooliastmes õpitakse tundma põhiliselt lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi. Uusi teadmisi ja oskusi kujundades keskendutakse peamiselt looduse vahetule kogemisele ning praktilisele tegevusele. Kooliastme lõpuks jõutakse loodusnähtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste loomiseni ja järelduste tegemiseni. Kujuneb huvi looduse vastu ning oskus looduses käituda. I kooliastmes võib kasutada aineõpetusliku tööviisi kõrval üld-ja aineõpetuse kombineeritud varianti. Peamiste praktiliste tegevustena, mis tagavad kooliastme õpitulemuste saavutamise, tehakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike objektide vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete tegemist; kollektsiooni koostamist ning plaani kasutamist.

II kooliastmes arendatakse edasi loodusteaduslikke uurimisoskusi. Kujuneb oskus teaduslikult ja loovalt mõelda ning probleeme lahendada, sõnastada katse abil kontrollitavaid väiksema mahuga teadusküsimusi või -hüpoteese. Kujunevad keskkonnahoiakud. II kooliastmes on tähtis hoida õpilaste õpimotivatsiooni, kujundada huvi loodusteaduste õppimise ja loodusteadustega seotud elukutsete vastu ning arusaamu loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsusest meie igapäevaelus. Õpikeskkond peab võimaldama õpilastel olla loovad. Oluline on planeerida õpilaste huvidest ja kogemustest lähtuvaid uurimuslikke õppeülesandeid. Uurimis-oskusi arendades pööratakse eraldi tähelepanu uuringute planeerimisele ja tegemisele ning tulemuste analüüsile, tõlgendamisele ja esitamisele. Koduste töödega kinnistatakse klassis õpitut ning rakendatakse klassis omandatud teadmust igapäevaelu tegevustes. Hoiakuliste pädevuste kujundamiseks rakendatakse erinevaid õppemeetodeid, sh situatsiooni- ja rollimänge. 

2.2 I kooliaste

2.2.1 I kooliastme õppesisu-ja tegevus. Õpitulemused

1. klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Inimese meeled ja avastamine

 

·      teab erinevaid omadusi;

·      oskab oma meelte abil omadusi määrata; 

·      teab, et taimed, loomad ja seened on elusolendid;

·      teab nimetada elusa ja eluta looduse objekte ja nende omadusi;

·      viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

·      eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;

·      oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;

·      teab, et on olemas looduslikud ja inimese tehtud asjad ning materjalid;

·      kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;

·      sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;

·      eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete suhtes;

·      eristab inimese valmistatut looduslikust;  

·      tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

·      märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;

·      väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu;

·      tunneb rõõmu looduses viibimisest;

·      väärtustab nii looduslikku kui inimese loodut ning suhtub kõigesse sellesse säästvalt;

·      väärtustab enda ja teiste tööd.

 

 

·      Meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Elus- ja eluta looduse objektide rühmitamine.

 

 

 

·      Õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.

 

 

 

·      Tahkete ja vedelate ainete omaduste võrdlemine.

·      Looduslike ja tehismaterjalide/objektide rühmitamine.   

Teemasid  „Inimese meeled ja avastamine“, „Elus ja eluta“ ning „Asjad ja materjalid“  käsitletakse lõimituna, st elus- ja eluta looduse objektide ning asjade ja materjalidega tutvutakse erinevate meelde kaudu.

Õpikeskkonda laiendatakse klassiruumist kooliõue, muuseumisse ja  loodusesse, rakendades uurimuslike elementidega õuesõpet.

 

·      teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;

·      mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;

·      tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;

·      liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid;

·      tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu;

·      hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi

 

 

·      Õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus.

·      Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.

·      Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.

 

 

 

 

Aastaajaliste muutuste märkamiseks on väga olulised loodusvaatlused erinevatel aastaaegadel. Teema „Aastaajad“lõimitakse teemaga „Meeled ja avastamine“. Samas paigas erinevatel aastaaegadel saadud meelelised kogemused aitavad tajuda toimuvaid muutusi.  Tähtsal kohal on õpetuses aastaajaliste muutuste mõju inimesele, ohutus ja tervishoid.

 

 

 

 2. klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Organismid ja elupaigad

·      teab õpitud maismaaloomi ja -taimi, teab loomade ja taimedega seotud ohtusid ning looduslikke ohte;

·      oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

·      kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes;

·      kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses; 

·      oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi;

·      teab, et organism hingab, toitub, kasvab, paljuneb;

·      kirjeldab õpitud maismaaloomade välisehitust, toitumist ja kasvamist, seostab neid elupaigaga;

·      kirjeldab taimede välisehitust, märkab ja kirjeldab taimede arengut;

·      eristab mets- ja koduloomi;

·      teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi;

·      teab koduloomadega seotud ohtusid;

·      oskab märgata ja kirjeldada koduloomade arengut;

·      teab õpitud veetaimi ja -loomi;

·       teab, et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale;

·      teab maismaa- ja veetaimede põhierinevusi;

·      vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades; suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende  vajadustesse;

·      väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;

·      suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta;

·      väärtustab uurimuslikku tegevust.

 

·      Maismaataimed ja -loomad, nende välisehitus ja mitmekesisus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaa organismidest.

 

Teema käsitlemisel orienteerutakse looduse vahetule kogemisele. Õpilaste peamisteks tunnetusobjektideks on looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Väga tähtis on õpilaste praktiline tegevus looduses. Õppeprotsessi planeerimisel lähtutakse püstitatud probleemide teaduslikkusest, nende olulisusest õpilastele ning eakohasusest. 

Inimene

 

·      teab kehaosade nimetusi;

·      näitab ja nimetab kehaosi;

·      kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;

·      teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt ning regulaarselt ja et väär toitumine toob kaasa tervisehäireid; 

·      teab, et kiirtoidud ei ole tervislikud;

·      oskab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeninõudeid;

·      oskab leida toiduainete pakenditelt talle vajalikku teavet;

·      teab, kuidas hoida oma tervist, silmi, hambaid;

·      teab, kelle poole tervisemurega pöörduda;

·      järgib hügieeninõudeid, hoolitseb keha puhtuse eest;

·      oskab näha ohtu tundmatutes esemetes, eristada tervisele kasulikke ja kahjulikke tegevusi; 

·      teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades;

·      toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust;

·      teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada;

·      tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt;

·      võrdleb inimeste elu maal ja linnas;

·      väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervist.

·      väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist ja puhtust;

·      püüab vältida enda ja teiste tervise kahjustamist;

·      väärtustab erinevaid huvisid ja harrastusi.

 

 

·      Inimene.

 

·      Välisehitus.

 

·      Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine.

 

 

 

 

 

 

·      Hügieen kui tervist hoidev tegevus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Inimese elukeskkond.

 

 

 

 

Inimese välisehitust ja tervislikku toitumist käsitletakse koos teemaga „Mõõtmine ja võrdlemine“.

Sarnasuste ja erinevuste vaatlemine, kirjeldamine, järjestamine vastavalt pikkusele või laiusele, informatsiooni märkimine kujundlikult joonistele ja tabelitesse, suhtelise pikkuse ja suuruse ennustamine, standardsete ja mittestandardsete mõõtmisvahendite kasutamine ja valmistamine, ühikute kümnekaupa rühmitamine suure hulga ühikute loendamisel, algus- ja lõpp-punkti kasutamine mõõtmisel, mõõtmistulemuste tõlgendamine jms.

Mõõtmine ja võrdlemine

 

·      teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga; 

·      viib läbi lihtsate vahenditega tehtavaid praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;

·      kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid mõõtmisvahendeid;

·      mõistab mõõtmise vajalikkust, saab aru, et mõõtmine peab olema täpne.

 

 

·      Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.

 

 

 

 

 

 

Võrdlemine, mõõtmine ja järjestamine seostatakse teemadega „Inimene“, „Organismid ja elupaigad“ ning „Ilm“.

Ilm

 

·      teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;

·      teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt;

·      tunneb huvi uurimusliku tegevuse vastu.

 

 

·      Ilmastikunähtused. Ilmavaatlused.

 

Seos on teemadega „Mõõtmine ja võrdlemine“,  „Inimene“ ning „Organismid ja elupaigad“.

 

 

3. klass

 

3. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Organismide rühmad ja kooselu

 

         teab, et taimed on elusad organismid; 

         teab, et taimed vajavad päikesevalgust ning toodavad seente ja loomade poolt kasutatavaid toitaineid ja hapnikku;

         nimetab ja oskab näidata taimeosi, leida tunnuseid, mille abil taimi rühmitada;

         eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;

         teab, et loomade hulka kuuluvad putukad, ämblikud, ussid, kalad, konnad, maod, linnud ja imetajad;

         teab, et ühte rühma kuuluvatel loomadel on sarnased tunnused; 

         teab, et rästik, puuk ja herilane on ohtlikud;

         eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat;

         kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku; 

         oskab seostada loomade ehituslikke ja käitumuslikke eripärasid nende elukeskkonnaga; 

         tunneb ära õpitud loomi piltide järgi ja looduses;

         väldib loomadega seotud ohte (mürgiseid ja ohtlikke loomi);

         teab seente mitmekesisust ja seda, et seened elavad mullas ja teistes organismides;

         teab, et mõningaid seeni kasutatakse toiduainete valmistamiseks ning pagaritööstuses;

         eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni;

         oskab vältida mürgiste seentega (sh hallitusseentega) seotud ohtusid;

         eristab seeni taimedest ja loomadest;

         tunneb õpitud seeni piltide järgi ja looduses;

         teab, et igal liigil on nimi;

         teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;

         teab, et looduses on kõik omavahel seotud, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid;

         koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;

         tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki,  tuginedes koostatud uurimusülevaatele;

         mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi;

         mõistab, et iga organism on looduses tähtis;

         saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid peab kaitsma;

         mõistab, et seened on elusorganismid ning neid tuleb kaitsta nagu teisigi organisme.

 

 

 

         Taimede mitmekesisus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Loomade mitmekesisus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Seente mitmekesisus.

 

·      Liik, kooslus, toiduahel.

 

 

 

 

 

 

Teema käsitlemisel on oluline laiendada õpikeskkonda klassiruumist reaalsesse looduskeskkonda, muuseumi, loomaaeda ja botaanikaaeda.

Liikumine

 

  • teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes;
  • eristab liikumist ja paigalseisu;   
  • teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada;
  • teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse;
  • teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus (kiirus, teekatte libedus);
  • oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi,
  • oskab tänavat (teed) ohutult ületada;
  • oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
  • oskab valida jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega sõitmiseks turvalise koha ja sobiva kiiruse;
  • oskab kasutada turvavahendeid;
  • suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse. 
  •  

 

 

  • Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt).

 

 

 

 

 

 

 

 

  •  Liiklusohutus.  

 

 

 

 

  • Koostööd politseiga.

Elekter ja magnetism

 

  • teab lüliti osa vooluringis;
  • teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi;
  • teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik;
  • oskab pistikut pistikupeast õigesti välja tõmmata;
  • eristab töötavat ja mittetöötavat vooluringi;
  • teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel;
  • kasutab elektrit säästlikult; oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning elektroonikaseadmeid;
  • saab aru elektri säästmise vajalikkusest;
  • saab aru, et koduses majapidamises kasutatav elekter on inimesele ohtlik ja sellega ei tohi mängida.

 

 

  • Vooluring.
  • Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid.

 

 

 

 

 

 

  • Elektri kasutamine ja säästmine.

 

 

  •  Ohutusnõuded.
  • Magnetnähtused. Kompass.

Plaan ja kaart

 

·      teab, et kaart on suurema maa-ala mudel ja et värvused ja märgid kaardil on leppemärgid;

·      saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte; 

·      kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb kaardil värvide järgi ära maismaa ja veekogud;

·      mõistab, et kaardi abil on võimalik tegelikkust tundma õppida;

·      teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari;

·      teab õpitud kaardiobjekte ja oma kodukoha asukohta kaardil;

·      kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari;

·      määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda;

·      näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, madalikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu;

·      seostab kaardiobjektid ilmakaartega (nt Valga asub Lõuna-Eestis)

·      saab aru, et ilmakaarte tundmine ning nende määramisoskus on elus vajalik; 

·      mõistab, et kaardi järgi on võimalik maastikul orienteeruda;

·      mõistab, et kaartide kasutamine on vajalik ja uurimine põnev;

·      saab aru kaardi legendi ja leppemärkide tundmise vajalik-kusest ja sellest, et kaardi või plaani (mudeli) abil on tegelik-kust parem tundma õppida.

 

 

 

·      Kooliümbruse plaan.

 

 

 

·       Eesti kaart.

 

 

 

 

 

·      Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Tuntumad kõrgustikud, madalikud saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.

 

2.2.2 Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud ning kergesti puhastatava kattega töölauad. Kool võimaldab õuesõpet ning õppekäikude korraldamist. Kool võimaldab osaleda loodus-ja keskkonnaharidusprojektides. Kool võimaldab praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid.

2.2.3 Hindamine

Hindamise eesmärk on eelkõige toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele: teadmist ja arusaamist (äratundmine, nimetamine, näidete toomine, iseloomustamine, sõnastamine ja kirjeldamine), rakendamise ja analüüsi oskusi (katsete tegemine, omaduste kindlakstegemine, mõõtmine, eristamine, rühmitamine, seostamine, järelduste tegemine, valimine, otsuste tegemine, koostamine, vormistamine ning esitlemine). Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja/või numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, käitumine looduses) antakse hinnanguid. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

2.3 II kooliaste

2.3.1 II kooliastme õppesisu-ja tegevus. Õpitulemused 

4. klass

 

4. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Planeet Maa

 

Õpilane

·      huvitub Maal toimuvatest loodusprotsessidest, nende toimumise põhjustest ja tagajärgedest;

·      kirjeldab gloobust kui Maa mudelit: kuju, pöörlemine, leppemärkide tähendus;

·      teab, mida tähendab väljend „poliitiline kaart“; nimetab riigi geograafilise asendi tunnused;

·      iseloomustab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit;

·      leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha;

·      kirjeldab vulkaanipurset (tuhapilv, mürgised gaasid, laavavoolud) ja sellega kaasnevaid ohtusid loodusele, inimesele

·      toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustab nende mõju loodusele ja inimeste tegevusele

 

 

 

 Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.Gloobuse kui Maa mudeli valmistamine.

2.Õpitud objektide kandmine kontuurkaardile.

3. Erinevate allikate kasutamine info leidmiseks ja ülevaate koostamiseks looduskatastroofide kohta

 

·      teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;

·      mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;

·      tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;

·      liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid;

·      tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu;

·      hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi

 

 

·      Õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus.

·      Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.

·      Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.

 

 

 

 

Aastaajaliste muutuste märkamiseks on väga olulised loodusvaatlused erinevatel aastaaegadel. Teema „Aastaajad“lõimitakse teemaga „Meeled ja avastamine“. Samas paigas erinevatel aastaaegadel saadud meelelised kogemused aitavad tajuda toimuvaid muutusi.  Tähtsal kohal on õpetuses aastaajaliste muutuste mõju inimesele, ohutus ja tervishoid.

Elu mitmekesisus Maal

Õpilane

·      tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;

·      märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust;

·      märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus;

·      oskab kasutada valgusmikroskoopi;

·      selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust

·      nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;

·      võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;

·      toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikus ning jäävööndis;

·      teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;

·      teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal;

·      nimetab organismide eluavaldused.

 

 

 

Organismide mitmekesisus: ühe ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

·      Erinevate rakkude vaatlemine ja võrdlemine.

·      Raku mudeli ehitamine või uurimine multimeedia materjalide abil.

·      Seemnete idanemise uurimine erinevates keskkonnatingimustes.

·      Taimede ja loomade kohanemise uurimine muutuvates keskkonnatingimustes.

·      Organismide eluavalduste uurimine looduses.

 

Inimene

Õpilane

·      väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervislikke eluviise;

·      mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest;

·      toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;

·      kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;

·      seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;

·      võrdleb inimest selgroogsete loomadega;

·      analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust;

·      toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;

·      põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü;

·      nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;

·      teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;

·      teab, et paljude loomade ja inimese ehituses on sarnaseid jooni;

·      teab erinevate elusorganismide tähtsust inimese elus.

 

 

 

Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi

terviklikkus. Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine- erinevad võimalused ja lähenemised. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega.

Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.Elundi mudeli valmistamine ja/või talitluse uurimine.

2.Katsed ja laboritööd inimese elundite talituse uurimiseks.

3.Ülevaate koostamine inimese seosest ühe taime-, looma-, seeneliigi või bakterirühmaga.

4.Menüü analüüsimine, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest

 

 

 

5. klass

 

5. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

 

Õpilane

1) väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust;

2) märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele;

3) väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;

4) väärtustab uurimuslikku tegevust;

5) käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja - hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;

6) kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;

7) oskab läbi viia loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada

uurimistulemusi;

8) nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;

9) iseloomustab ja võrdleb kaardi ning  piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja

suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);

10) iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;

11) kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;

12) toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres;

13) koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke;

14) teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike;

15) selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad;

16) teab Eesti suuremaid järvesid ja jõgesid;

17) tunneb pildil ära joa ja kärestiku;

18) selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi;

19) selgitab veeõitsengu põhjuseid.

 

Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee

voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja

loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete

sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja

järvede elustik. Toiduahelate ja

toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede

tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.     Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja

uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine

ja esitamine.

2.     Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi.

3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal.

4. Vesikatku elutegevuse uurimine.

5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale.

 

 

·      teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;

·      mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;

·      tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;

·      liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid;

·      tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu;

·      hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi

 

 

·      Õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus.

·      Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.

·      Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.

 

 

 

 

Aastaajaliste muutuste märkamiseks on väga olulised loodusvaatlused erinevatel aastaaegadel. Teema „Aastaajad“lõimitakse teemaga „Meeled ja avastamine“. Samas paigas erinevatel aastaaegadel saadud meelelised kogemused aitavad tajuda toimuvaid muutusi.  Tähtsal kohal on õpetuses aastaajaliste muutuste mõju inimesele, ohutus ja tervishoid.

Vesi kui aine, vee kasutamine

 

Õpilane

1) tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust;

2) väärtustab säästvat eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbijana;

3) võrdleb tahkeid, vedelikke ja gaase nende üldiste omaduste seisukohast;

4) teab, et veeaur on aine gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul;

5) võrdleb jääd, vett ja veeauru;

6) teab, et vesi jäätumisel paisub, ja põhjendab jää ujumist vees;

7) kirjeldab jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri mõõtmise katset;

8) teab, et veeaur on vesi gaasilises olekus;

9) teab, et jää sulamistemperatuur on sama mis vee tahkumis (külmumis) temperatuur;

10) nimetab jää sulamis-ja keemistemperatuuri;

11) kirjeldab vee keemist;

12) kirjeldab veeauru kondenseerumist keeva vee kohal (külm keha ja niiske õhu jahtumine);

13) kirjeldab vee soojuspaisumise katset ja kujutab vaadeldavat joonisel;

 

Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine

soojendamisel; märgamine; kapillaarsus).

2. Erineva vee võrdlemine.

3.Vee liikumine erinevates pinnastes.

4. Vee puhastamine erinevatel viisidel.

5.Vee kasutamise uurimine kodus või koolis.

Asula elukeskkonnana

Õpilane

1) märkab oma kodukoha ilu ja erilisust;

2) väärtustab elukeskkonna terviklikkust, säästvat eluviisi, järgib tervislikke eluviise;

3) tunneb huvi asula elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

4) mõistab, et inimeste elu asulas sõltub looduslikest ressurssidest;

5) hoolib asula elusolenditest ja nende vajadustest;

6) liigub asulas turvaliselt;

7) tegutseb asulas loodus- ja kultuuriväärtusi ning iseennast kahjustamata;

8) märkab kodukoha keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes

keskkonnakaitseüritustes;

9) teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;

10) võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;

11) iseloomustab elutingimusi asulas;

12) koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;

13) võrdleb keskkonnatingimusi maa-

asulas ja linnas;

14) toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta;

15) hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal;

16) teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas;

17) teab, kuidas tingimused linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist;

18) teab inimkaaslejaid loomi;

19) nimetab tehnoloogilisi lahendusi asulas, mis parendavad inimeste elutingimusi.

 

Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan.

Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Eestit või oma kodumaakonda tutvustava ülevaate koostamine.

2. Õppekäik asula elustikuga tutvumiseks.

3. Keskkonnaseisundi uurimine koduasulas.

4. Minu unistuste asula– keskkonnahoidliku elukeskkonna mudeli koostamine

Pinnavormid ja pinnamood

 

Õpilane

1)    kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;

2)    kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;

3) toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;

4) selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid

inimtegevuse mõju kohta

koduümbruse pinnamoele.

 

Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Soo elukeskkonnana

Õpilane

1)    väärtustab soo bioloogilist mitmekesisust;

2) suhtub vastutustundlikult soo elukeskkonda;

3) väärtustab uurimuslikku tegevust;

4) iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja omakodumaakonnas;

5) oskab põhjendada Eesti sooderohkust;

6) selgitab soode kujunemist ja arengut;

7) seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;

8) võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;

9) koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;

10) selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust;

11) teab soo kui elukoosluse tüüpilisi liike;

12) teab turbasambla ehituse iseärasusi;

13) teab soo arenguetappe.

Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehnoloogia.

 

 

 

6. klass

 

6. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Muld

Õpilane

1) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;

2) põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett;

3) selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;

4) tunneb mullakaeves ära huumushorisondi;

5) kirjeldab huumuse teket ja selle

osa aineringes.

6) teab, et muld tekib kivimite murenemise ja surnud organismide (peamiselt taimede) lagunemissaadustest.;

7) teab, et taimed kinnituvad mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles lahustunud toitaineid, mis taime lagunedes taas mulda jõuavad.

Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aine

ringe. Mulla osa

kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.     Mullaproovide võtmine, kirjeldamine ja võrdlemine. Komposti valmistamine.

2. Mulla vee-ja õhusisalduse katseline kindlaksmääramine.

3. Mulla ja turba võrdlemine.

4. Mullakaeve kirjeldamine ühe õpitava koosluse (aia, põllu, metsa, või niidu) näitel

 

 

·      teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;

·      mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;

·      tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;

·      liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid;

·      tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu;

·      hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi

 

 

·      Õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus.

·      Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.

·      Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.

 

 

 

 

Aastaajaliste muutuste märkamiseks on väga olulised loodusvaatlused erinevatel aastaaegadel. Teema „Aastaajad“lõimitakse teemaga „Meeled ja avastamine“. Samas paigas erinevatel aastaaegadel saadud meelelised kogemused aitavad tajuda toimuvaid muutusi.  Tähtsal kohal on õpetuses aastaajaliste muutuste mõju inimesele, ohutus ja tervishoid.

Aed ja põld elukeskkonnana

 

Õpilane

1)    tunneb huvi looduse uurimise vastu;

2) väärtustab koduümbruse heakorda;

3) väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist;

4) mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja

loodusvaradest;

5) mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu;

6) väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;

7) väärtustab mahepõllumajanduse toodangut;

8) selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;

9) kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mulla

organismide vahel;

10) toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;

11) tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;

12) koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

13) toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;

14) võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada

mahepõllumajanduse tooteid;

15) toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;

16) toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus;

17) teab aia-ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike;

18) teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;

19) teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt;

20) teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku;

21) teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset

 

 

 

 

Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu-ja juurviljaaed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus.

Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Komposti tekkimise uurimine.

2. Ühe aia- või põllutaimega seotud elustiku uurimine.

3. Aia-ja põllukultuuride iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid

näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

4.Uurimus aia-ja põllusaaduste osast igapäevases menüüs või uurimus ühe

põllumajandussaaduse (sh loomakasvatussaaduse) töötlemisest toiduaineks.

 

Mets elukeskkonnana

 

Õpilane

1) väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid;

2) väärtustab uurimistegevust metsa tundmaõppimisel;

3) käitub metsas keskkonnateadlikult ja

-hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;

4) märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset;

5) on motiveeritud osalema eakohastel metsaga kaitsega seotud üritustel;

6) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

7) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;

8) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;

9) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;

10) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

11) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;

12) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse

põhimõtteid;

13) teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid;

14) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas

Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded.

Nõmme-, palu-, laane-ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised

seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga.

2. Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

3. Uurimus: mets igapäevaelus / metsaga seotud tarbeesemed.

4. Metsloomade tegutsemisjälgede uurimine

 

Õhk

Õpilane

1) väärtustab säästlikku eluviisi;

2) toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;

3) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;

4) võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;

5) iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;

6) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;

7) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;

8) selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;

9) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;

10) nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist;

11) teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.

Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine.

Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul.

Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma

ennustamine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.     Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas, õhu kokkusurutavus, õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine.

2.     Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine.

3.     Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe http://www.emhi.ee ilmakaartide järgi.

 

 

Läänemeri elukeskkonnana

Õpilane

1)    märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;

2) väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;

3) käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;

4) mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;

5) on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;

6) näitab kaardil Läänemere-

äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;

7) võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa

temperatuure;

8) iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;

9) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;

10) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;

11) võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;

12) kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;

13) määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;

14) koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;

15) teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;

16) tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;

17) teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist ranniku järvedeks);

18) nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.

 

Vesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid,

suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere

rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid

ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele.

Läänemere reostumine ja kaitse.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.     Erineva soolsusega lahuste tegemine, et võrrelda Läänemere ja maailmamere soolsust. Soolase vee aurustamine.

2. Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart).

3. Läänemere, selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse iseloomustamine mitmesuguste teabeallikate abil.

4. Õlireostuse mõju uurimine elustikule.

5. Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele.

 

 

Elukeskkonnad Eestis

 

Õpilane

1) väärtustab ja hoiab elusat ja eluta loodust;

2) tunneb rõõmu looduses viibimisest;

3) mõistab, et iga organism looduses on tähtis;

4) mõistab, et muutused elukeskkonnas mõjutavad väga paljusid organisme;

5) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis;

6) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu tähtsust ökosüsteemides;

7) põhjendab aineringe vajalikkust;

8) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi;

9) koostab õpitud koosluste vahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

10) selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents;

11) teab seoseid eluta ja eluslooduse vahel;

12) teab, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid;

13) teab, et elutegevuseks on vaja energiat.

Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad.

Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Ökosüsteemi uurimine mudelite abil.

2.Veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvõrgustike uurimiseks

 

Eesti loodusvarad

Õpilane

1) väärtustab uurimistegevust loodusvarade tundmaõppimisel;

2) suhtub loodusesse säästvalt, toimib keskkonnateadliku tarbijana;

3) mõistab, et inimene on osa

loodusest ning inimeste elu sõltub looduslikest ressurssidest;

4) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema

eakohastes keskkonnakaitseüritustes;

5) nimetab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning toob nende kasutamise kohta näiteid;

6) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;

7) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;

8) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad –tarbimine –jäätmed;

9) teab Eesti loodusressursse, mida igapäevaelus kasutatakse, ning nende tavalisemaid allikaid (nt vesi, muld, puit, mineraalid, kütus, toit).

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena.

Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride

kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Setete ja kivimite iseloomustamine ning võrdlemine.

2. Perekonna/kooli energiatarbimise uurimus.

3.Ülevaate koostamine loodusvarade kasutamisest oma kodukohas.

 

 

Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

 

Õpilane

1) märkab looduse ilu ja erilisust, tunneb huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu;

2) väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;

3) mõistab, et inimene on looduse osa ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;

4) toimib keskkonnahoidliku tarbijana;

5) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastel keskkonnakaitseüritustel;

6) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;

7) iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;

8) põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;

9) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;

10) põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;

11) analüüsib enda ja oma pere tarbimist

ning hindab selle mõju keskkonnale;

12) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi;

13) teab organismide kaitsmise vajadust ja erinevate liikide kaitsemeetmeid Eestis;

14) nimetab Eesti tähtsamaid pärandkooslusi;

15) teab niidu liigirikkuse kujunemise põhjuseid;

16) eristab liigikaitset ja keskkonnakaitset

Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.

 

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1.Kodukoha ettevõtte keskkonnamõju uurimine või ülevaate koostamine kodukoha ühest

keskkonnaprobleemist.

2.     Individuaalse tegevuskava koostamine keskkonnahoidlikuks käitumiseks.

3.     Erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe kaitsealuse liigi või kaitseala kohta.

4.     Õppekäik kaitsealale.

 

 

 

2.3.2 Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning puhastatava kattega töölauad. Kool võimaldab õuesõpet ja õppekäikude korraldamist ning vähemalt kaks korda kooliastme jooksul keskkonnahariduskeskuse või loodusharidusega seotud üritusel osalemist. Kool võimaldab osaleda loodus- ja keskkonna-haridusprojektides. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja - materjalid.

2.3.3 Hindamine

Hindamise eesmärk on eelkõige toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Uurimisoskusi hinnates pööratakse tähelepanu probleemide tuvastamisele, küsimuste ja hüpoteeside sõnastamisele, katse kavandamisele, andmete kogumisele ja esitamisele, andmete analüüsimisele ja tõlgendamisele, järelduste tegemisele ning selgituste pakkumisele. Samuti hinnatakse taustinfo kogumise, küsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskust. Hinnatakse oskust sõnastada probleeme ning aktiivset osalust aruteludes, oma arvamuse väljendamist ning põhjendamist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

 

AINEVALDKOND „SOTSIAALAINED“

1.1 Sotsiaalne pädevus

Sotsiaalne pädevus tähendab suutlikkust mõista inimühiskonna ajaloos ja nüüdisajal toimuvate ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ja kasutada mõnda neist õppetöös ja igapäevases elus; luua tulevikustsenaariume ja -visioone mingis sotsiaalselt või personaalselt olulises valdkonnas; tunda ja austada inimõigusi ja demokraatiat, teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest, nendega kooskõlas olevaid oskusi ja käitumist; ära tunda kultuurilisi eripärasid ja järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; jätkuvalt huvituda oma rahva, kogukonna ja maailma arengust, kujundada oma arvamus ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik.

Põhikooli lõpuks õpilane:

1) suudab mõista inimühiskonna ajaloos ning nüüdisaja ühiskonnas toimuvate muutuste olulisi põhjusi ja tagajärgi;

2) valdab esmast tulevikuvisiooni;

3) tunneb ning austab demokraatiat ja inimõigusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas, teab kodanikuõigusi ja –kohustusi ning tunneb kodanikuvastutust;

4) huvitub iseenda, oma rahva, kogukonna ja maailma arengust, kujundab oma arvamust ning mõistab oma võimalusi olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik;

5) tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab neist mõnda õppetöös;

6) tunneb kultuurilist ja religioosset eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse juhul, kui need pole inimsusevastased;

7) on omandanud teadmisi ja oskusi sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisest ning inimeste vastastikustest suhetest, mis aitavad kohaneda eakaaslaste hulgas, kogukonnas ja ühiskonnas, väärtustades neid;

8) on omandanud teadmisi ja oskusi enesekontrolli, toimetulekustrateegiate, enesekasvatuse, oma võimete arendamise, tervist tugevdava käitumise ja tervisliku eluviisi kohta ning väärtustab positiivset suhtumist endasse ja teistesse

Kuna õppekava on koostatud I ja II kooliastmele, siis II kooliastmes pööratakse tähelepanu eriliselt 3.-8.punktile.

1.2 Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda kuuluvad ajalugu, ühiskonnaõpetus ja inimeseõpetus. Ajalugu õpitakse alates 5. klassist, inimeseõpetust 2. klassist ning ühiskonnaõpetust 6. klassist.

1.3 Ainevaldkonna kirjeldus

Sotsiaalainetes käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Sotsiaalainete vahendusel kujuneb õpilastes võime näha ühiskonna arengus põhjuslikke jm seoseid ning teha teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtudes ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest, ning toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.

Ainevaldkonna õppeainete õppega taotletakse, et õpilane:

1) omandab adekvaatse enesehinnangu ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist, terviseteadlikkuse, tervist tugevdava käitumise ning tervisliku eluviisi;

2) omandab tervikliku arusaama ühiskonna nähtustest ja protsessidest ning nende seostest ja mõjust;

3) mõistab kultuurilist mitmekesisust ja demokraatia tähtsust ning ühiskonna jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi;

4) hindab väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus ja isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste inimeste ja keskkonna vastu.

Ainevaldkonnasisese lõiminguga taotletakse, et õpilane areneks ennast teostavaks terviklikuks isiksuseks, kes suhtub endasse ja teistesse positiivselt, arvestab kaasinimesi, lähtub oma tegevuses üldinimlikest väärtustest, näeb ja mõistab ühiskonnas toimuvat ning tal on oskusi ja valmidust ühiskonnaellu sekkuda ning selles osaleda. Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Aine vahendusel suunatakse õpilane teadvustama, analüüsima ja kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Ajalooõpetus aitab kaasa teistes õppeainetes õpitava tervikuks sidumisele ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste mõjul toimuvat arengut. Inimeseõpetus lõimib õppesisu kõigis kooliastmeis, toetades õpilase toimetulekut eakaaslaste hulgas, peres, kogukonnas ja ühiskonnas ning aitab õpilasel kujuneda sotsiaalselt küpseks ja teovõimeliseks isiksuseks. Inimeseõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja üldinimlikke ning kristlikke väärtusi, nagu ligimesearmastus, ausus, hoolivus, vastutustunne ning õiglus.

Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine üldeesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks. Kõik sotsiaalvaldkonna ained on toeks, et õpilasel areneks suutlikkus analüüsida oma käitumist ja selle tagajärgi, sobival viisil väljendada oma tundeid, aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suheldes; ennast kehtestada, seista vastu ebaõiglusele viisil, mis ei kahjusta enda ega teiste huve ega vajadusi. Sotsiaalvaldkonna õppeainete kaudu õpitakse tundma ning järgima ühiskonnas kehtivaid väärtusi, norme ja reegleid, omandatakse teadmisi, oskusi ja hoiakuid sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisest ning inimeste vastastikustest suhetest, mis aitavad kaasa tõhusale kohanemisele ja toimetulekule perekonnas, eakaaslaste hulgas, kogukonnas ning ühiskonnas. Sotsiaalainete kaudu kujundatakse alus maailmavaatelise mitmekesisusega arvestamiseks ning valmisolek dialoogiks erineva maailmavaate esindajatega. Kõigi valdkonna õppeainete seisukohalt on tähtis koostööoskus ja töötamine rühmas.

1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Väärtuspädevuse kujundamist toetavad kõik ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu. Näiteks toetavad suutlikkust mõista humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhiväärtusi ning nendest oma tegutsemises juhinduda ajalugu ja ühiskonnaõpetus; lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse süvendab usuõpetus. Inimeseõpetus ja usuõpetus toetavad väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval teiste arvestamist. Oskust seista vastu kesksete normide rikkumisele kujundavad ühiskonnaõpetus ja inimeseõpetus. Enesemääratluspädevust -suutlikkust mõista ja hinnata iseennast; hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse; järgida tervislikke eluviise; lahendada tõhusalt ja turvaliselt iseendaga, oma vaimse, füüsilise, emotsionaalse ning sotsiaalse tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme -toetab peamiselt inimeseõpetus, ent rahvusliku, kultuurilise ja riikliku enesemääratluse kujundajana teisedki valdkonna õppeained. Õpipädevust toetatakse oskuste kujundamise kaudu. Iga sotsiaalvaldkonna õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise planeerimist ning õpitu kasutamist erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist. Suhtluspädevuse kujundamisel on oluline roll kõigil valdkonna õppeainetel. Suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe -ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt taotlevad kõik valdkonna õppeained.

Matemaatikapädevust -suutlikkust kasutada erinevaid ülesandeid lahendades matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades -toetavad kõik valdkonna õppeained. Ettevõtlikkuspädevuse peamine kujundaja on ühiskonnaõpetus, kuid ka teised valdkonna õppeained. Õpitakse nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, püstitama eesmärke, genereerima ideid ning neid teostama; õpitakse initsiatiivikust ja vastutust, tegema eesmärkide saavutamiseks koostööd; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse ideede teostamiseks valima sobivaid ja loovaid meetodeid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega.

1.5 Lõiming

1.5.1 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Sotsiaalained on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu.

Emakeelepädevus -suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult; lugeda ja mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgida õigekeelsusnõudeid. Lisaks tähtsustuvad teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle kriitiline hindamine, tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse.

Võõrkeeltepädevus -teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma ja teiste kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus.

Matemaatikapädevus -ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust, mõista selle sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust.

Loodusteaduslik pädevus -looduskeskkonna ja geograafilise asendi mõju inimühiskonna arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ühiskonna jätkusuutlikkus, säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine ja mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi väärtustamine.

Tehnoloogiline pädevus -ametid ja elukutsed erinevates ühiskondades, tehnika ja tootmise arengu seos muutustega ühiskonnas; tööturg, kutsesuunitlus ja karjääri planeerimine; oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; rakendada nüüdisaegseid tehnoloogiaid tõhusalt ning eetiliselt oma õpi-, töö-ja suhtluskeskkonna kujundamisel; kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides ohutuse ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.

Kunstipädevus -Eesti, Euroopa ja maailma erinevate rahvaste kultuuriteemade käsitlemine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus, rahvakultuur ning loominguline eneseväljendusoskus.

Tervise-ja kehakultuuripädevus -suutlikkus mõista ja väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust tervisliku eluviisi osana eri ajastuil; arendada sallivat suhtumist kaaslastesse ning koostööpõhimõtteid tervislikku eluviisi järgides.

Mitmed teemad, mida usuõpetuses käsitletakse, haakuvad inimeseõpetusega. Nii klassijuhataja kui ka nende ainete õpetajatega tehtav koostöö rikastab vastastikku ning on heade suhete aluseks. Usuõpetusel on inimeseõpetuses käsitletavate teemade kohta oma kindel nišš. Näiteks käsitletakse inimõigusi 3. klassi inimeseõpetuse tundides. Usuõpetuse tund peaks avama inimõigused just usuga seotud aspektidest (õigus uskuda ja mitte uskuda, õigus oma usku vahetada jne) 

1.5.2 Läbivad teemad

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisega aidatakse õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu-ja töökeskkonnas ning kujundama oma elukäiku teadlike otsuste kaudu, et teha mõistlikke kutsevalikuid.

Läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ toetatakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes püüab leida lahendusi keskkonna-ja inimarengu küsimustele, pidades silmas nende jätkusuutlikkust.

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisega toetatakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähendust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ja arengusuundadele ning osaleb poliitiliste ja majandusotsuste tegemises. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisega toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo vältel ning kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktika eripärast nii ühiskonna ja terviku tasandil (rahvuskultuur) kui ka ühiskonna sees (regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte- jms kultuur; subkultuur ja vastukultuur) ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ning koostööaldis. Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisega toetatakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda ning suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida olenevalt oma eesmärkidest ning ühiskonnas omaks võetud kommunikatsioonieetikast.

Läbiva teemaga „Tehnoloogia ja innovatsioon“ toetatakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja tänapäevaseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi-ja töökeskkonnas. Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisega toetatakse õpilase kasvamist vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline käituma turvaliselt ning kujundama tervet keskkonda. Läbiva teemaga „Väärtused ja kõlblus“ taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

2 Inimeseõpetus

2.1 Üldalused

2.1.1Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ja väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist järgmistes valdkondades:

1) enesekohased ja sotsiaalsed oskused;

2) füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng;

3) tervis ja tervislik eluviis;

4) turvalisus ja riskikäitumise ennetamine;

5) üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, vastutustunne ja õiglus.

2.1.2 Õppeaine kirjeldus

Inimeseõpetuses käsitletakse inimest ja tema sotsiaalset keskkonda tervikuna, integreerides õppesisu kõigis kooliastmeis. Inimeseõpetuses käsitletakse eakohaselt õpilaste isiksuse kujunemisele ja sotsialiseerumisele kaasa aitavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Õpitavat käsitletakse võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppes on olulisel kohal aktiivõpimeetodid. Õpetus on inimeseõpetuses isiksusekeskne, rõhk on väärtuskasvatusel. Õpetuses liigutakse tervikliku mina poole ning situatiivselt vahetu ümbruse tajumiselt ühiskonna sotsiaalsele tunnetusele. Väärtustatakse tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi, positiivse minapildi kujunemist ning üldinimlikke väärtusi. Inimeseõpetuse ainesisu toetab turvalise koolikeskkonna saavutamist ning eetiliste, vastutustundlike ja aktiivsete kodanikuühiskonna liikmete kujunemist. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine toimub vaimses õpikeskkonnas üksteist mõistvas õhkkonnas ning on suunatud õpilaste positiivse mõtlemise arendamisele oma arengu-ja toimetulekuvõimaluste üle. Soodne sotsiaalne õpikeskkond toetub eelkõige õpilaste isikupära ja isiklike seisukohtade austamisele, võimaluste tagamisele vabaks arvamuseavalduseks, initsiatiiviks, osalemiseks ja tegutsemiseks nii üksi kui ka koos teistega. Õppetegevused muutuvad lihtsamast keerukamaks, peavad aine eesmärkidest lähtuvalt olema õpilasele mõistetavad ja tähenduslikud ning toetama arusaama õpitava vajalikkusest. Inimeseõpetus on kontsentriline õppeaine, mille võtmeteemasid käsitletakse igal kooliastmel, arvestades arengulist käsitlust seoses 1) endasse positiivse suhtumise ja tervikliku mina kujundamisega ning 2) arenguülesannete ja nendega toimetulekuga. Esimeses kooliastmes on inimeseõpetuses rõhk õpilase enesekohasel pädevusel ning enese suhestamisel lähiümbrusega, integreerides ühiskonnaõpetuse temaatikat. Teises kooliastmes on keskmes õpilase sotsiaalne pädevus ja sotsiaalsete probleemide ennetamine ning õpilase tervist tugevdav ja väärtustav eluviis. Teemasid võib käsitleda nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et saavutada oskuste-, teadmist-ja väärtustepõhised õpitulemused.

Õpetuse eesmärk (integreeritult teiste ainetega ning järjepideva kasvatustegevusega) on aidata õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on võimeline vastavalt kristlikule moraaliõpetusele kohanema ümbritsevas keskkonnas ning tegema õigeid otsuseid, tulema toime iseseisvas praktilises elus.

2.1.3 Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: sotsiaal-kultuuriline keskkond, arvutiklass, asutused, muuseumid, näitused jne;

7) kasutatakse mitmekülgset õppemeetodite valikut rõhuasetusega aktiivõppemeetoditele: arutelud, diskussioonid, juhtumianalüüs, paaristööd, projektõpe, rollimängud, rühmatööd, väitlused, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd (nt töölehtede täitmine, loovtöö kirjutamine, infootsing teabeallikatest) jne;

8) arvestatakse õpilaste võimete ja suutlikkuse ja kohaliku eripäraga ning ühiskonnas toimuvate muutustega;

9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sealjuures on põhirõhk hoiakute kujundamisel;

10) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga (kohtuda erinevate inimestega, kaasata vanemaid jne), et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane.

11) arvestatakse ja väärtustatakse õpilaste nii konfessionaalsust kui sekulaarsust samas klassiruumis.

2.1.4 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamine inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist, kusjuures põhirõhk on õpilase arengu toetamisel. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja adekvaatne enesehinnang, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Aineteadmiste ja -oskuste ning hoiakute hindamine võib kanda nii kujundava kui ka kokkuvõtva hindamise ülesandeid, kusjuures põhirõhk on kujundaval hindamisel.

Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades suulisi, kirjalikke ja praktilisi ülesandeid.

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1) selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja omavahelisi seoseid;

2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega;

3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest;

4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.

2.2 Õppeaine kirjeldus I kooliastmes

2.2.1 Aine üldkirjeldus

I kooliastmes on eesmärgiks õpilase positiivse minapildi kujundamine ning enese suhestamine lähiümbrusega. Inimeseõpetuses käsitletakse eakohaselt õpilaste isiksuse kujunemisele ja sotsialiseerumisele kaasa aitavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Inimeseõpetuse õpetamisel on rõhk väärtuskasvatusel. Inimeseõpetus toetab õpilase toimetulekut eakaaslaste hulgas, peres ja ühiskonnas ning aitab õpilasel kujuneda sotsiaalselt küpseks ja teovõimeliseks isiksuseks.

2.2.2 Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes

2. klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

-  kirjeldab oma välimust, huve ja tegevusi, mida talle meeldib teha

-  teab, mille poolest sarnanevad ja eristuvad erinevad sugupooled

-  nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest

-  väärtustab iseennast ja teisi

·      mõistab viisaka käitumise vajalikkust

-  mõistab viisaka käitumise vajalikkust

-  kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus ning liikumine

 

-  eristab vaimset ja füüsilist tervist

-  kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda ja hoiduda tegevusest, mis kahjustab tema tervist

-  nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral

-  väärtustab tervislikku eluviisi.

-  kirjeldab, mille poolest perekonnad erinevad ja sarnanevad

-  väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres

-  teab oma kohustusi peres;

-  selgitab lähemaid sugulussuhteid

-  kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus

-  teab inimeste erinevaid töid ja töökohti

-  kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes

-  jutustab oma pere traditsioonidest;

 - oskab tänaval käituda ning ületada sõiduteed ohutult

-  kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee sihtpunkti

-  väärtustab toetavaid peresuhteid ja kodu

-  eristab, mis on aja kulg ja seis

-  oskab koostada oma päevakava väärtustades aktiivset vaba aja veetmist

-  väärtustab oma tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks

-  selgitab asjade väärtust

-  oskab eristada oma ja võõrast asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta

-  väärtustab ausust asjade jagamisel

-  tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi

-  oskab nimetada Eesti Vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti

-  leiab Euroopa kaardilt Eesti ning Eesti kaardilt kodukoha

-  tunneb kodukoha sümboolikat

-  nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodukohta

-  kirjeldab mardi- ja kadripäeva, jõulude ning lihavõttepühade kombeid

-  väärtustab Eestit, oma kodumaad

Mina

 

Mina. Minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega. Iga inimese väärtus.

Viisakas käitumine.

 

 

 

 

 

 

Mina ja tervis

 

Tervis. Terve ja haige inimene. Tervise eest hoolitsemine. Ravimid.

Tervislik eluviis: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport. Abi saamise

võimalused. Esmaabi.

 

 

 

 

 

 

Mina ja minu pere

 

Kodu. Koduarmastus. Perekond. Erinevad pered. Vanavanemad ja teised sugulased. Pereliikmete tegevus ja rollid. Vanemate ja teiste inimeste töö. Kodused tööd. Abivalmidus, kohuse-ja vastutustunne. Kodu traditsioonid.

Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond. Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek. Ohud kodus ja koduümbruses.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mina: Aeg ja asjad

 

Aeg. Aja planeerimine. Oma tegevuse kavandamine. Täpsus, lubadused, vastutus.

Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste väärtuste seas.

 

 

 

 

 

 

Mina ja kodumaa

 

Eesti – minu kodumaa. Kodukoht. Eesti rikkus.

Rahva- ja kirikukalendri tähtpäevad.

 

3. klass

 

3. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

 -  väärtustab igaühe individuaalsust seoses välimuse, huvide ja tugevustega

-  väärtustab inimese õigust olla erinev

-  selgitab endasse positiivse suhtumise tähtsust

-  nimetab enda õigusi ja kohustusi

-  teab, et inimeste õigustega kaasnevad kohustused

 

1) kirj  -  kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: toitumine, uni ja liikumine

-  eristab vaimset ja füüsilist tervist

-  kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda ja hoiduda tegevusest, mis kahjustab tema tervist

-  nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral

-  väärtustab tervislikku eluviisi

1) nim - nimetab inimese eluks olulisi vajadusi ja võrdle võrdleb enda vajadusi teiste omadega

-  kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, hindab ennast nende omaduste järgi

-  väärtustab sõprust

-  teab, kuidas olla hea kaaslane ning kuidas teha koostööd

-  eristab enda head ja halba käitumist

-  kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile hinnangu

-  väärtustab leppimise ja vabandamise tähtsust inimsuhetes

-  nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus need

tekivad, ja leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks

-  demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest

-  teab abi saamise võimalusi kiusamise ja vägivalla korral

-  mõistab, et kiusamine ja vägivald ei ole aktsepteeritud ja lubatud käitumine

-  kirjeldab oma sõnadega, mida tähendavad vastutustundlikkus ja südametunnistus

-  väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja üksteise abistamist

-  kirjeldab oma tegevuse planeerimist nädalas, väärtustades vastutust

-  nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja põhjendab nende vajalikkust

-  teab liiklusreegleid, mis tagavad tema turvalisuse, ning kirjeldab, kuidas käituda liikluses turvaliselt

-  eristab tööd ja mängu

-  selgitab enda õppimise eesmärke ning toob näiteid, kuidas õppimine aitab igapäevaelus paremini hakkama saada

 

·       -    -  teab tegureid, mis soodustavad

·      vv     või takistavad keskendumist õppimisel

-  kirjeldab eri meeltega tajutavaid teabeallikaid

-  selgitab, kuidas reklaamid võivad mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid ning turvalist

käitumist meediakeskkonnas

-  teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid ning et raha teenitakse tööga

-  mõistab oma vastutust asjade hoidmisel ja laenamisel

-  selgitab, milleks kasutatakse raha ning mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja laenamine

-  kirjeldab, milliseid vajadusi tuleb arvestada taskuraha kulutades ja säästes           - selgitab skeemi järgi haldusüksuste seoseid oma kodukohas

-     - leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema

        naaberriigid

ni    - nimetab Eesti rahvuslikke ja riiklikke

·            sümboleid

-  kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid

-  väärtustab oma kodumaad

Mina

 

Mina. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus. Mina ja endasse suhtumine.

Lapse õigused ja kohustused.

 

 

 

 

 

 

Mina ja tervis

 

Vaimne ja füüsiline tervis. Tervislik eluviis. Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.

 

 

 

 

 

 

 

 

Mina ja meie

 

Minu ja teiste vajadused. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste

abistamine.

Ausus ja õiglus. Leppimine. Vabandamine. Oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine.

Oskus panna end teise inimese olukorda. Keeldumine kahjulikust tegevusest.

Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus. Käitumisreeglid. Minu käitumise mõju ja tagajärjed.

Liiklusreeglid. Mäng ja töö. Õppimine. Kohustetunne ja vastutus. Meeskonnatöö. Tööjaotus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  

 

 



 

Mina: teave ja asjad

 

Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine. Reklaami mõju. Turvaline käitumine meediakeskkonnas.

Raha. Raha teenimine, kulutamine ja laenamine. Vastutus. Oma kulutuste planeerimine.

 

Mina ja kodumaa

 

Küla, vald, linn, maakond. Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid.

Eesti Vabariigi ja kodukoha sümbolid. Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus.

 

2.3 Õppeaine kirjeldus II kooliastmes

Inimeseõpetus toetab õpilase toimetulekut eakaaslaste hulgas, peres, kogukonnas ja ühiskonnas ning aitab õpilasel kujuneda sotsiaalselt küpseks ja teovõimeliseks isiksuseks. Inimeseõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja kristlikke- ning üldinimlikke väärtusi, nagu ligimesearmastus, ausus, hoolivus, vastutustunne ning õiglus. Läbivad teemad ja ainetevaheline lõiming II kooliastmes. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemisega aidatakse õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elukäiku teadlike otsuste kaudu, et teha mõistlikke kutsevalikuid.

Läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng” toetatakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes püüab leida lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele, pidades silmas nende jätkusuutlikkust. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemisega toetatakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda ning suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida olenevalt oma eesmärkidest ning ühiskonnas omaks võetud kommunikatsioonieetikast.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega toetatakse õpilase kasvamist vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline käituma turvaliselt ning kujundama tervet keskkonda. Läbiva teemaga „Väärtused ja kõlblus” taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Ainetevaheline lõiming toimub eesti keelega – suutlik kus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult; lugeda ja mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili, kehalise kasvatusega –väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust, tervislikku eluviisi, loodusainetega –inimese areng ja koht looduses, säästlik tarbimine, keskkonnaprobleemide märkamine ja mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi väärtustamine.

2.3.1 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele.

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1) selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja omavahelisi seoseid;

2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega;

3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest;

4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.

Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;

2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;

3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus. 

2.3.2 Õpitulemused II kooliastme lõpus

6. klassi lõpetaja:

1) kirjeldab enesehinnangu, enesekontrolli ning eneseanalüüsi võimalusi ja olulisust igapäevasuhetes, väärtustab inimeste erinevusi ning oskab teisi arvestada, demonstreerides seda õpisituatsioonis;

2) väärtustab enda ja teiste positiivseid iseloomujooni ja omadusi ning sõprust ja armastust vastastikuse toetuse ning usalduse allikana;

3) väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet ning kirjeldab tõhusaid sotsiaalseid oskusi igapäevaelus: üksteise aitamist, jagamist, hoolitsemist ja koostööd;

4) kirjeldab, millised kehalised ja emotsionaalsed muutused toimuvad murdeeas, aktsepteerides nende individuaalsust;

5) kirjeldab ja selgitab konfliktide võimalikke põhjusi ning oskab eristada tõhusaid ja mittetõhusaid konfliktide lahenduse viise; demonstreerib, kuidas õpisituatsioonis tõhusalt verbaalselt oma tundeid väljendada, aktiivselt kuulata ja kehtestavalt käituda;

6) kirjeldab, mis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis, ning arvestab tervisliku eluviisi komponente igapäevaelus;

7) kirjeldab uimastite tarbimisega kaasnevaid riske ja väärtustab tervislikku elu uimastiteta; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast ja teisi kahjustavast tegevusest;

8) teab ja oskab õpisituatsioonis leida erinevaid lahendusviise otsuste langetamisel;

9) teab, kuidas toimida ohuolukorras, oskab õpisituatsioonis abi kutsuda ning valdab esmaabivõtteid;

10) kirjeldab tegevusi, mis muudavad tema elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks.

11) teab 10. käsku ja jälgib põhimõtet „Armasta ligimest nagu iseennast“.

Õppeaine sisu 4. klassis

1. Tervis

Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid. Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused.

2. Tervislik eluviis

Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid. Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni.

3. Murdeiga ja kehalised muutused.

Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas. Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine. Suguline küpsus. Perekond ja soo jätkamine. Kristlikud tavad pere planeerimisel.

4. Turvalisus ja riskikäitumine.

Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda vastustus. Vahendatud suhtlemine. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused uimastitega seotud situatsioonides. Valikud ja vastutus seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele.

5. Haigused ja esmaabi.

Levinumad laste ja noorte haigused. Nakkus -ja mittenakkushaigused. Haigustest hoidumine. HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumine. AIDS. Esmaabi põhimõtted. Esmaabi erinevates olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral.

6. Keskkond ja tervis.

Tervislik elukeskkond. Tervislik õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana.

Õpitulemused 4. klassi lõpus

Õpilane:

1. kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust,

2. teab enda põhilisi tervisenäitajaid: kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri, pulsisagedust ning enesetunnet;

3.nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele;

4. väärtustab tervislikku eluviisi, hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses;

5.koostab endale tervisliku toidumenüü ja analüüsib seda, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest; selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega;

6.oskab hinnata oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest;

7.teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid; oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus;

8. kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega; aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda;

9 .teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.

10.väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist;

11.kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid;

12.teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada, ning kuidas abi kutsuda;

13.kirjeldab tubaka ja alkoholi tarbimise kahjulikku mõju inimese organismile; väärtustab mitmekesist positiivset ja tervislikku elu uimastiteta.

14.oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus-ja mittenakkushaigusi; selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega;

15.teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest;

16.teab, kuidas toimida turvaliselt ohuolukorras ja abi kutsuda, ning demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd, minestamine, nihestus, peapõrutus, palavik ja päikesepiste);

17.nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid praktikas kasutada;

18.väärtustab enda ja teiste inimeste elu.

19.kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus-ja tehiskeskkonnast;

20.eristab tegureid, mis muudavad elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks või mitteturvaliseks ja tervist kahjustavaks; kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele.

Projektid ja praktilised tööd 4. klassis

Paktilisteks tegevusteks on esmaabi-haavade sidumine, koduapteegi kontroll, tervisliku toidumenüü koostamine toidupüramiidi valmistamine.

Õppeaine sisu 5. klassis

1. Mina ja suhtlemine

Enesesse uskumine. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste selgitamine.

2. Suhtlemine teistega

Minu ja teiste vajadused. Vajaduste hierarhia. Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine. Eneseavamine. Eelarvamused. Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine. „Ei” ütlemine seoses ennast ja teisi kahjustava käitumisega.

3. Suhted teistega.

„Armasta oma ligimest nagu iseennast!“. Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus enda ja teiste vastu. Hoolivus. Sõprussuhted. Usaldus suhtes. Empaatia. Vastutus suhetes. Kaaslaste mõju ja surve. Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine. Isikuiseärasused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed.

4. Konfliktid

Konfliktide olemus ja põhjused. Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed.

5. Otsustamine ja probleemilahendus

Otsustamine ja probleemide lahendamine. Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme lahendades. Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses. Vastutus otsustamisel.

6. Positiivne mõtlemine

Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.

Õpitulemused 5. klassis

Õpilane:

1) analüüsib enda iseloomujooni ja -omadusi, väärtustades positiivseid jooni ja omadusi;

2) mõistab, mis mõjutab enesehinnangut ning kuidas see kujuneb;

3) mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise kontrolli, saades hakkama vihaga ja teiste emotsioonidega;

4) oskab selgitada ja põhjendada oma väärtusi seoses eneseanalüüsiga;

5) tunneb ära enda ja teiste inimeste põhilised vajadused ning teadvustab neid;

6) teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust; eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist;

7) kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele;

8) demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise võtteid;

9) teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele igapäevaelus ja toob selle kohta näiteid;

10) eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab nende käitumiste mõju suhetele;

11) teab, et „ei” ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning oskab partnerit arvestavalt öelda „ei” ennast ja teisi kahjustava käitumise korral ning aktsepteerib partneri „ei” ütlemist ennast ja teisi kahjustava käitumise korral;

12) kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja hoolitsemise) toimimist igapäevaelus; oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta;

13) väärtustab ligimese teenimist, hoolivust, sallivust, koostööd ja üksteise abistamist;

14) demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast;

15) tähtsustab oskust panna end teise inimese olukorda ja mõista tema tundeid ning väärtustab empaatilist suhtlemist;

16) kirjeldab kaaslaste rühma arvamuste, valikute ja käitumise mõju ning surve tagajärgi;

17) mõistab isikuiseärasusi ning teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi;

18) selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktsepteerib konflikte kui osa elust; teab, eristab ja kirjeldab efektiivseid ning mitteefektiivseid konflikti lahendamise viise;

19) teab ja oskab õpisituatsioonis otsuseid langetades leida erinevaid lahendusviise;

20) selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut;

21) väärtustab vastutuse võtmist otsuseid langetades;

22) nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi; väärtustab positiivset mõtlemist.

Projektid ja praktilised tööd 5. klassis

Võimalusel erinevad koostööprojektid päästeameti ja politseiga.

3 Ajalugu

3.1 Üldalused

3.1.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid 

Põhikooli ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi mineviku vastu;

2) tunneb oma kodukoha ja kooli ajalugu, Eesti ajalugu, Euroopa ning maailma ajalugu ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste, protsesside ja isikute kaudu;

3) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning oma rolli kultuuripärandi säilitajana ja edasikandjana ning määratleb end oma rahva liikmena;

4) leiab, üldistab, tõlgendab, kasutab ja hindab kriitiliselt ajalooteavet;

5) kasutab ajaloo põhimõisteid õiges kontekstis, eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest, näeb ja sõnastab probleeme ning esitab neist lähtudes küsimusi ja pakub lahendusteid;

6) mõistab põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse ja järjepidevuse olemust ning hindab allikate usaldusväärsust ajaloosündmusi ja -protsesse ning ajaloolist keskkonda analüüsides;

7) tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma arvamust, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja teabeallikaid, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab õppetegevuses IKT vahendeid.

3.1.2 Õppeaine kirjeldus

Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis ning ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Õpilasi suunatakse teadvustama, analüüsima, kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende seoseid omavahel ja tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Põhikooli ajalooõpetus on kronoloogilis-temaatiline. Õppeaine algab sissejuhatava algõpetusega ning jätkub muinas-ja vanaaja, keskaja, uusaja ning lähiajaloo õppimisega. Eesti ajalugu õpitakse lõimituna maailma ajaloo kursusesse. Ainekavas eraldi esitatud Eesti ajaloo teemasid käsitletakse põhjalikult ja süsteemselt ning tõmmatakse paralleele maailma ajalooga. Käsitluse põhimõte on liikumine lähemalt kaugemale, alustades kodukoha ajaloost, kus on oluline luua käsitletava teema ja paikadega isiklik seos. Ajalooõpetusel on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Põhikoolis (siinkohal II kooliastmes) tähtsustatakse õpilasele jõukohast, inimesekeskset ajalookäsitlust, eluolu ja kultuuri teiste ajalooõpetuse dimensioonide ees. Maailma ajalugu käsitletakse valitud teemade kaudu, millega ei taotleta ajalooperioodidest tervikpildi kujunemist. Tähtis on luua sild mineviku ja nüüdisaja ajaloosündmuste ja -nähtuste vahel ning kujundada arusaam, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva, nt kriisikollete olemust ning paljusid Eesti ajaloo probleeme. Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo-ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet, erinevad inimesed ning paigad. Seda kogemust koolis õpituga ühendades kujuneb õpilasel arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste teemade lõimitud käsitlemine, lähtudes erinevatest aspektidest.  II kooliastemes (alates 5. klassist) toimuvad kokkupuuted ajaloolise Toomkooliga, seotud isikute ja nende panustega Eesti ajaloos. Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:

1) ajas orienteerumine, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist;

2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine;

3) küsimuste esitamine ajaloo kohta ning neile vastamine;

4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;

5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades; koostöö-ja konfliktilahendusoskus;

6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine ja hindamine, suuline ja kirjalik eneseväljendus ning IKT vahendite kasutamine.

Oskuste kujundamine ajalooõpetuses on pidev protsess ning seda tehakse erinevate õppeteemade ja õppemeetodite kaudu. Oskuste taset kirjeldatakse kooliastme lõpul õpitulemustena. Ajaloo mõistmise seisukohalt on tähtis kujundada võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Ajalootundides peab õpilastele tutvustama erinevaid ajalookäsitlusi neist ühtki peale surumata. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates. Õppetegevuses on oluline rakendada mitmekesist metoodikat, mis võimaldab õpilastel aktiivselt osaleda õppetegevuses, arendada oma õpioskusi, teha järeldusi, kujundada ja väljendada oma arvamust ajaloosündmuste või -nähtuste kohta. Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

3.1.3 Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ning rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: kirik, muuseum, näitus, raamatukogu, ajaloolis-kultuuriline keskkond (muistised, ehitised) jne.

3.1.4 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste (ajaloolise sõnavara) ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

3.2 II kooliaste

3.2.1 Kooliastme õpitulemused

6. klassi õpilane:

1) kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number;

2) tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel;

3) teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;

4) hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;

5) toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;

6) mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;

7) mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;

8) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;

9) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.

10) oskab nimetada Toomkooli vilistlasi ja nende panust Eesti ajalukku.

11) tunneb Toomkooli ajaloo omapära ja taasavatud Tallinna Toomkooli tekkelugu.

3.2.2 5. klassi õpitulemused ja õppesisu

Õppe-eesmärgid

  • kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number;
  • tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neidomavahel;
  • teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;
  • hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;
  • toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;
  • mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;
  • mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;
  • teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;
  • väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.
  • kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
  • kirjeldab mõnda minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;
  • leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
  • väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
  • kasutab ajalookaarti.
  • kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas.

Õppesisu

Ajaarvamine. Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.

Ajalooallikad. Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv.

Eluolu. Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas.

Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud

Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis, Euroopas ning maailmas õpetaja valikul. Kirikuõpetajate roll Eesti ajaloos (õpetaja valikul): Wanradt, Koell, Russow, Thor Helle, Hupel, Ahrens, Masing, Hurt, Kõpp, Masing. Toomkooliga seotud tähtsad isikud Eesti ajaloos )õpetaja valikul): Koell, Forselius, Krusenstern, Bellingshausen, Baer, Hunnius, Toll, Ahrens, Johansen, Manteuffel. Martin Lutheri roll Euroopa ajaloos.

Õppetegevused

Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Õppijat suunatakse arutluse ja analüüsi kaudu looma seoseid ja tegema järeldusi, kujundama isiklikku suhtumist ning põhjendama seda argumenteeritult. Kriitilise mõtlemise kujundamiseks käsitletakse erinevaid allikaid jt õppetekste, mis annavad ajaloosündmustele hinnangu erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus. Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet, erinevad inimesed ning paigad. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järk-järgult välja arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste teemade käsitlemine erinevatest aspektidest lähtuvalt.

Õpitulemused

1)    kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number;

2)    tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel;

3)    teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;

4)    hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;

5)    toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;

6)    mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;

7)    mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;

8)    teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;

9)    väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.

10) teab milline oli kirikuõpetajate roll Eesti ajaloos: Wanradt, Koell, Russow, Thor Helle, Hupel, Ahrens, Masing, Hurt, Kõpp, Masing.

11) teab, kes olid ja mis rolli Eesti ajaloos mängisid: Koell, Forselius, Krusenstern, Bellingshausen, Baer, Hunnius, Toll, Ahrens, Johansen, Manteuffel.

12) teab, milline oli Martin Lutheri roll Euroopa ajaloos ja mõju Eestile

13) kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat,eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;

14) kirjeldab mõnda minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;

15) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

16) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;

17) kasutab ajalookaarti.

3.2.3 6. klassi õpitulemused ja õppesisu

Õppe-eesmärgid 

  • kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;
  • näitab kaardil ja põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;
  • teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;
  • teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli ja Kunda inimasula, ning näitab neid kaardil.
  • selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;
  • selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus, kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse ning Mesopotaamia näitel;
  • tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiini, matemaatikat, astronoomiat, kirjandust, kujutavat kunsti, Egiptuse püramiide ja Babüloni rippaedu; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;
  • teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon; selgitab, mis on Vana Testament;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tsivilisatsioon, linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester;
  • teab, kes olid Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja Taavet, ning iseloomustab nende tegevust.
  • näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat ning kirjeldab riigi laienemist hellenismi perioodil;
  • teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;
  • tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid kirjelduse põhjal;
  • kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik;
  • teab, kes olid Zeus, Herakles, Homeros, Herodotos, Perikles ja Aleksander Suur, ning iseloomustab nende tegevust.
  • näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida-Roomat ja Lääne-Roomat;
  • teab Rooma riigi tekkelugu ning näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;
  • selgitab Rooma riigikorda eri aegadel;
  • iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, Piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel;
  • teab, kes olid Romulus, Hannibal, Caesar, Augustus ja Jeesus Kristus, ning iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Aeg ja ajaarvamine, muinas- ja vanaaja periodiseerimine. Ajalugu ja ajalooallikad. Allikmaterjalide tõlgendamine.

Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus: kiviaja inimese tegevusalad, põlluharimise algus, loomade kodustamine, käsitöö areng, metallide kasutusele võtmine, Eesti muinasaja üldiseloomustus, Pulli, Kunda.

Vanaaja sisu ja üldiseloomustus: ajalised piirid, looduslikud olud. Vana-Egiptus, Egiptuse riigikorraldus. Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon; eluolu, religioon, kultuurisaavutused. Mesopotaamia, sumerite linnriigid, leiutised (ratas, potikeder), Hammurabi seadused, eluolu, religioon, kultuurisaavutused. Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk, Vana Testament.

Vanim kõrgkultuur Euroopas. Kreeka loodus ja rahvastik, Kreeta ja Mükeene kultuur. Kreeka linnriigid. Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas. Linnriikide nõrgenemine ja alistamine Makedooniale. Aleksander Suure sõjaretk ning maailmariigi tekkimine. Vana-Kreeka kultuur ja eluolu, kultuur ja religioon Hellase maailma ühendajana, olümpiamängud, religioon ja mütoloogia, Homerose kangelaseepika, ajalookirjutus, Herodotos, teater, kunst, arhitektuur (Ateena akropol), skulptuur, vaasimaal, hellenite igapäevaelu, hellenistlik kultuur, Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.

Rooma riigi tekkimine, looduslikud olud, Rooma linna tekkimine, kuningad, vabariigi algus, Rooma vabariik, ühiskondlik korraldus, Rooma võimu laienemine Vahemere maades. Hannibal, kodusõjad Roomas. Caesar, vabariigi lõpp. Rooma keisririik, ühiskondlik korraldus. Augustus, Rooma impeerium ja selle lõhenemine. Vana-Rooma kultuur, rahvas ja eluolu, Rooma kui impeeriumi keskus ja antiikaja suurlinn, kunst ja arhitektuur, avalikud mängud, Rooma õigus. Ristiusu teke, Uus Testament.

Õppetegevused

Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Õppijat suunatakse arutluse ja analüüsi kaudu looma seoseid ja tegema järeldusi, kujundama isiklikku suhtumist ning põhjendama seda argumenteeritult. Kriitilise mõtlemise kujundamiseks käsitletakse erinevaid allikaid jt õppetekste, mis annavad ajaloosündmustele hinnangu erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet, erinevad inimesed ning paigad. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järk-järgult välja arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste teemade käsitlemine erinevatest aspektidest lähtuvalt. Kõige enam on selles klassis integreeritud ajalugu usuõpetusega.

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: vestlus, arutelu, rollimäng, ajaloolise kujutluse loomine, loovülesande, kava, ajajoone, õpimapi koostamine, praktilised ja uurimistööd (nt töö allikate ja kaardiga, töölehe ja kontuurkaardi täitmine, loovtöö kirjutamine, infootsing teabeallikatest), tegevuspõhine õpe (nt dramatiseeringud, mudelite ja makettide valmistamine).

Õpitulemused

1) kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

2) näitab kaardil ja põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;

3) teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;

5) teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli ja Kunda inimasula, ning näitab neid kaardil.

6) selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

7) selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus, kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse ning Mesopotaamia näitel;

8) tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiini, matemaatikat, astronoomiat, kirjandust, kujutavat kunsti, Egiptuse püramiide ja Babüloni rippaedu; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

9) teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon; selgitab, mis on Vana Testament;

10) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tsivilisatsioon, linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester;

11) teab, kes olid Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja Taavet, ning iseloomustab nende tegevust.

12) näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat ning kirjeldab riigi laienemist hellenismi perioodil;

13) teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;

14) tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid kirjelduse põhjal;

15) kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;

16) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik;

17) teab, kes olid Zeus, Herakles, Homeros, Herodotos, Perikles ja Aleksander Suur, ning iseloomustab nende tegevust.

18) näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida-Roomat ja Lääne-Roomat;

19) teab Rooma riigi tekkelugu ning näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

20) selgitab Rooma riigikorda eri aegadel;

21) iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;

22) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, Piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel;

23) teab, kes olid Romulus, Hannibal, Caesar, Augustus ja Jeesus Kristus, ning iseloomustab nende tegevust.

3.3 Hindamine

Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid peaksid olema mitmekesised, sisaldama suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, allikmaterjali ja piltidega, loovtööd ning jutustuse kirjutamist. Ajalooallikatega töötades analüüsitakse lisaks allika sisule allika usaldusväärsust info edasikandmisel. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Lühijutu ning kirjelduse puhul hinnatakse ülesehituse loogikat ja terviklikkust, mõistete ning märksõnade sobivust konteksti, stiili ja õigekirja. Kuna 5. klassis ei taotleta süstemaatiliste teadmiste ega oskuste kujundamist, jälgitakse sama põhimõtet ka hinnates. Kontrolltöödega ei kontrollita enamat kui üht õpitud teemat korraga.

3.4 Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Kool võimaldab kasutada õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (kirikus, muuseumis, arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.

4 Ühiskonnaõpetus

4.1 Üldalused

4.1.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi ühiskonna probleemide vastu, oskab neid märgata ja uurida ning oma seisukohti ja valikuid põhjendada;

2) oskab tulla toime tänapäeva ühiskonnas, lähtudes üldinimlikest väärtustest;

3) teab, kuidas osaleda poliitika kujundamises ja teostamises nii kohalikul kui ka Eesti riigi tasandil;

4) väärtustab inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid, nagu seaduslikkus, vabaduse ja vastutuse seos; arvestab teisi, väärtustab mitmekesisust, panustab ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ja sidususse ning seisab vastu kesksete normide rikkumisele; on seaduskuulekas;

5) määratleb ennast ühiskonna liikmena, Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna.

4.1.2 Õppeaine kirjeldus

Ühiskonnaõpetusel on oluline koht õpilaste sotsiaalse kompetentsuse kujunemises.

Ühiskonnaõpetus aitab õpilasel kujuneda ettevõtlikuks, ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Ühiskonnaõpetuse tunnis omandatud teadmised, oskused ja hoiakud seostuvad tihedalt teistes õppeainetes (ajaloos, geograafias, inimeseõpetuses jt) õpituga, olles aluseks elukestvale õppele.

Esimeses kooliastmes on ühiskonnaõpetuse teemad lõimitud inimeseõpetuse ainekavasse.

Teises kooliastmes õpitakse ühiskonnaõpetust eraldi ainena. Põhikooli ühiskonnaõpetus käsitleb kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist, kodaniku seoseid ühiskonna põhivaldkondadega (majandus, poliitika, õigus), ent ka suhteid teiste sotsiaalsete rühmadega. Kodanikuna mõistetakse demokraatliku ühiskonna liiget, kes suhtleb ühiskonna institutsioonidega vastavalt oma huvidele ja võimalustele. Teises kooliastmes tutvub õpilane oma lähiümbruse sotsiaalsete suhete süsteemiga, keskendudes sotsiaalselt erinevate isiksuste ja rühmade kooseksisteerimisele. Käsitelu keskmes on inimesed meie ümber, kool ning õpilase kodukoht.

Ühiskonnaõpetuse eesmärk on praktiliste ülesannete, probleemide analüüsimise ja ainealaste põhimõistete omandamise kaudu saada tervikpilt ühiskonna toimimisest. Olulisel kohal on igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamine ning asjatundlike otsuste tegemise oskuste omandamine, mis aitab kaasa õpilase toimetulekule ühiskonnas. Nii kujuneb õpilasel tervikpilt ühiskonnast, kus teadvustatakse inimtegevuse ja looduse vastastikust mõju ning väärtustatakse jätkusuutlikku eluviisi. Aine käsitlemisel on oluline koht uurimuslikel õpivõtetel, mille toel omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise ja korraldamise, kriitilise mõtlemise ning tulemuste tõlgendamise ja esitamise oskused, esitades materjale nii suuliselt kui ka kirjalikult ning kasutades näitlikustamiseks mitmesuguseid visuaalseid vorme. Õppes pööratakse suurt tähelepanu õpilaste õpimotivatsiooni arendamisele. Olulisel kohal on aktiivõppemeetodid, nagu arutelud, juhtumianalüüsid, rollimängud, projektid ja õppekäigud. Tähtis on viia aine käsitlemine klassiruumist välja ning kasutada igal asjakohasel juhul elusituatsioone. Ühiskonnaõpetusel on tähtis koht õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises, nagu ettevõtlikkus, seaduste austamine, töökus, kodanikualgatus, sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, mõistev suhtumine erinevustesse, tauniv suhtumine eelarvamustesse, säästlik suhtumine keskkonda, lugupidav suhtumine teiste rahvaste ja maade kultuuritraditsioonidesse ning soov neid tundma õppida; oma maa kultuuripärandi väärtustamine; teadvustamine, et kõikjal ei elata ühtviisi hästi jne. Kogu õppes kasutatakse nüüdisaja tehnoloogilisi vahendeid, sh IKT võimalusi, arvestades kasutatava tarkvara legaalsust, interneti ja IT turvariske ning küberkuritegevust (riigiportaal, e-teenused, omavalitsus-ja riigiasutuste kodulehed, teabepäring, õigusaktid internetis). Nii omandab õpilane teabe ja tehnoloogia kasutamise oskuse, mille vajadus tänapäeva maailmas pidevalt kasvab.

 

4.1.3 Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja rühma-tööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, raamatukogu, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, arhiivid, näitused, muuseumid, kirikud.

4.1.4 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse nii õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes küsimustes. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö. Hinnanguid andes ja numbriliselt hinnates võetakse aluseks ainekavaga määratud õpitulemused. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Aine pakub rohkesti võimalusi mitmekesiseks tööks erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid). Vanuseastmele vastavalt võib lihtsamaid ülesandeid anda mõne fakti või näite leidmiseks ning hinnata ülesande täitmise põhjalikkust ja täpsust. Praktiliste tööde puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi käiku. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

4.2 II kooliaste

4.2.1 Kooliastme õpitulemused

Õpilane

1) on viisakas, sõbralik, väärikas, vastutustundlik, töökas, täpne ja aus;

2) teab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid;

3) mõistab, kuidas demokraatia põhimõtted saavad toimida koolis; märkab probleeme koolis, toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat;

4) loetleb Eesti riigi valitsemise põhilisi institutsioone ja kirjeldab nende ülesandeid (kohalik omavalitsus, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus);

5) teab, mis on põhiseadus ja teised seadused, miks seadusi tuleb täita; teab, mis on lapse õigused ja vastutus;

6) selgitab näidetega, mis on kodanikuühendus, kodanikualgatus ja vabatahtlik töö; põhjendab vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajatele; tunneb ära ebaõigluse ja oskab sellele vastu seista;

7) mõistab inimeste iseärasusi, teab, et inimesed erinevad rahvuse, soo, vaimse ja füüsilise suutlikkuse ning vaadete ja usutunnistuste poolest; on salliv erinevuste suhtes ja valmis koostööks, oskab vältida ja lahendada konflikte;

8) toob näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest ning väärtustab töötamist kui peamist elatusallikat; tunneb oma õigusi ja vastutust omanikuna ja tarbijana;

9) oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata; esitab oma teadmisi ja seisukohti selgelt ja veenvalt ning suudab neid põhjendada; loob, kasutab ja jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd;

10) teab, et tal on õigus saada abi, ning oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides.

11) oskab iseloomustada kiriku rolli ühiskonnas

12) oskab nimetada Tallinna vanalinna kirikuid ning teab, millise konfessiooniga need on seotud

4.2.2 6. klassi õpitulemused ja õppesisu

I. Sotsiaalsed suhted

1. Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus

Õpitulemused

Õpilane:

1) seletab oma sõnadega ning kasutab kontekstis mõisteid rahvus, riik, võrdõiguslikkus ja sallivus;

2) nimetab Eestis ja kodukohas elavaid rahvarühmi ning kirjeldab nende eluolu ja kultuuritraditsioone;

3) nimetab Eestis esindatud peamisi usundeid ja kirjeldab nende kombeid;

4) toob näiteid naiste ja meeste võrdsete õiguste ja nende rikkumise kohta Eestis;

5) suhtub sallivalt erinevustesse;

6) teab ja hoiab kogukonna traditsioone;

7) teab, mis on isikutunnistus ja reisidokumendid (pass, isikutunnistus);

8) nimetab ja näitab kaardil Eesti naaberriike ning toob näiteid, kuidas muu maailm mõjutab elu Eestis.

Õppesisu

Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad (sotsiaalsed, rahvuslikud, religioossed jm).

Sooline võrdõiguslikkus. Traditsioonilised soorollid.

Pere ja suguvõsa. Naabruskond maal ja linnas. Sõpruskond. Koolipere.

Euroopa riigid, Eesti naaberriigid.

2. Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja -algatus; koostöö

Õpitulemused

Õpilane:

1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid kodanikuühendus, kodanikualgatus, vabatahtlik tegevus;

2) nimetab kodukohas tegutsevaid seltse, klubisid ja ühendusi ning kirjeldab nende tegevust;

3) nimetab kodukohas ja koolis tegutsevaid noorteorganisatsioone ning kirjeldab nende tegevust;

4) teab kodukoha kodanikualgatusi ning algatab neid ja osaleb neis võimaluse korral;

5) toob näiteid vabatahtliku töö kasulikkuse kohta; märkab probleeme ja pakub vajajatele abi.

Õppesisu

Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja ühenduste tegevus.

Noorteorganisatsioonid.

Eakohased kodanikualgatuse võimalused.

Koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused.

II. Demokraatia

1. Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine

Õpitulemused

Õpilane

1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid inimõigus, seadus, demokraatia;

2) iseloomustab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid (arvamuste mitmekesisus ja sõnavabadus, osalus aruteludes ja otsustamises, õigus valida ja saada valitud);

3) nimetab ja austab inimõigusi;

4) teab, et Eesti on demokraatlik vabariik, nimetab Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi peamisi ülesandeid;

5) teab, mis on kohalik omavalitsus, toob näiteid oma valla/linna omavalitsuse tegevuse kohta;

6) teab, et kõik on võrdsed seaduse ees ja peavad seadusi täitma, toob näiteid seaduskuuleka käitumise kohta.

Õppesisu

Rahva osalemine ühiskonna valitsemises.

Võimude lahusus. Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus.

Kohalik omavalitsus.

Seaduse ülimuslikkus, seadus kui regulatsioon.

Peamised inimõigused (õigus elada, õigus vabadusele ja inimväärikusele jne).

2. Koolidemokraatia; lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab demokraatia põhimõtete toimimist koolis;

2) märkab ja arvestab erinevaid huve ja võimalusi ning on valmis koostööks ja kokkulepeteks; oskab otsida ja pakkuda abi probleemide lahendamisel;

3) toetab oma suhtumise ja tegutsemisega koolidemokraatiat;

4) tunneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid, nimetab lapse õigusi, tunneb õiguste ja vastutuse tasakaalu.

Õppesisu

Õpilasomavalitsus, õpilaste osalemine koolielu korraldamises ja õpilasesinduses.

Kooli sisekord (kodukord).

Lapse õigused (õigus haridusele, õigus vanemlikule hoolitsusele jne). Õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal.

III. Töö ja tarbimine

Õpitulemused

Õpilane:

1) teeb vahet vajadustel, soovidel ja võimalustel;

2) teab, kuidas raha teenitakse ja millest koosneb pere eelarve; oskab kulutusi tähtsuse järjekorda seada, koostada eelarvet oma taskuraha piires ning oma aega planeerida;

3) teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-koodi) turvalise kasutamise reegleid;

4) iseloomustab, milliseid isiksuse omadusi, teadmisi ja oskusi eeldavad erinevad elukutsed;

5) selgitab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;

6) oskab tarbijana märgata ja mõista tooteinfot ja tunneb tarbija õigusi.

Õppesisu

Aja ja kulutuste planeerimine ning raha kasutamine, laenamine ja säästmine.

Elukutsed – teadmised ja oskused. Elukestev õpe.

Elukutsed ja ettevõtted kodukohas.

Teadlik, säästev tarbimine.

Töökultuur ja tööeetika.

IV. Meedia ja teave

Õpitulemused

Õpilane:

1) oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks, sh kasutab indekseid, sõnastikke, otsingumootoreid ning entsüklopeediat;

2) oskab eristada fakti ja arvamust;

3) oskab oma teadmisi ja seisukohti esitada; loob, kasutab ning jagab infot;

4) väärtustab teiste autorite ja enda tehtud tööd; viitab teiste autorite loomingule; tunneb autorina vastutust oma teose eest, teadvustab autoriõiguste kaitsega seonduvaid probleeme internetis;

5) tunneb interneti võimalusi, kasutamise ohtusid ja informatsioonilise enesemääramise võimalusi;

6) mõistab, et reklaami taga on müügiedu taotlus.

Õppesisu

Raamatukogu, internet.

Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, meediakanalite integratsioon.

Teadlik infotarbimine ja -edastamine.

Autoriõiguste kaitse.

4.3 Õppetegevus

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, ühistegevus ja vabatahtlik töö; õpimapi ja uurimistöö koostamine (küsitluse läbiviimine, viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine jms); infootsing teabeallikatest, allikate kasutamine (nt temaatiline tekst, statistika, dokument, kaart jne); töölehtede täitmine, loovtöö kirjutamine; juhtumianalüüs; praktilised tööd: klassielu reeglite, päevaplaani ja isikliku eelarve koostamine jne; õppekäigud.


AINEVALDKOND „KUNSTIAINED“

1.1 Kunstipädevus

Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse mõistmist. Kunstipädevus hõlmab oskust väljendada enda ideid mitmekesiste kunstiliste vahenditega ning väärtustada loomingulisi saavutusi visuaalsetes kunstides ja muusikas. Kunstipädevusse kuulub eneseväljendusoskus, isikupära teadvustamine, oskus uurida varasema kultuuripärandi varasalvi ning valmisolek leida uusi lahendusi muutuvates oludes.

Põhikooli lõpuks õpilane:

1) on omandanud loovtegevuse ja eneseväljenduse kogemusi, tunnetab oma loomingulisi võimeid ning väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi;

2) kasutab loovtöödes mitmekesiseid visuaalseid ja muusikalisi väljendusvahendeid, arutleb kultuuriliste sõnumite ja väärtushinnangute üle; oskab kujundada oma arvamust ning väljendada oma emotsioone;

3) väärtustab kultuuri ja inimese loovust, osaleb kunstide individuaal-ja koostööprojektides ning hindab lahenduste otsimist ja loovat mõtlemist;

4) märkab kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust, mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas, aktsepteerib kultuurinähtusi ning oskab kriitilis-loominguliselt hinnata massi-ja süvakultuuri;

5) väärtustab, hoiab ning arendab Eesti kultuuri, tunneb vastutust kultuuritraditsioonide säilimise eest, väärtustab maailmakultuuri mitmekesisust, otsib kultuurinähtuste seoseid teaduse, tehnoloogia ja majandusega nii minevikus kui ka tänapäeval

1.2 Ainevaldkonna õppeained

Kunstiainete valdkonda kuuluvad kunst ja muusika. Kunsti ja muusikat õpitakse 1.-9. klassini. Antud õppekava hõlmab I ja II kooliastet. Tallinna Toomkoolis õpetatakse I kooliastmes lõimitult kunsti -ja tööõpetust.

Kunstiainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti vastavalt riiklikule õppekavale ja Tallinna Toomkooli õppekavale:

I kooliaste: Kunst 4,5 nädalatundi;  Muusika 6 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis: Kunst 4,5 nädalatundi;  Muusika 6 nädalatundi)

II kooliaste: Kunst 3 nädalatundi;  Muusika 4 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis: Kunst 3 nädalatundi; Muusika 6 nädalatundi)

1.3 Ainevaldkonna kirjeldus

Kunstide valdkonna aineid ühendab tähelepanu pööramine loovuse ja eneseväljendusoskuse arenemisele ning tervikliku maailmapildi kujunemisele.

Kunstidega tegelemise kaudu saadakse teadmisi erinevate väljendusvahendite ja kultuuride kohta, õpitakse tundma ennast ning mõtestatakse kunstide rolli ühiskonnas. Loomise, esitamise, teoste interpreteerimise ja analüüsimise kaudu õpitakse tundma traditsioonilisi ning nüüdisaegseid kunste, nende sisu, vorme ja tähendusi, kujundatakse mõistmist ning kriitikameelt. Oluline on mõtlemise paindlikkus ning avatus kultuurilistele ja individuaalsetele erinevustele, mis toetavad toimetulekut kiiresti muutuvas ja mitmekultuurilises maailmas. Praktiline kunstidega tegelemine arendab tundemaailma, intuitiivset ja loovat mõtlemist. Kunstidel on oluline osa igapäevaelu rikastava ning emotsionaalselt tasakaalustava harrastusena. Kunstitegevused tasakaalustavad teiste ainete valdavalt verbaalset ning analüütilist mõtlemist, lisades kujundliku, sünteesiva ja intuitiivse poole. Selle tulemus on terviklik mõtlemine, mis võimaldab loovalt läheneda probleemidele, väärtustab erinevaid lahendusi ja lahendite mitmetahulisust. Kunstidega tegelemine avaldab positiivset mõju kõikide ainete õppimisele.

Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:

1) teadmised kunstidest (analüüs);

2) erinevate kunstide seostamine (süntees);

3) ainealane (verbaalne) keel;

4) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine);

5) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika);

6) oma-, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine (mitmekultuurilisus);

7) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).

I koolastmes õpetatakse kunstiõpetust integreeritult tööõpetusega. 

1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Kunstide valdkond võimaldab kõiki üldpädevusi loomulikult lõimida igapäevasesse õppetöösse nii teooria kui ka praktika kaudu. Väärtuspädevus: Kunstid rõhutavad kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi identiteedi osana. Kõigis tegevustes väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunste eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.

Sotsiaalne pädevus: Kunstiainete uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, arutlused ja esitlused, ühismusitseerimine ja ühistes kunstiprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ja üksteise toetamise väärtustamist. Kultuurisündmustel osalemine  aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutatakse oma seisukohtade kaitsmist ning teiste arvamustest lugupidamist. Kunstiained teadvustavad inimese kui kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades. Enesemääratluspädevus: Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ja muusikapalade ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Sihiks on integreerida noori nüüdisühiskonda ja toetada oma identiteedi väljendamist loomingus. Õpipädevus:  Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides. Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.

Suhtluspädevus: Kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest, jms rääkimine, ulatudes lihtsast argikeelsest kirjeldusest ainespetsiifilise keelekasutuseni. Oma tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunstides referatiivsete ja uurimistööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning juhib

kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (teksti, joonist, skeemi, tabelit, graafikut). Kunstiainetes tutvutakse kunsti ja muusika kui kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma neile eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides“ sõnumeid ühest keelest teise. Matemaatikapädevuse arengut toetavad kunstides rakendatavad ülesanded, kus tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi; samuti analüüsida kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrrelda ja liigitada erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutada sümboleid. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetavad kunstides individuaal-ja rühmatöö, uurimuslikud ja probleemipõhised ülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaelu nähtustega. Kunstide valdkonnas on iseloomulik uuenduslike ja loovate lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada ideede väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, leidlikult valides sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima, võtma vastutust tööde lõpuni viimise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.

1.5 Lõiming

1.5.1 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Nüüdisaegsele kultuurile on olemuslik interdistsiplinaarsus. Kunstid on tihedalt seotud kõigi inimtegevuse valdkondade ning oma ajastu mõtteviisidega. Inimeseks olemine, sotsiaalsed suhted ja maailm on oma erinevates avaldumisvormides kunstide aines, seega teiste ainevaldkondadega suhestumine on kunstide loomulik osa. Kunstiainete ja teiste ainevaldkondade seostamiseks on palju võimalusi.

1. Väärtushoiakute kujundamine ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine.

Paljudes ainetes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi kujunemist (kunstid, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus). Kunstide kaudu saab eriti hästi teadvustada kultuuridevahelist dialoogi ja loovust nüüdisühiskonna innovatsiooni allikana.

2. Kattuvate või lähedaste mõistete kasutamine (kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika jm): kunstid, keeled ja kirjandus, tehnoloogia, kehaline kasvatus.

3. Ainete sisust lähtuvate seoste esiletoomine:

1) sotsiaalainetest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega;

2) emakeelest ja võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust; kirjandusest lähtudes vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri-ja filmikunstis;

3) loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis-ja nägemismeele füsioloogilist eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi;

4) matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid);

5) käsitööst ja tehnoloogiast lähtudes arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist (loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad);

I kooliastmes toimub kunstiõpetuse lõimumine tööõpetusega, kasutades üld-ja aineõpetuse kombineeritud varianti;

6) kehalisest kasvatusest lähtudes arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni.

4. Ainevaldkondade piire ületavad õppeprojektid.

1.5.2 Läbivad teemad

Kunstiainetes on võimalik kaasata kõiki läbivaid teemasid, kuigi mõnega on seotus tugevam. Teemad „Väärtused ja kõlblus“ ning „Kultuuriline identiteet“ on kunstiainetele eriomased. Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja maailma kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus, kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka kaasaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist. Õpilasi suunatakse osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (kirikute külastamine, näitused, muuseumid, kontserdid ja etendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine laulupidudel, muusikaüritustel ja õpilastööde näitustel. Teemaga „Elukestevõpe ja karjääri planeerimine“ seondub kunstides oma võimete ja huvide teadvustamine, nii ainespetsiifiliste kui ka üldisemate mõtlemis-ja tegutsemisstrateegiate, sh õpioskuste omandamine. Tutvutakse kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstidega seotud elukutsetega. Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ on seotud kunstidele omaste praktiliste loovtegevustega, mille vältel kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi-ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist. Eelnevaga haakub samuti läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ lõimimine kunstide õppesse. Kunstides julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist. Kunstiainetes teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju, neist võivad alguse saada elu jooksul püsivad harrastused. See lõimub nii elukestva õppe põhimõtte teadvustamise kui ka läbiva teemaga „Tervis ja ohutus“. Kunstides kasutatakse paljusid materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe. Jälgitakse enda tervise ja ohutuse nõudeid tööprotsessis, suurt tähelepanu pööratakse erinevatele keskkondadele ja nende teadlikule kasutamisele. Kunstide eriline panus teemade „Keskkonna ja jätkusuutlik areng“ ning „Teabekeskkond“ käsitlemisel on valdkondliku vaatenurga lisamine. See hõlmab mitmekülgseid oskusi nagu info leidmine muusika ja kunsti kohta, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni väljendusvahendid, keskkonna visuaalne ja heliline kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitse küsimustega.

 

Muusikaõpetus Toomkooli I ja II kooliastmes

Aine üldkirjeldus

Tallinna Toomkool (edaspidi Toomkool) peab muusikaõpetust lapse arengus väga oluliseks osaks. Muusikaga tegelemine toetab tundemaailma arengut, loovat mõtlemist ja aitab saavutada emotsionaalset tasakaalu.

Eesmärk on anda igale lapsele lähtuvalt tema eeldustest võimalikult hea muusikaharidus ning integreerida muusika kaudu kooli kogukonda. Muusikaõpetus aitab taasavastada ja edasi kanda Eesti pärandkultuuri, sealhulgas kristlikku. Lisaks saab muusika kaudu arendada lapse isiksuse kujunemist tema terviklikkuses. Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Sellega areneb suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskus, ühtekuuluvustunne, sallivust, paindlikkus ja emotsionaalne kompetentsus ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Lisaks kujundatakse isamaa-armastust. Muusikaõpetuse üheks komponendiks on luterlike koraalide õppimine, mis loob aluse õhtumaise klassikalise muusika traditsiooni paremale tundmisele ja praktiseerimisele koolielus.

Muusikaõpetuse hindamine ei sea kriteeriumiks lapse muusikalist kuulmist jt. sünnipäraseid eeldusi, vaid lähtub iga lapse arengust antud aines. Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: laulmist, pillimängu, muusikalist liikumist, omaloomingut, muusika kuulamist ja muusikalugu, muusikalist kirjaoskust ning ka õpilase aktiivsust ja tunnist osavõttu.

Muusikaõpetuse paremaks korraldamiseks tehakse vajadusel koostööd Vanalinna Hariduskolleegiumiga.

I kooliastme õppetegevused:

1) ühehäälne laulmine ja osalemine kooris;

2) meloodia laulmine käemärkide, rändnoodi, astmetrepi ja noodipildi ning relatiivsete helikõrguste (astmete) järgi;

3) mänguoskuse omandamine keha-, rütmi-ja plaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel väikekandlel;

4) kuulatud muusikapalade iseloomustamine muusika oskussõnavara kasutades;

5) muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu;

6) esinemisjulguse ja -oskuse arendamine;

7) muusika väljendusvahendite katsetamine erinevaid karaktereid kujutades;

8) õppekäigud, kirikus, kontserdil, teatris ja muuseumis käimine jne

II kooliastme õppetegevused:

1) ühe-ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel;

2) kahe-või kolmehäälne laulmine kooris;

3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine laulude õppimisel;

4) pillimänguoskuste arendamine ja rakendamine erinevates pillikoosseisudes;

5) kuulatud muusikapalade iseloomustamine, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja oskussõnavarale;

6) eri rahvaste tantsude karakteri väljendamine liikumises;

7) muusika väljendusvahendite kasutamine erinevates muusikalistes tegevustes;

8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;

9) kirikus, teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid jne)

I kooliastmes hinnatakse peamiselt muusikalisi tegevusi: laulmist, pillimängu ja loovtegevusi. II kooliastmes on suurem kaal muusikaliste teadmiste ning oskuste kasutamisel muusikalistes tegevustes. 

1. klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Laulmine

 

·      Osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes;

·      Lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust.

·      Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning ühe- ja/või kahehäälses koolikooris,

·      mõistab laulupeo tähendust;

·      Laulab eesti rahvalaule ning peast valikuliselt 6-7 laulu

·      Oskab kasutada Kiriku Laulu-ja Palveraamatut (KLPR)

 

Laulmine

 

·      Laulmine loomuliku kehahoiu ja hingamise, vabatoonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;

·       mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

·      laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning teiste rahvaste laule;

·      laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega;

·      laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul.

 

 

·      Teab laule Kiriku Laulu ja Palveraamatust: Mu süda, ärka üles (KLPR 398); Ma olen väike karjane (KLPR 426); Issand, leiba õnnista (KLPR 419); Taevaisa perekonda (KLPR 434); Et tulge, oh lapsed (KLPR 14);

 

 

·      Laulab meloodiat käemärkide järgi

·      Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusikalises kirjaoskuses)

 

·      Rakendab pillimängu kaasmängudes;

·      Oskab mängida lihtsaid lauluviise väikekandlel;

 

·      Tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

 

·      Eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

 

·      Kasutab muusika kirjeldamisel muusikalist sõnavara

·      joonistab pildi kuulatud muusikapala põhjal

 

·      Väärtustab enese ja teiste loomingut;

 

Noodiõpetus ja muusikalised oskussõnad. Pillimäng. Muusikaline liikumine. Muusika kuulamine. Omalooming

 

·      Õpib tundma astmeid SO, MI, RA astmeid ja tajuma astmemudeleid (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA jne.) kuulmise ja käemärkide järgi

·      Noodivältused, paus, rütmifiguurid

 

·      Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinatodes;

·      väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.

·      Tutvub väikekandle mänguvõtetega

 

 

·      Tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

·      Rütmi, meloodia, dünaamika ja tempo tajumine ja väljendamine liikumise kaudu;

·      Individuaalne, paaris- ja rühmatöö

 

·      On tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

 

·      kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

·      väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;

·      seostab muusikapala selle autoritega.

 

·      Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

·      Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;

·      mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

·      laulab eakohaseid laste-, mängu ja mudellaule, kaanoneid ning  teiste rahvaste laule;

·      laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega;

·      laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul;

·      laulab peast kooliastme ühislaule: Eesti hümn (F. Pacius),

- Мu koduke (A. Kiiss),

-Tiliseb, tiliseb aisakell (L. Wirkhaus);

lastelaulud:

-Lapsed, tuppa,

-Teele, teele, kurekesed",

-Kevadel

 

Õppekäigud

 

·      kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

·      kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

Õppekäigud

 

·      Osalemine koolisisestel muusikaüritustel

·      osalemine koolijumalateenistustel ja palvustel

 

 

 

2. klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Laulmine

 

·      Osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes;

·      Lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust.

·       Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning ühe- ja/või kahehäälses koolikooris, mõistab laulupeo tähendust; väljendab pillimängus muusika sisu

·      Laulab eesti rahvalaule ning peast valikuliselt 6-7 laulu

·      Oskab kasutada Kiriku Laulu-ja Palveraamatut

Laulmine

·      Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

·      kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

·       Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;

·       mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

·      laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning teiste rahvaste laule;

·      laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega;

·      laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul;

·      Teab laule Kiriku Laulu ja Palveraamatust: Mu süda, ärka üles (KLPR 398); Ma olen väike karjane (KLPR 426); Issand, leiba õnnista (KLPR 419); Taevaisa perekonda (KLPR 434); Et tulge, oh lapsed (KLPR 14); Pühakoja tornis (KLPR 395); Au, kiitus olgu igavest (KLPR 1:1); Jeesus kutsub lapsukesi (KLPR 208); Lendas ingel taevastest (KLPR 108); Taevaisa armupäike (KLPR 433); Näe, õitseaeg on ligi (KLPR 394).

Noodiõpetus ja

muusikalised oskussõnad

 

         Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

         kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes

 

 

Pillimäng

 

·      Rakendab pillimängu kaasmängudes

·      kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus).

Noodiõpetus ja muusikalised oskussõnad

 

 

         Mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes

  • noodivältused, paus, rütmifiguurid:
  • astmetel SO, MI, RA, LE, JO, RA., SO põhinevad mudelid;
  • mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;

 

 

 

Pillimäng

 

Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinatodes;

väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.

*mängib väikekandlel 2 duuriga saadet

Muusikaline liikumine

 

  • Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises);

Muusikaline liikumine

 

  • Tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;
  • tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Muusika kuulamine

 

  • Kirjeldab suunavate küsimuste abil kuulatavat muusikat;
  • kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes

 

Muusika kuulamine

 

  • On tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);
  • kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;
  • väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;
  • seostab muusikapala selle autoritega.
  • on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

Omalooming. Õppekäigud

 

  • Väärtustab enese ja teiste loomingut;
  • Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust;
  • kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

Omalooming. Õppekäigud

 

  • Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;
  • kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;
  • loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu
  • kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

·      Osalemine koolisisestel muusikaüritustel, loodusretked erinevatel aastaaegadel

·      osalemine koolijumalateenistustel ja palvustel

 

3. klass

 

·      klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Laulmine

 

  • Õppilaste vokaalsete võimete arvestamine ja arendamine individuaalsel ja rühmas laulmisel (solistid, ansamblid, koor);
  • laulude õppimine: kuulmise järgi, käemärkide abil, rütmistatud astmenoodi järgi, noodi järgi.
  • vestlus laulu sisust, heliloojast, teksti autorist.
  • Kaanonite rakendamine mitmehäälse laulmise ettevalmistamiseks

·      Oskab kasutada Kiriku Laulu-ja Palveraamatut

Laulmine

 

·      Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;  mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

  • laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning teiste rahvaste laule;
  • laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega;
  • laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul;
  • laulab peast kooliastme ühislaule: Eesti hümn (F. Pacius), Мu koduke (A. Kiiss), Tiliseb, tiliseb aisakell (L. Wirkhaus); lastelaulud:  Lapsed, tuppa, Teele, teele, kurekesed, Kevadel (Juba linnukesed )

·      Teab laule Kiriku Laulu ja Palveraamatust: Mu süda, ärka üles (KLPR 398); Ma olen väike karjane (KLPR 426); Issand, leiba õnnista (KLPR 419); Taevaisa perekonda (KLPR 434); Et tulge, oh lapsed (KLPR 14); Pühakoja tornis (KLPR 395); Au, kiitus olgu igavest (KLPR 1:1); Jeesus kutsub lapsukesi (KLPR 208); Lendas ingel taevastest (KLPR 108); Taevaisa armupäike (KLPR 433); Näe, õitseaeg on ligi (KLPR 394); Ma tulen taevast ülevalt (KLPR 22); Püha öö (KLPR 32B);Nüüd Kristus surmast tõusnud on (KLPR 112 (rahvaviisil)); Õnnista ja hoia (KLPR 206); Nüüd hingavad inimesed (KLPR 408:4-5).

Noodiõpetus ja muusikalised oskussõnad

 

  • Relatiivne meetod - laulmine astmetrepi, käemärkide, rändnoodi, rütmistatud astmete ja noodi järgi;
  • mudellaulude laulmine;
  • kajamängud, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.

 

Noodiõpetus ja muusikalised oskussõnad

 

·      õpib tundma astmeid SO, MI, RA, LE, JO, NA, DI ja tajuma astmemudeleid

·      (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA jne.) kuulmise, käemärkide, rütmistatud astmenoodi järgi.

·       rütmifiguurid ja paus: tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides

·      JO- ja RA- astmerida (duur ja moll) seoses lauludega

·      mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana; koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor; muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng; rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat

Pillimäng

 

  • Rakendab pillimängu kaasmängudes;
  • kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes

 

Pillimäng

 

  • on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerimisel;
  • seoses pillimänguga õpitakse tundma viiulivõtit, tähtnimesid ja nende asukohta noodijoonestikul.

Muusikaline liikumine

 

·      Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes

 

Muusikaline liikumine

 

  • Tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;
  • tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Muusika kuulamine

 

  • Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat;
  •  kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusika kuulamisel);

Muusika kuulamine

 

·       On tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

·      kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

·      väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;

·      seostab muusikapala selle autoritega.

·       eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat.

Omalooming

 

Väärtustab enda ja teiste loomingut

 

OOmalooming

  •  Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi-ja plaatpillidel;
  • kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;
  • loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;
  • kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks

Õppekäigud

 

  • Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;
  • kasutab arvamust väljendades

muusikalist oskussõnavara.

Õppekäigud

 

·      Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning

·      avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

·      kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara

·      osalemine koolijumalateenistustel ja palvustel

 

4. klass

 

4. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Õpilane:

· laulab võimetekohaselt ja hääle individuaalseid omadusi arvestavalt;

· on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn, 4-5 laulu õpetaja valikul, lisaks KLPR-i laulud õpetaja valikul

· tunneb taktimõõte 2/4, 3/4, 4/4 kuulmise ja noodi järgi;

·tunneb neljandik-taktimõõdus kuulmise ja noodi järgi rütmivorme

ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja

rütmiimprovisatsioonide loomisel;

· teab kaheksandik-taktimõõdu tähendust;

· laulab astmenimedega lihtsaid laule ja harjutusi;

· teab mõisteid duur-ja moll-helilaad

ning eristab neid kuulmise järgi;

· teab viiulivõtme tähendust ja oskab seda noodijoonestikule märkida;

· teab tähtnimetuste c, d, e, f, g, a, h asukohta noodijoonestikul ning klaviatuuril;

· teab helistikke C-a,

· kasutab muusika analüüsimisel õpitud muusikamõisteid ja -teadmisi;

· tunneb 2-ja 3-osalist lihtvormi;

· teab erinevaid hääleliike: sopran, alt, tenor, bass; teab kodukoha ja eesti tuntud lauljaid;

· laulab peast kooliastme ühislaule: “Sügis” (R.Rannap), “Meie elu” (rahvaviis), “Mu süda, ärka üles” (rahvakoraal), „Eesti hümn” (F. Pacius), „Püha öö” (F. Gruber), 

· laulab kaasa kooli jumalateenistuste liturgiat

· Oskab kaasa laulda jumalateenistustel kasutusel olevaid rahvakoraale, Taize`laule,  kirikulaule ning muud vaimulikku repertuaari

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE.

Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist. Laulude ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. Harmooniataju arendamine: kaanonid ja lihtsad kahehäälsed laulud.

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:

• meetrum. 4-osalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi. Kaheksandik-

taktimõõdu tundmaõppimine seoses laulude õppimisega. Eeltakti tundmaõppimine. Vahelduva taktimõõdu tundmaõppimine;

• rütm. Rütmivormide tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ja nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes, laulu rütmisaadetes ja rütmiimprovisatsioonides. Pide tähenduse tundmaõppimine;

• meloodia ja helilaad. Helilaadilise mõtlemise arendamine. Duur-, moll-helirida ja helilaad, kolmkõlad. Harmooniline ja meloodiline moll-helirida. Viiulivõtme tähendus. Klaviatuur ja oktav. Absoluutsete helikõrguste c, d, e, f, g, a, h tundmaõppimine noodijoonestikul ja klaviatuuril ning nende seostamine relatiivsete astmetega.

MUUSIKA KUULAMINE. Võrdlusoskuse, muusikalise analüüsivõime arendamine.

Seoste loomine ja leidmine kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga. 2-ja 3-osaline muusikaline vorm õpitud lauludes ja kuulatud muusikas. Hääleliigid: mõisted sopran, alt, tenor, bariton, bass; eesti ja kodukoha tuntumad lauljad. Kooriliigid: mudilas-, laste-, poiste, nais-, mees-, segakoor; kodukoha ja eesti tuntumad koorid ja dirigendid. Pillirühmade tutvustamine ja tutvumine karakteersemate pillide tämbri ja kõlaga. Eesti ja kodukoha rahvalaulud,  laulikud, -tantsud, -pillid, -ansamblid ja -orkestrid. Euroopa rahvaste muusika tutvustamine.

VAIMULIK MUUSIKA

Jumalateenistuse erinevate liturgiate tutvustamine (sõnajumalateenistus, missa, pereteenistus jms.) Rahvakoraalid. Taize-laulud. Kiriku Laulu- ja Palveraamatu kasutamine ja laulude laulmine.

KLPR-i lauludega tutvumine: Pühakoja tornis (KLPR 395); Au, kiitus olgu igavest (KLPR 1:1); Jeesus kutsub lapsukesi (KLPR 208); Lendas ingel taevastest (KLPR 108); Taevaisa armupäike (KLPR 433); Näe, õitseaeg on ligi (KLPR 394)

Kirikukalendrist pühadest lähtudes repertuaari õppimine.

 

 

Kirikukalendri-pühadest lähtudes repertuaari õppimine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5. klass

 

1.     klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

1. Laulud ja häälearendamine

-Õpilane laulab vastavalt oma võimetele puhta intonatsiooniga, soravalt, ilmekalt ja selge diktsiooniga. Juhib lauldes tähelepanu muusikalistele väljendusvahenditele, tempomärkidele ning pöörab lauldes tähelepanu õigele hingamisele ja fraasi kujundamisele. Suudab laulude õppimisel kasutada

relatiivseid astmeid, suudab laulda eakohaseid nii ühe-

kui ka kahehäälseid laule ja on

teadlik häälehoiu vajadusest. Oskab laulda regilaulu ning teab hästi peast K. A. Hermann „Kungla rahvas“, F. Pacius „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.

2. Pillimäng

- kasutab kehapilli, rütmi-ja plaatpille kaasmängudeks ning ostinatodeks.

Seostab helistikke ja toonika kolmkõlasid C-duur, a-moll pillimänguga. Kasutab üksi

ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi pillimängus. On teadlik väikekandle mängimisvõimalustest. Samuti saab õpetaja rakendada süvendatud

pilliõpet saanud õpilasid tunnitegevustes.

3. Muusika kuulamine ja muusikaajalugu

- eristab kuuldelist vokaalmuusikat

instrumentaalmuusikast. Kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat ja erinevaid pillirühmi (klahv-, keel-, puhk -ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit. Leiab iseloomulike jooni Eesti ja teiste rahvaste muusikast. Suudab kirjeldada oskussõnavara kasutades kuuldud muusikapalu. Teab Eesti hümni tekkelugu ning mõistab salmide tähendust. Tuletab meelde K. A.

Hermanni tähtsust Eesti muusikaajaloos, teab laulupidude tekkelugu, traditsioone, tunneb kooriliike, häälerühmasid. Tunneb sümfooniaorkestri pillirühmasid ning sinna kuuluvaid instrumente. Teab regilaulu tunnuseid, liike ning neid kasutanud heliloojaid. Tunneb Eesti rahvapille, eristab neid kõla ning piltide järgi ja tunneb Eesti rahvatantse.

4. Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara

- Mõistab rütmifiguuride, helivältuste

ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes. Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi. Teab noodi-ning pausipüramiidi, taktimõõdu tähendust. Kasutab vahelduvat taktimõõtu, lisaks uus taktimõõt 3/8 ja 6/8, teab nootide tähtnimesid. Eristab helilaadi ja helistikku, teab helistikke C-duur, a-moll. Teab kõrgendusmärki diees, madaldusmärki bemoll ning keelumärki bekaar. On õppinud ka punkteeritud rütme. Teab mõisteid pidekaar, sidekaar, segno, latern. Suudab määrata ka lauluvormi ning helistikku. Teab tempo ja dünaamika eesti keelseid nimetusi, duur, moll helilaadide ja harmoonilise molli erinevusi. Teab, mis on meloodia ning oskab seda kirjeldada.

5. Muusikaline liikumine

- teab ja oskab tantsida eesti ringmänge ning tantse. Suudab väljendada karakterite kaudu eri rahvaste muusikat. Suudab ise mõelda kehapilli peal erinevaid rütmikombinatsioone. Suudab liikuda ühtses tempos, vastavalt meetrumile ning taktimõõdule.

6. Omalooming-

Loob rütmilisi kaasmänge kehapillil, mõtleb vastavalt laulude viisidele laulutekste välja. Suudab vastavalt laulu sisule välja mõelda erinevaid liigutusi ja on võimeline mõtlema eesti rahvalauludele värsiridu juurde. Kujutab

kuulatud muusikat värvide kaudu kunstitöös. Mõtleb välja ning kirjutab üles lihtsamaid meloodiaid õpitud helistikes.

Leedu, Soome, Venemaa, Rootsi, Norra, Läti ja Eesti rahvaste muusika.

Eesti muusika. Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. 

Prantsusmaa helilooja Paul Dukase sümfooniline teos „Võluri õpilane“ ja Norra

helilooja Edvard Griegi „Peer Gynt“.

Muusikateooria: erinevad rütmid (I kooliastme ja 4. klassi kordamine), noodi- ning pausipüramiidid ja erinevad taktimõõdud.

Duuri (C-ja G-duur) ja molli (a-moll, e-moll) helilaadid;

Seoste loomine klaveri klaviatuuril tähtnimetustega.

Madaldus(bemoll)-, kõrgendus(diees)-ja keelumärgid (bekarr).

Sümfooniaorkester, koor ning dirigent- tähendused ja rollid.

Teemakohased laulud (laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), “Kungla rahvas” (K.A.Hermann), “Meil aiaäärne tänavas” (eesti rahvaviis), “Kas tunned maad” (F.Berat), “Merepidu” (V.Köster), Hoia, Jumal, Eestit (A. L.Raudkepp)).

 

VAIMULIK MUUSIKA

Jumalateenistuse erinevate liturgiate tutvustamine (sõnajumalateenistus, missa, pereteenistus jms.) Rahvakoraalid. Taize-laulud. Kiriku Laulu- ja Palveraamatu kasutamine.

 

KLPR-i lauludega tutvumine: Ma tulen taevast ülevalt (KLPR 22); Püha öö (KLPR 32B);Nüüd Kristus surmast tõusnud on (KLPR 112 (rahvaviisil)); Õnnista ja hoia (KLPR 206); Nüüd hingvad inimesed (KLPR 408:4-5).

 

Kirikukalendri-pühadest lähtudes repertuaari õppimine.

 

 

6. klass

 

2.     klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

1. Laulud ja hääle arendamine

-laulab hoogsalt, selge diktsiooniga, vastavalt dünaamika ja tempo märkidele ning vastavalt individuaalsetele muusikalistele võimetele intonatsiooni puhtalt. Suudab laulu õppida astmete, kuulmise ja tähtnimede järgi. Suudab lauldes väljendada erinevate rahvaste karaktereid. Laulab vastavalt

võimetele ka kahehäälselt ning laulmisel pöörab tähelepanu muusikalise lause

kujundamisele. Suudab laulude kaudu väljendada oma emotsioone. Teab peast saksa rahvaviisi „Mu isamaa armas“, J. Körber „Püha öö“, Ü. Vinter „Laul Põhjamaast“, F.Pacius „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, F.Berat „Kas tunned maad“, eesti rahvalaul „Meil aiaäärne tänavas“. Lauldes järgib loomuliku hingamist ning kehahoidu, rakendab ja arvestab muusika väljendusvahenditega, suudab laulda nii a`cappella kui ka saatega laule. Seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g-G2.

2. Pillimäng

-kasutab kehapilli, Orff- instrumentaariumit ja erinevaid rütmipille. Teab lihtsamaid mänguvõtteid väikekandlel. Mängivad oma loodud meloodiat ning suudavad seostada-molli kolmkõlasid klaveril. Kasutab kõiki muusikalisi teadmisi ning oskusi nii üksi kui ka koos musitseerimisel.

3. Muusika kuulamine ja muusikaajalugu

- kirjeldab ning põhjendab suunavate

küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust, eristab kuuldeliselt vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Leiab iseloomulike jooni eesti ja teiste maade rahvamuusikas. Eristab eesti rahvamuusikat, rahvapille, rahvatantse ning oskab nimetada Eesti rahvamuusika suursündmusi. Omab

ülevaadet Suurbritannia, Iirimaa, Poola, Ungari, Austria ja Saksamaa muusikast, on kursis nende rahvaste traditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt. Mõistab tempo ja

dünaamika itaalia ja eesti keelseid termineid. On tutvunud N. Rimski Korsakovi  „Šeherezade“, M. Mussorgski „Pildid näituselt“ ning O. Lutsi ja O. Ehala  „Nukitsamees“ teostega.

4. Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara

-kasutab üksi ja koos musitseerides

oskussõnavara. 6. klassi lõpetanud õpilane teab helistikke G –e, F –d ja saab aru laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandik taktimõõdust. Mõistab ja kasutab oskussõnavara- eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll- helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud. Eristab vokaal-

ja instrumentaalmuusikat ning nendega seotud mõisteid soololaul, koorilaul, interpreet, improvisatsioon, tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass).

Pilliliikidest on tuttav keelpillide, puhkpillide, löökpillide, klahvpillide, rahvapillidega. Tempo ja dünaamikamärkidest mõistab andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo.

5. Muusikaline liikumine

-mõtlen lauludel sisule ja karakterile välja vastavad liigutused ning liigub vastavalt omaloodud liigutustele, liigub vastavalt itaalia keelsetele tempo ja dünaamika märkidele.

6. Omalooming

- Julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii

sõnalises kui ka erinevates muusikalistes eneseväljendustes, seal hulgas kasutab ka infotehnoloogilisi õppevahendeid. Loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge keha- ja rütmipillidel. Loob lihtsamaid laulusõnu ning regivärssidele tekste. Suudab luua muusikapõhjal kunstitöö. Suudab kuulatud muusikapalu visuaalselt ette kujutada.

7. Õppekäigud.

Kontsertide (nii vaimulike kui ilmalike sisuga) ja muusikaetenduste külastamine.

 

Suurbritannia, Iirimaa, Poola, Ungari, Austria ning Saksamaa rahvaste muusika.

Vene heliloojate Nikolai Rimski -Korsakovi sümfooniline süit „Šeherezade“, Modest Mussorgski klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“.

Eesti kirjaniku Oskar Lutsu ning helilooja Olav Ehala koostööl valminud „Nukitsamees“.

Muusikateooria - korratakse üle kõik, mis juba on õpitud. Lisaks tempo-ja dünaamikamärgid.

Paralleelhelistikud F-duur, d-moll.

Teemakohased laulud (laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), “Laululust” (A.Loigom), “Laula tuju heaks” (U.Naissoo), “Maateadus” (R.Rannap), “Yellow  Submarine” (Lennon-McCartney), “Mu isamaa, armas” ( saksa rahvalik laul),  “Itaalia” (A.Sallinen), “O Tannenbaum” (saksa jõululaul), “Talve võlumaa” (trad.), “Laul põhjamaast” (Ü.Vinter), “Ärkamise aeg” (R.Eespere), “Kodulaul” (Ü.Vinter)).

 

 

VAIMULIK MUUSIKA

Jumalateenistuse erinevate liturgiate tutvustamine (sõnajumalateenistus, missa, pereteenistus jms.) Rahvakoraalid. Taize-laulud. Kiriku Laulu- ja Palveraamatu kasutamine.

KLPR-i lauludega tutvumine: Miks tulid targad hommikust (KLPR 55); Oh Looja Vaim, nüüd hingesse            (KLPR 130); Ma olen ristitud (KLPR 210:4-5);  Suur Jumal, Sa (KLPR 305); Maa ja meri kiidavad (KLPR 388); Püha Jeesus, pühitse (KLPR 431).

 

Kirikukalendri-pühadest lähtudes repertuaari õppimine.

 

Füüsiline õpikeskkond

Kool võimaldab järgmiste vahendite kasutamise: naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator, muusikakeskus, noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel, internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistus- ja salvestusprogramm. Kool korraldab õpet klassis, kus on võimalik kasutada rühmatööd ja liikumiseks vajalikke pindu. Kool võimaldab instrumentaariumi õpilastele musitseerimiseks. Kool võimaldab kasutada fonoteeki.

Lõimimine:

Muusikaõpetus on tihedalt seotud kõigi inimtegevuse valdkondadega. Muusikaõpetus aitab kaasa väärtushoiakute kujundamisele ja maailma kultuurilise (sh. religioosse) mitmekesisuse teadvustamisele. Paljudes ainetes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi kujunemist. Muusika kaudu saab hästi teadvustada kultuuridevahelist dialoogi.

Muusikaõpetus lõimub kõigi teiste koolis õpetavate ainetega:

·    inimeseõpetusest, usuõpetusest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega;

·    usuõpetuses ja emakeeles analüüsitakse Kiriku Laulu- ja Palveraamatust võetud õpitavate laulude tekste;

·    emakeelest (sh kirjandusest) lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust, vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri- ja filmikunstis; 

·    võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust

·    loodusõpetuses lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, valguse ja värvide omadusi;

·    matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (struktuur, sümbolid ja meetodid);

·    käsitööst ja tehnoloogiast lähtudes arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist (loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad);

·    kehalisest kasvatusest lähtudes arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni,

 

Kunstiõpetus Toomkooli I ja II kooliastmes

Aine kirjeldus

Kunstiõpetus on tihedalt seotud teiste õppeainetega nagu eesti keel, loodusained, muusika. Toomkooli kunstitundides ergutatakse õpilase kujutlusvõimet ja loovust, tasakaalustatakse emotsioone, äratatakse huvi kunstikultuuri vastu ja kasvatatakse hoolivust suhtumisel kultuuripärandisse. Et väärtustada õpilaste loometegevust, tuleks võimalikult palju korraldada õpilastööde väljapanekuid, osaleda erinevatel konkurssidel.

Kunstiõpetuses on peamine praktiline tegevus, töine sisseelamine loominguprotsessi mitmesuguste tehnikate vahendusel ja sealjuures algupärase eneseväljenduse säilitamine. Õpitakse ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, materjali säästlikku kasutamist, kunstialaseid mõisteid.

Aine õppimise osad on: uurimine ja oma ideede arendamine; väljendusvahendite loov rakendamine; mõtestamine ja refleksioon. Nimetatud õppimise osad on omavahel orgaaniliselt ja tihedalt põimunud - õpilase loova ning iseseisva mõtlemisoskuse arenemine ja uute teadmiste omandamine kinnistuvad praktilise loovtegevuse kaudu. Oskuste kujunemine on järjepidev protsess ja oma kogemustega seostatakse teadmisi nüüdisaegsest maailmast: kunstiajaloo ja tänapäeva kunsti sidemetest, ruumilise keskkonna disaini ja visuaalkultuuri arengusuundadest. Oluline on avastada ja luua seoseid teistes õppeainetes käsitletavate ajastute ja teemadega. Kunsti käsitletakse nii omaette väärtussüsteemi kui ka võtmena ümbritseva elu mõtestamiseks, mõistmiseks ja tunnetamiseks. Nii ajaloo kui ka nüüdiskunsti mõistmisele annavad aluse õppekäigud kirikutesse, muuseumidesse ja galeriidesse. Kunstiajaloost näidete valikul lähtutakse üldisematest teemadest ega taotleta kronoloogilise ülevaate andmist. Peamine on luua sild mineviku ja nüüdisaja nähtuste vahel. Kõigi teemade käsitlemisel tuuakse võimalikult palju näiteid kunstist ja visuaalsest kultuurist Eestis.

I kooliastmes on esikohal lapse loomingulise algatusvõime areng kuid oluline on ka käeliste oskuste ja vilumuste treenimine.

Enamasti tehakse praktilisi ülesandeid, mis sisaldavad mõne töövõtte, tehnika või loovülesande lahendamist, tunni lõpul on kindlasti vajalik kõikidele õpilastele tagasiside tehtu kohta, oluline on võimalikult positiivne hinnang, igaühe töös püütakse leida tunnustamistväärivat. Valmistatakse ruumilisi töid (konstrueerimine, voolimine, kujustamine), maalitakse, joonistatakse, tehakse kleeptöid. Kunstivestlustes arvestatakse põhimõtet lähemalt kaugemale, kõigepealt tutvutakse kodukoha arhitektuuri ja kunstnikega.

II astmes tutvutakse teadlikumalt kunsti aluste ja kunstilooga ning luuakse sildu kunstiajaloo ja tänapäeva vahel. Pööratakse rohkem tähelepanu ümbritseva maailma edasiandmisele loomingulistes kunstitöödes. Õpilasi juhitakse ise valikuid tegema (tehnika, teemade valik jne) ning otsima pildimaterjali, et kasutada seda abivahendi või lähtekohana. Kunstiteoste ja visuaalse kultuuri näidete analüüsimine toetab kriitilise mõtlemise ja ainealase keeleoskuse arenemist.

Kunstiõpetus aitab väärtustada ja hoida rahvuskultuuri ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises ja religioosses maailmas.

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise eesmärk on I ja II kooliastmes anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. Hindamisel on oluline tunnustada lahenduste erinevusi ja väärtustada õpilaste isikupära. Õpilane peab teadma, mida hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Hinnates arvestatakse õpilase loovust ülesannet lahendades, töökulgu ja saavutatud õpitulemusi. Lisaks võetakse hindamisel arvesse õpilase arengut, püüdlikkust, töökultuuri ja abivalmidust teiste õpilaste vastu.

I kooliaste

Õppesisu ja tulemused

1.klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Õpilane oskab:

·      kasutada ohutult töömaterjale,

 -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks;

 

- oskab kujutada liikuvaid figuure;

 

·      oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest;

 

·      peab silmas pildi kompositsioonireegleid;

 

- oskab luua kollaaže ja voltida paberit;

 

·      oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;

 

·      väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi;

 

- märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.

Kujutamis-ja vormiõpetus

Inimese kujutamine: portree eestvaates.

 

 

Eluslooduse (loomad, linnud, putukad), eluta looduse (kivid, vesi), tehisvormide (ehitised, sõidukid) kujutamine joone abil.

 

 

Tutvumine geomeetriliste põhivormidega seoses igapäevaesemetega (voolimisel ja meisterdamisel).

 

 

Värvi-, kompositsiooni-, perspektiiviõpetus

Kuuevärviring: põhivärvid ja nende segamisel saadavad II astme värvid.

Meeleolu kujutamine värvidega.

 

 

Pea-ja kõrvalelemendid, taust. Rütm ja rühmitamine.

 

 

Disain ja kirjaõpetus

Meisterdamine lähtudes materjalist, otstarbest, tehnoloogiast, ilumõistest (mänguasjad, nukuteatri elemendid, ruumikaunistused, maketid)

 

Rütmiharjutused kirjaelementide ja tähtedega (joonistatult)

 

 

Vestlused kunstist

Kunst ümbritsevas keskkonnas.  Oma kodulinna, kodu kujundus.

Raamatukujundus

Kaaslaste tööde analüüs. Tolerantne suhtumine kaaslaste töödesse.

 

 

Tehnikad ja materjalid

Skulptuur. Voolimine pehmest materjalist.

Meisterdamine loodus-ja tehismaterjalist.

Voltimine (karbid ja loomad)

Maal. Maalimine spontaanselt. Maalilise pinna saamine pastellidega. Töötamine värvi-ja viltpliiatsitega.

Kollaaž.

Graafika. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks.

 

2.klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Õpilane oskab:

·      kasutada ohutult töömaterjale,

 -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks;

 

- oskab kujutada liikuvaid figuure;

 

·      oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest;

 

·      peab silmas pildi kompositsioonireegleid;

 

- oskab luua kollaaže ja voltida paberit;

 

·      oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;

 

·      väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi;

 

- märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.

 

Kujutamis-ja vormiõpetus

Inimese kujutamine: portree, täisfiguur eestvaates.

 

 

Eluslooduse (loomad, linnud, putukad- nendele iseloomulikus asendis), eluta looduse (kivid, vesi), tehisvormide (ehitised, sõidukid) kujutamine joone ja siluetti abil.

 

 

Tutvumine geomeetriliste põhivormidega seoses igapäevaesemetega (voolimisel ja meisterdamisel).

 

 

Värvi-, kompositsiooni-, perspektiiviõpetus

Kuuevärviring: põhivärvid ja nende segamisel saadavad II astme värvid. Külmad ja soojad toonid.

Meeleolu kujutamine värvidega.

 

 

Pildi pinna organiseerimine. Pea-ja kõrvalelemendid, taust. Rütm ja rühmitamine, osaline kattumine.

 

 

Disain ja kirjaõpetus

Meisterdamine lähtudes materjalist, otstarbest, tehnoloogiast, ilumõistest (mänguasjad, nukuteatri elemendid, liiklusvahendeid meenutavad mänguasjad, ruumikaunistused, maketid)

 

Rütmiharjutused kirjaelementide ja tähtedega (joonistatult, rebitult, volditult)

 

 

Vestlused kunstist

Kunst ümbritsevas keskkonnas.  Oma kodulinna, kodu, aia kujundus.

Raamatukujundus

Kaaslaste tööde analüüs. Tolerantne suhtumine kaaslaste töödesse.

 

 

Tehnikad ja materjalid

Skulptuur. Voolimine savist vms. pehmest materjalist.

Erinevate tekstuuride loomine.

Meisterdamine loodus-ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, traat).

Voltimine (karbid ja loomad).

Maal. Maalimine spontaanselt. Maalilise pinna saamine pastellidega. Töötamine värvi-ja viltpliiatsitega.

Kollaaž.

Graafika. Hariliku-ja värvipliiatsi kasutamine. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks.

 

3. klass

 

3. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

 

Õpilane oskab:

·      kasutada ohutult töömaterjale,

 -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks;

 

- oskab kujutada liikuvaid figuure;

 

·      oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest;

 

·      peab silmas pildi kompositsioonireegleid;

 

- oskab luua kollaaže ja voltida paberit;

 

         oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;

 

·      väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi;

 

- märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.

 

Kujutamis-ja vormiõpetus

Inimese kujutamine: portree, täisfiguur eest ja külgvaates.

 

 

Eluslooduse (loomad, linnud, putukad- nendele iseloomulikus asendis), eluta looduse (kivid, vesi), tehisvormide (ehitised, sõidukid) kujutamine joone ja siluetti abil.

 

 

Tutvumine geomeetriliste põhivormidega seoses igapäevaesemetega (voolimisel ja meisterdamisel, joonistamisel ja maalimisel).

 

 

Värvi-, kopmositsiooni-, perspektiiviõpetus

Kuuevärviring: põhivärvid ja nende segamisel saadavad II astme värvid. Helestamine ja tumestamine. Külmad ja soojad toonid.

Meeleolu kujutamine värvidega.

 

 

Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted). Pea-ja kõrvalelemendid, taust. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm ja rühmitamine, osaline kattumine. Ribaornament.

 

Suuruse vähenemine kauguses. Kattumine.

 

 

Disain ja kirjaõpetus

Meisterdamine lähtudes materjalist, otstarbest, tehnoloogiast, ilumõistest (mänguasjad, nukuteatri elemendid, liiklusvahendeid meenutavad mänguasjad, ruumikaunistused, maketid)

 

Rütmiharjutused kirjaelementide ja tähtedega (joonistatult, rebitult, maalitult, volditult)

 

Vestlused kunstist

Kunst (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika)  ümbritsevas keskkonnas.  Oma kodulinna, kodu, aia kujundus.

Raamatukujundus. Teatrikujundus.

Multifilmid.

Kaaslaste tööde analüüs. Tolerantne suhtumine kaaslaste töödesse.

 

Tehnikad ja materjalid

Skulptuur. Voolimine savist vms. pehmest materjalist.

Erinevate tekstuuride loomine.

Meisterdamine loodus-ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, traat).

Voltimine (karbid ja loomad).

Maal. Maalimine spontaanselt. Maalilise pinna saamine pastellidega. Töötamine värvi-ja viltpliiatsitega.

Kollaaž.

Graafika. Hariliku-ja värvipliiatsi kasutamine. Paljundusgraafika. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks.

 

II kooliaste

Õppeaine kirjeldus

Kunstiõppe siht on omandada visuaalne haridus ning arendada mõtlemis-, koostöö- ja eneseväljendusoskusi, et toetada isiksuslikku arengut ning toimetulekut tänapäevases mitmekultuurilises muutuvas maailmas. Kunst võimaldab õpilasel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaaate omaksvõttu ja ettevõtlikku suhtumist. 

Kunst võimaldab õpilasel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist. Kunstitegevused tasakaalustavad teiste ainete valdavalt verbaalset ning analüütilist mõtlemist, lisades kujundliku, sünteesiva ja intuitiivse poole. Selle tulemus on terviklik mõtlemine, mis võimaldab loovalt läheneda probleemidele ja väärtustab erinevaid lahendusi.

 

II kooliastmes tutvutakse teadlikumalt kunsti aluste ja kunstilooga ning luuakse sildu kunstiajaloo ja tänapäeva vahel. Pööratakse rohkem tähelepanu ümbritsevamaailma edasiandmisele loomingulistes kunstitöödes. Õpilasi juhitakse valikuid tegema ning otsima pildimaterjali, et kasutada seda abivahendi või lähtekohana. Kunstiteoste ja visuaalse kultuuri näidete analüüsimine toetab kriitilise mõtlemise ja ainealase keeleoskuse arendamist.

Oluline on eksperimenteeriv ja uuriv käsitlus, mis toetab laste spontaanset. Eneseväljendust ning julgustab märkama ja vaatlema erinevaid nähtusi. Loovtööde ainest ammutatakse nii oma elust, lähiümbrusest kui ka kunstiloost. Teadmised ja tehnilised oskused omandatakse loova tegevuse käigus. Kunstiteostest rääkimine toetab oma seisukoha, tolerantsuse ning väärtushinnangute kujunemist.

Kunstiainetes on võimalik kaasata kõiki õppekava läbivaid teemasid, neist mõnega on seotus tugevam kui teistega. Teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on kunstiainetele eriomased. Teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” seondub kunstides oma võimete ja huvide teadvustamine, nii ainespetsiifiliste kui ka üldisemate mõtlemis-ja tegutsemisstrateegiate, sh õpioskuste omandamine. Tutvutakse kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstidega seotud elukutsetega. Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” on seotud kunstidele omaste praktiliste loovtegevustega, mille vältel kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi-ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist. Eelnevaga haakub samuti läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” lõimimine kunstide õppesse. Kunstiainetes teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju, neist võivad alguse saada elu jooksul püsivad harrastused. See lõimub nii elukestva õppe põhimõtte teadvustamise kui ka läbiva teemaga „Tervis ja ohutus”. Kunstides kasutatakse paljusid materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe. Kunstide eriline panus teemade „Keskkonna ja jätkusuutlik areng” ning „Teabekeskkond” käsitlemisel on valdkondliku vaatenurga lisamine. See hõlmab mitmekülgseid oskusi nagu informatsiooni leidmine muusika ja kunsti kohta, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni väljendusvahendid, keskkonna visuaalne ja heliline kujundamine.

Ainetevaheline lõiming

Matemaatika: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, mahtude tajumine (geomeetriline kompositsioon, värvisegude tabel, geomeetrilised kujundid). Matemaatikas tegeletakse selles vanuseastmes juba analüüsi, sünteesi ja üldistusega, mis tähendab, et ka kunstitunnis on aeg vabaneda stampkujutistest, samas arendades oskust muuta keerulised kujundid märgisarnasteks. Matemaatikas küllaltki teoreetiline pinnalaotus võiks kunstiõpetustunnis praktikaks saada.

Loodusõpetus: aastaaegade vaheldumine ja sellest tingitud muutused looduses värvilised lehed, sügismaastik), konkreetsed taimed ja loomad, nende kuju ja käitumise iseärasused (lemmikloom, puu, õunapuu, kevadlilled, rohttaimed). Õpitakse tähele panema esemeid ja loodust enda ümber, osatakse vaadelda ning näha elus ja eluta maailma omavahelisi suhteid. Teatakse aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, tuntakse loomi, linde, puid lilli. Uuritakse lähiümbrust ja igapäevaelu nähtusi esimeses kooliastmes, teises arendatakse nähtu uurimist ja järelduste tegemist, kolmandas kirjeldatakse nähtut-loetut kvantitatiivselt ja suhtutakse saadud informatsiooni analüütiliselt. Pole raske tõmmata paralleele kunstistoimuvaga.

Käsitöö: kavandite valmistamine tehnoloogia valdkonna õppeainete tundideks. Tuntakse looduslikke materjale ja osatakse neid kasutada. Osatakse voolida (savist) ja liimida. Kunsti lõimimine tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodundusega on iseenesestmõistetav ja vajalik. Tihtilugu moodustavad nende ainete õpetajad koolis omaette aineühenduse vms ja koostöö on igapäevane. Kõigis neis ainetes tegeletakse esimeses kooliastmes rohkem meisterdamisega, teises kooliastmes kerkivad üles disaini-ja kujundusprobleemid ning kolmandat kooliastet võib leiutajateks pidada. Koos kehalise kasvatusega arendab kunstitund kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat ja koordinatsiooni. Liikumisasendite kujutamisel on sport asendamatu teema.

Emakeeletundides on õpitud mõistetest arusaamist. Tuntakse tähtpäevi, muinasjutte, illustreeritakse raamatute põhjal joonistatud. Nagu kirjanduslikus loomes, peaks teise astme kunstitöös olema enesestmõistetav teadlikult olulise ja iseloomuliku esiletõstmine üldmulje nimel, detaili ja terviku suhe. Sõnade mitmetähenduslikkusest tekkivad sõnamängud, luule ja riimid, lausetest moodustuvad kujutluspildid loovad kunstile ainuomase kujundliku, märgilise, tingliku maailma.

Ajalugu algab 5. klassis ja kuuenda lõpuks on jõutud Jeesus Kristuseni. Selged on mõisted Akropol, Trooja sõda, Colosseum, amfiteater, piibel –suurepärased teemad kunstitunniks, olgu tegu rääkimise- näitamise või joonistamisega.

Muusikaõpetuses on omandatud algteadmised rütmist, meeleolu loomisest ja õpitud muusikat kuulama. Kujundlikku, sünteesivat ja intuitiivset mõtlemist arendavad kunst ja muusika käsikäes. Esimese kooliastme muusikatundides püütakse kujutada erinevaid karaktereid, laulmisele lisatakse muusikaline liikumine –rahvatants ja laulumängud. Teises kooliastmes otsitakse muusikalisele omaloomingule erinevaid väljendusvahendeid.

Ühiskonnaõpetuses osatakse teha vahet tegelikul faktil ja arvamusel. Selgeks saab reklaami manipuleeriv olemus. Käsitletakse mõisteid plagiaat, viitamine, tsitaat, võõra teose kasutamisega seotud vastutus ja autoriõigus, mis eelkõige tänu internetile on saavutanud globaalse probleemi mõõtme.

 

Õpitulemused II kooliastme lõpus

1.Tunnetab oma kunstivõimeid ja huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid; oskab kasutada ohutult töömaterjale, -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks; kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid.

2.Loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab; rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, animatsioon); leiab loovülesannetes erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid toestusvõimalusi, põhjendab valikuid.

3.Oskab kujutada liikuvaid figuure; kujundab ja kujutab nii vaatluse kui ka oma ideede põhjal, peab silmas pildi kompositsioonireegleid.

4.Oskab luua ja kasutada lihtsamaid faktuure; märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäeva eluga.

5.Mõistab kultuuriväärtuste ja keskkonna kaitse olulisust, ökoloogilisust.

6.Oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada.

7.Väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi; leiab infot erinevatest teabeallikatest.

8.Märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas, oskab märgata sõnumeid ja märke analüüsides meediat ja reklaami. 

Õppeaine sisu 4.klassis

Uurimine, avastamine, ideede arendamine:

1.Uurimuslik ja loov koostöö. Teoste esitlemine, valikute põhjendamine.

2.Kujutamine, väljendamine, kujundamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine.

3.Värv kui väljendusvahend.

4.Liikumise kujutamine. Tehnikate loov kasutamine, segatehnikad.

Pildiline ja ruumiline väljendus:

1.Ruumilisuse edastamise võtted.

2.Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid, konkreetne ja abstraktne kunstis.

3.Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit.

4.Ümbrus, erinevad majad linnas ja maal.

5.Asjad, esemete suurussuhted.

6.Inimesed tegevuses, portree ja meeleolu.

7.Geomeetria, kubistlikus stiilis pilt.

Disain ja keskkond:

1.Probleemipõhine lähteülesanne.

2.Trükiste, filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele ning graafilise disaini kujundusvõtete uurimine ja kriitiline võrdlemine.

3.Keskkonnasõbralik ja loov disain inimese teenistuses.

4.Märk.Liiklusmärkide analoogial põhinev uute märkide kujundamine.

5.Kiri,(trüki-) tähtede kujundamine.

Meedia ja kommunikatsioon:

1. Kunstiteoste, arvutimängude, filmide, reklaamide jne vaatlemine, nende üle arutlemine, kirjeldamine, eelistuste põhjendamine.

2.Liikumisillusiooni teke. Piltide, teksti, heli ja liikumise koosmõju.

3.Sõnumite ja emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest aegadest tänapäevani.

4.Foto, digitaalgraafika, video ja animatsiooni kasutamine lähiümbruse uurimisel. 

Kunstikultuur:

1.Kunstiteose analüüs. Kunstiürituste, kaasaegse kunsti näituste külastamine ja nähtu mõtestamine. Erinevad mineviku ja nüüdiskunst tuntumad teosed Eestis ja mujal maailmas, kultuuride iseärasused.

2.Kunstiterminid. Muuseumide ja galeriide funktsioonid.

3.Eesti rahvakunst ja ehituskultuur.

Materjalid, tehnikad

1.Eksperimenteerimine kujutamise reeglitega.

2.Ruumilise kompositsiooni, mudeli või maketi valmistamine.

3.Maal-, akrüül -jt kattevärvid, õlipastellid.

4.Skulptuur, pehmed materjalid nt savi või saepurumass.

5.Graafika –Faktuurpilt, materjalitrükk. Heledusastmed värvipliiatsitega.

Õpitulemused 4. klassi lõpus

1.Tunnetab oma huvisid ja võimeid.

2.Kujutab ja kujundab nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse kompositsiooni baasoskusi.

3.On valmis katsetama uusi tehnikaid, sh digitaalseid.

4.Mõistab erinevate teoste sõnumeid ja eesmärki, uurib ja analüüsib neid (k.a. reklaam ja meedia).

5.Võrdleb kaasaja ja mineviku kultuurinähtusi, mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust.

6.Kasutab visuaalkultuuri tundmaõppimiseks teatmeteoseid ja IKT vahendeid.

7.Uurib disainilahendusi ja leiutab ise.

Projektid ja praktilised tööd 4.klassis

Osavõtt erinevatest joonistusvõistlusest, kunstinäituste külastamine, muuseumi- ja kirikutunnid. Kirikute, muuseumide ja galeriide tähtsus.

Õppeaine sisu 5. klassis

Uurimine, avastamine, ideede arendamine:

1. Kujutamine, väljendamine, kujundamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine.

2. Värv kui väljendusvahend.

3.Realistlikkus ja abstraktsus kunstis.

4.Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid.

Pildiline ja ruumiline väljendus:

1.Kunstiteoses sisulise ja vormilise eristamine.

2.Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit.

3.Loodus versus arhitektuur (uuslinn ja puud vms).

4.Ühe eseme erinevate osade suhe.

5.Lihtsad proportsioonireeglid, peamised näoproportsioonid.

6.Kera, silindri, tahuka kujutamine.

Disain ja keskkond:

1.Trükiste, filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele ning graafilise disaini kujundusvõtete uurimine ja kriitiline võrdlemine.

2.Keskkonnasõbralik ja loov disain inimese teenistuses.

3.Vormi ja funktsiooni seos, traditsioon ja uuenduslikkus disainis

4.Märk kui stilisatsioon, piltkiri.

5.Šrifti ja pildi sidumine tervikuks.

Meedia ja kommunikatsioon:

1.Kunstiteoste, arvutimängude, filmide, reklaamide jne vaatlemine, nende üle arutlemine, kirjeldamine, eelistuste põhjendamine.

2.Liikumisillusiooni teke. Piltide, teksti, heli ja liikumise koosmõju. Foto.

3.Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis. Linnaruumi detailide, märkide ja kirjade kogumine (pildistamine) ja analüüsimine. Tootereklaam.

Kunstikultuur:

1.Kunstiteose analüüs. Kunstiürituste, kaasaegse kunsti näituste külastamine ja nähtu mõtestamine. Erinevad mineviku ja nüüdiskunst tuntumad teosed Eestis ja mujal maailmas, kultuuride iseärasused.

2.Kunstiterminid. Muuseumide ja galeriide funktsioonid.

3.Konstrueeriv kunst (kubism, juugend, Art Deco)

4.Sõled, kapad, kirstud.

Materjalid, tehnikad

1.Visandamine ja kavandamine.

2.Eksperimenteerimine kujutamisreeglitega.

3.Ruumilise kompositsiooni, mudeli või maketi valmistamine.

4.Monokroomne maalimine (tint jt).

5.Papier-mache vms.

6.Papitrükk. Mustritega pinnakatmine.

Õpitulemused 5. klassi lõpus

1.Tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab. On valmis katsetama uusi tehnikaid, sh digitaalseid.

2. Mõistab erinevate teoste sõnumeid ja eesmärki, uurib ja analüüsib neid (k.a. reklaam ja meedia).

3. Mõistab tehismaailma ja selle kasutaja suhet; peab silmas eesmärgipärasust, uuenduslikkust, esteetilisust ja ökoloogilisust.

4. Analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäeva eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes.

5.Kasutab visuaalkultuuri tundmaõppimiseks teatmeteoseid ja IKT vahendeid.

6.Käitub virtuaalmaailmas eetiliselt. 

Projektid ja praktilised tööd 5. klassis

Osavõtt erinevatest joonistusvõistlustest, kunstinäituste külastamine, kiriku- ja muuseumitunnid. Kirikute, muuseumide ja galeriide külastamine.

Õppeaine sisu 6. klassis

Uurimine, avastamine, ideede arendamine:

1.Kujutamine, väljendamine, kujundamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine.

2.Värv kui väljendusvahend.

3.Realistlikkus ja abstraktsus kunstis.

4.Sõnumite ja emotsioonide edastamine, oma tööde võrdlus kunstiajaloo-näidetega.

Pildiline ja ruumiline väljendus:

1. Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni, foto, video, digitaalgraafika ja animatsiooni tehnikad ning töövõtted.

2.Kunstiteoses sisulise ja vormilise eristamine.

3.Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit.

4.Hoonete erinevused ajastute ja funktsiooni järgi. Taevas.

5.Pöördkehad jt mahulised esemed.

6.Inimese liikumisasendid. Keha mahulisus. Pea profiilis.

7.Eseme jaotamine geomeetrilisteks kehadeks

Disain ja keskkond:

1.Probleemipõhine lähteülesanne.

2.Trükiste, filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele ning graafilise disaini kujundusvõtete uurimine ja kriitiline võrdlemine.

3.Keskkonnasõbralik ja loov disain inimese teenistuses.

4.Märk kui sümbol (nt sodiaagi-märgid).

5.Šrift varjuga, ruumiline kiri.

6.Foto, digitaalgraafika.

Meedia ja kommunikatsioon:

1.Kunstiteoste, arvutimängude, filmide, reklaamide jne vaatlemine, nende üle

arutlemine, kirjeldamine, eelistuste põhjendamine.

2.Liikumisillusiooni teke. Piltide, teksti, heli ja liikumise koosmõju.

3.Valgus, vari ja värv objekti vormi edasi-andmisel. Vormimuutusest tulenev tähenduse muutus.

Kunstikultuur:

1. Kunstiteose analüüs. Kunstiürituste, kaasaegse kunsti näituste külastamine ja nähtu mõtestamine. Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti tuntumad teosed Eestis ja mujal maailmas, kultuuride iseärasused. Kristlik kunst meie ümber. Kristliku sümboolika märkamine ja tundmine.

2.Kunstiterminid. Kirikute, muuseumide ja galeriide funktsioonid.

3.Kunst käsikäes ajalootunniga (kauged kultuurid, antiik, elu kristlikus kultuuriruumis)

4.Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu. 

Materjalid, tehnikad:

1.Visandamine ja kavandamine.

2.Ruumilise kompositsiooni, mudeli või maketi valmistamine.

3.Digitaalsete tehnikate katsetamine.

4.Segatehnikad.

5.Materjalide kombineerimine.

6.Heledusnüansid mustvalges grafiidijoonistuses.

Õpitulemused 6. klassi lõpus

1.Rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, video, digitaalgraafika, animatsioon jne).

2.Võrdleb kaasaja ja mineviku kultuurinähtusi. Leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute kunstiteoseid.

3.Kasutab visuaalkultuuri tundmaõppimiseks teatmeteoseid ja IKT vahendeid.

4.Uurib disainilahendusi ja leiutab ise.

5.Märkab sõnumeid, analüüsides meediat ja reklaami; arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas. Tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.

Projektid ja praktilised tööd 6. klassis

Osavõtt erinevatest joonistusvõistlustest, kunstinäituste külastamine, kiriku- ja muuseumitunnid. Kirikute, muuseumide ja galeriide külastamine. 

Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on kunstiõpetuse teostamiseks vajalikud tingimused (valgus, vesi, tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused). Kool tagab kooli õppekava järgi kunstitundideks foto-ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning internetiühendusega arvutite kasutamise võimaluse. Samuti võimaldab kool vajalikud kunstivahendid ja –materjalid. Kool võimaldab teemakohaseid tunde läbi viia kirikutes, muuseumites, looduses jt. teemat toetavates keskkondades. 

AINEVALDKOND „TEHNOLOOGIA“

1.1 Tehnoloogiapädevus

Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat loovalt ning innovaatiliselt; mõista tehnoloogia nüüdisaegseid arengusuundumusi ning tehnoloogia ja loodusteaduste seoseid; analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; järgida intellektuaalomandi kaitse nõudeid; lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega; valida ja ohutult kasutada erinevaid materjale ning töövahendeid; viia eesmärgipäraselt ellu ideid; tulla toime majapidamistöödega ja toituda tervislikult.

Põhikooli lõpuks õpilane:

1) tuleb toime tehnoloogilises maailmas ning kasutab tehnoloogiavõimalusi arukalt ja loovalt;

2) näeb teadussaavutuste ja tehnoloogia arengu seoseid ning arutleb töö muutumise üle ajaloos;

3)näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning praktilisi probleeme lahendada;

4) analüüsib ja valib tehnilisi lahendusi ning on suuteline oma arvamust esitlema ja põhjendama;

5) märkab ning arvestab toodete disaini seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja kultuuritraditsioonidega;

6) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid ning tähtsustab materjalide ja töövahendite ohutut kasutust;

7) oskab lugeda tööjoonist ja -juhendit;

8) rakendab tervisliku toitumise põhitõdesid menüüd kavandades ja analüüsides;

9) oskab valmistada mitmekesiseid ja tervislikke toite;

10) tuleb toime koduse majapidamisega.

Antud Tallinna Toomkooli ainekava on koostatud I ja II kooliastmele. Eelpool väljatoodud oskustest on I ja II kooliastmes tähelepanu all:

1)näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning praktilisi probleeme lahendada;

2) märkab ning arvestab toodete disaini seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja kultuuritraditsioonidega;

3) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid ning tähtsustab materjalide ja töövahendite ohutut kasutust;

4) oskab lugeda tööjoonist ja -juhendit;

5) teab tervisliku toitumise põhitõdesid menüüd kavandades ja analüüsides;

6) oskab valmistada eakohaseid mitmekesiseid ja tervislikke toite;

7) tuleb toime eakohaste majapidamistöödega.

1.2 Ainevaldkonna õppeained

Tehnoloogia valdkonna õppeained on tööõpetus, tehnoloogiaõpetus ning käsitöö ja kodundus. Tööõpetust õpitakse 1.-3. klassini, tehnoloogiaõpetust 4.-9. klassini, käsitööd ja kodundust 4.-9. klassini. Antud ainekava käsitleb nimetatud aineid I ja II kooliastmes (1.-3. ja 4.-6. klass)

Tehnoloogiaainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti.

I kooliaste Kunsti –ja tööõpetus-9 nädalatundi

II kooliaste Tehnoloogiaõpetus; käsitöö ja kodundus -5 nädalatundi

Tallinna Toomkooli tunnijaotusplaan tehnoloogiaõpetuse ainevaldkonnas:

Lõimitud kunsti-ja tööõpetus I kooliastmes 9 nädalatundi,

Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus II kooliastmes 6 nädalatundi 

I kooliastmes õpetatakse tööõpetust ühendatult kunstiõpetusega. II kooliastmest jagunevad õpilased oma soovide ja huvide põhjal õpperühmadesse, valides õppeaineks kas käsitöö ja kodunduse või tehnoloogiaõpetuse. See võimaldab õpilasel süvendatult tegelda teda huvitava õppeainega. Õpilased vahetavad vähemalt 10% õppeks õpperühmad. Tehnoloogiaõpetus asendub kodundusega ning käsitöö ja kodundus tehnoloogiaõpetusega. Nii käsitöö ja kodunduse kui ka tehnoloogiaõpetuse ainekava sisaldavad igal aastal ühe õppeveerandi pikkust ning ühel ajal toimuvat projektitöö osa, mille puhul saavad õpilased  kahe õpperühma vahel valida vastavalt huvidele, olenemata sellest, kas nad õpivad tehnoloogiaõpetust või käsitööd ja kodundust.

Tehnoloogiavaldkonna õppeainete mahud ja omavaheline lõiming

Tehnoloogiaõpetuses jaguneb õppetöö viieks osaks: tehnoloogia igapäevaelus; disain ja joonestamine; materjalide töötlemine; kodundus; projektitöö. Esimesed kolm osa hõlmavad õppest u 65 %, kodundus 10% ja projektitöö 25%. Õppeaine osade järjestuse õppeaastas kavandab õpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õpet korraldades vahetatakse õpperühmad. Tehnoloogiaõpetuse rõhk on teadvustada nüüdisaegse tehnoloogia mõtteviise, ideaale ja väärtusi. Säästvat arengut arvestades omandavad õpilased oskused toime tulla tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse mõistma ning analüüsima tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus. Õpe suunab siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid elukeskkonnaga. Kodunduse tundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust; analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.

Projektitöödega saavad õpilased valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega.

Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.

Käsitöö ja kodundus koosneb neljast valdkonnast: käsitöö; kodundus; tehnoloogiaõpetus (korraldatakse õpperühmade vahetusena); projektitöö. Käsitöö ja kodundus hõlmab õppest u 65%, millest vähemalt kolmandik on kodundus. Ligikaudu 25% õppemahust jääb projektitööle ja 10% tehnoloogiaõpetusele. Õppeaine osade järjestuse õppeaastas kavandab õpetaja koostöös tehnoloogiaõpetuse õpetajaga.

Käsitöötundides õpitakse tundma erinevaid tööliike, millest neli on kohustuslikud -õmblemine, kudumine, heegeldamine ja tikkimine. Kavandamine, töö organiseerimine, rahvakunsti alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega. Praktilistes töödes saab üht eset valmistades ühendada mitu tööliiki.

II kooliastmes on rõhk eelkõige põhiliste töövõtete ja tehnoloogiate omandamisel ning juhendi järgi töötamise või abimaterjalide kasutamise oskuse arendamisel. Igal aastal tehakse praktilisi töid, mis võimaldavad õpitud tehnoloogilisi võtteid loovalt rakendada. Ühiste arutluste käigus õpitakse tööprotsessi analüüsima, erinevaid tehnilisi ja loomingulisi lahendusi nägema ja hindama ning oma tööle hinnangut andma. Kodundusõppes omandatakse igapäevaeluga toimetuleku teadmisi ja oskusi. Lisaks praktilisele toiduvalmistamisele õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid ning tasakaalustatud menüü koostamist. Õppetöös arendatakse majandamisoskust, hinnatakse keskkonnasäästlikku ning oma õigusi ja kohustusi teadvat tarbijat, analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist ning püütakse leida seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel. Õpitakse tegema koduseid majapidamistöid ja nägema iga pereliikme osalemise vajalikkust. Kodundusõpe loob head võimalused rakendada teoreetilistes õppeainetes (nt matemaatikas) omandatut. Kodundustunnis toimub õpe meeskonnatööna. See loob sobivad võimalused arendada sotsiaalseid oskusi: heatahtlikku ja arvestavat suhtumist kaaslastesse, organiseerimis-ja meeskonnatööks vajalikke võimeid ja oskusi ning ühise töö analüüsimise ja hindamise oskust.

Tehnoloogiaõpetuses tutvuvad õpilased tehnoloogia võimalustega, õpivad analüüsima tehnoloogilisi lahendusi, kasutama uusi materjale ja tööriistu oma ideede teostamisel ning omandavad igapäevaeluks vajalikke oskusi. Projektitöödega saavad õpilased valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.

 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus

Valdkonna õppeained võimaldavad omandada traditsioonilisel ja nüüdisaegsel tehnoloogial baseeruvaid teadmisi, oskusi ning väärtusi. Teadvustatakse nüüdisühiskonna mõtteviise, ideaale ja väärtusi. Õpikeskkond ning õppe korraldus aitavad mõista ümbritsevat esemelist maailma ning kultuuritraditsioonide ja tehnoloogilise maailma arengut. Õpitakse kasutama erinevaid tehnoloogilisi võtteid ning analüüsima tehnoloogilisi lahendusi.

Ainevaldkonna õppeained soodustavad erinevates õppeainetes ja elusfäärides omandatut praktiliselt rakendada. Õpitakse mõistma ülesande lahendamisel või toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise. Õpe toetab nähtuste ja toodete terviklikkuse tunnetamist ning ülesannete kompleksset lahendamist. Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus. Tundides uuritakse ning analüüsitakse nähtusi ja olukordi ning kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on oluline inimese füsioloogilises ja vaimses arengus. Oskusi, teadmisi ja väärtus-hoiakuid omandatakse praktilistes tegevustes, teadvustades tööd kui inimesele eriomast tegevust. Õppes genereeritakse ideid, kavandatakse, modelleeritakse ja valmistatakse esemeid/tooteid ning õpitakse neid esitlema. Ülesannete ja ühiste aruteludega õpitakse märkama esemete disaini funktsionaalsust ning seoseid kunstiloomingu ja kultuuritaustaga. Toetatakse noorte omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning õpitakse hindama säästlikku ja tervislikku eluviisi. Õpilased omandavad teadmisi tervislikust toitumisest ning kodusest majapidamisest. Õppeköögis tegutsedes harjutakse väärtustama tervisliku toitumise põhitõdesid. Õpitakse positiivselt meelestatud keskkonnas, kus õpilase püüdlikkust ja arengut igati tunnustatakse. Õpetus arendab töö-ja koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ning analüüsi-ja hindamisoskusi. Erinevate rakenduslikku laadi tegevuste analüüsimine aitab õpilastel teha otsuseid kutsevalikul ning leida endale meeldivaid ja pingeid maandavaid hobisid.

1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Tehnoloogia õppeained toovad üldpädevuste kujundamisse ühiste arutelude ja teoreetiliste teadmiste omandamise kõrval igapäevaeluga sarnanevaid olukordi, ühistööd ning erinevaid projekte. Väärtuspädevus. Loovust arendavad tegevused ja projektid õpetavad arvestama arvamuste ja ideede paljust. Ühised arutelud ning töö ja selle tulemuse analüüsimine aitavad õpilasel kujundada ja põhjendada oma arvamusi, tunda töörõõmu ning vastutust alustatu lõpule viia. Õpipädevus. Õpitakse nägema ja analüüsima tehnoloogia seost erinevate teadmistega ning kogetakse teisteski õppeainetes õpitu vajalikkust praktikas. Töö iseseisev korraldamine alates teabe kogumisest, materjalide ja töötlemisviisi valikust ning lõpetades töö tegemise ja tulemuse analüüsiga arendab suutlikkust probleeme märgata ning lahendada, võimeid hinnata ja arendada ning oma õppimist juhtida. Suhtlemispädevus .Ühised ülesanded ja projektid võimaldavad õppida teisi arvestama, vajaduse korral teisi aidata ning kogeda koos töötamise eeliseid. Õpilasi suunatakse analüüsima oma käitumist ning selle mõju kaaslastele ja tööle. Ettevõtlikkuspädevus. Tehnoloogia valdkonna ainetes on olulisel kohal avatus loomingulistele ideedele ja originaalsetele vaatenurkadele. Esemeid valmistades läbitakse toote arendamise tsükkel idee leidmisest kuni valmis esemeni. Aineprojektid võimaldavad õpilastel katsetada oma ideede elluviimist mitmesuguste ettevõtlusmudelite kaudu. Mudelitena võib mõista üksikisiku (õpilase) toodete disaini, valmistamist ja müüki (paralleel FIEga), meeskonnatööna näiteks ajutise kohviku rajamist koolis, mingi toote kavandamist ning selle valmistamise organiseerimist klassis.

1.5 Lõiming

1.5.1 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele, pakkudes võimalusi jõuda praktilistes tegevustes äratundmiseni, et teadmised on omavahel seotud ning rakendatavad praktilises elus. Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning silmaga nähtav tulemus. Aineprojektid lubavad siduda aine eri valdkondi, luua ainevaldkonnasiseseid seoseid ning seoseid teiste õppeainetega. Suhtluspädevus (sh võõrkeeltepädevus). Teavet kogudes areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus. Tööülesannete ning projektide tarvis materjali ja teabe otsimine ning uurimine aitab kaasa võõrkeelte omandamisele. Matemaatikapädevus. Tehnoloogiaainetes kasutab õpilane oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilase arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu (ja nende tagajärgi) märgatakse kohe, analüüs ning paremate lahenduste leidmine on paratamatus. Loodusteaduslik pädevus. Töötamine erinevate looduslike ja tehismaterjalidega eeldab tutvumist nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutub õpilane otseselt kokku mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsessidega. Sotsiaalne pädevus. Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja edasiste arengusuundade mõistmine aitab kaasa inimühiskonna arengu tunnetamisele. Ühiselt töötades õpitakse teisi arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Tutvumine eri maade kultuuritraditsioonide ja nende kujunemise põhjustega aitab mõistvalt suhtuda teistesse rahvustesse. Kunstipädevus. Erinevate esemete disainimine ning valmistamine pakub õpilastele loomingulise eneseväljenduse võimalusi. Õpitakse hindama uudseid ja isikupäraseid lahendusi ning märkama esemete disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritaustaga. Tervise ja kehakultuuri pädevus. Praktilistes ülesannetes kinnistub terviseteadlik käitumine, ergonoomika põhimõtete arvestamine ning tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi väärtustamine.

1.5.2 Läbivad teemad

Tehnoloogia ainevaldkond seostub kõigi läbivate teemadega.

„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid.

„Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Tähtis on toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sorteerimine ning energia ja ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.

„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“. Algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.

„Kultuuriline identiteet“. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.

„Teabekeskkond“. Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite ja käsitöötegijate loominguga terves maailmas.

„Tehnoloogia ja innovatsioon“.  Arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

„Tervis ja ohutus“. Erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse tervise teadlikule käitumisele.

„Väärtused ja kõlblus“. Tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.

2 Tööõpetus

2.1 Üldalused

2.1.1Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Tööõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb rõõmu ja rahuldust töö tegemisest;

2) õpib vaatlema, tundma ja hindama esemelist keskkonda;

3) tunneb ning kasutab mitmesuguseid materjale ja töövahendeid ning lihtsamaid töötlemisviise;

4) mõtleb välja loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada;

5) töötab ohutult üksi ja koos teistega;

6) hoiab puhtust kodus ja koolis ning täidab isikliku hügieeni nõudeid;

7) teab tervisliku toitumise vajalikkust;

8) hoolib oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioonidest.

2.1.2 Õppeaine kirjeldus

I kooliastme tööõpetust iseloomustab loov käeline aktiivsus, mis on oluline õpilase füsioloogilises ja vaimses arengus. Tööülesannete valikul lähtutakse eesmärgist arendada laste vaimseid ja füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jne. Õpilased töötavad erinevate materjalidega, võrdlevad nende omadusi ja töötlemise viise. Omandatakse oskus käsitseda lihtsamaid tööriistu ning kasutada õigeid esmaseid töövõtteid. Oluline on arendada oma töö kavandamise oskust, kasvatada iseseisvust otsustusi tehes ning kujundada leidurivaistu. Õpetaja kavandab tööülesanded selliselt, et lubatud ja oodatud oleksid mitmesugused lahendused ning õpilastel jääks võimalus rakendada oma fantaasiat. Pööratakse tähelepanu tööle ning tulemuse esteetilisusele. Arutletakse leitud põnevate ideede üle ja innustatakse loovast tegevusest rõõmu tundma. Igal õppeaastal tehakse ühistöid või korraldatakse aineprojekte. Nende käigus õpitakse koos teistega töötama, üksteist abistama, teiste arvamusi arvestama ning omaarvamusi põhjendama. Kuna käsitööõpetuse tundide põhisisu on loominguline praktiline tegevus, on sel ainel täita emotsionaalselt tasakaalustav ülesanne õppes.

2.1.3 Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) lõimitakse õppesse võimaluse korral teisi õppeaineid, kohaldades üldõpetuse põhimõtteid;

6) arvestab õpetaja tööplaani koostades ka teistes ainetes õpitavat;

7) arvestatakse, et õppetegevus on rakendusliku suunitlusega; teooria osa ei ületa 1/3 õppetunni mahust;

8) peetakse silmas, et teoreetiline ja praktiline osa vahelduvad sujuvalt vastavalt õpilaste suutlikkusele ning edasijõudmisele;

9) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama; ühiselt arutletakse õpetusega seotud teemadel ning pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele;

10) jälgitakse, et õppimine on vaheldusrikas, et võimaldada läbida erinevaid tööliike ja teemasid, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ning tutvuda nende omadustega;

11) on rõhk käelisel tegevusel (õpitakse kasutama mitmesuguseid lihtsamaid tööriistu ja -vahendeid, töödeldakse materjale) ning loovusel (kavandamine, toote/tööeseme täiendamine või kaunistamine, viimistlemine);

12) tagatakse, et klassis luuakse asjalik ja meeldiv töine õhkkond ning toetatakse õpilase loovust ja omaalgatust.

2.1.4 Füüsiline õpikeskkond

Kool võimaldab tööõpetuse õppeks esmased individuaalsed töövahendid: lõikamisvahendid, mõõtmisvahendid, märkimisvahendid, töövahendid tekstiilitööks, töövahendid meisterdamiseks. Kool võimaldab tööõpetuse õppeks vajalikud materjalid.

2.1.5 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Tööõpetuses on oluline õpetaja hinnang tehtud tööle. Õpetajapoolne suunamine aitab õpilast ise oma tegevusele ning töö tulemusele hinnangut anda. Hinnates arvestatakse õpilase loovust ülesannet lahendades, töö kulgu ja saavutatud õpitulemusi. Lisaks võetakse hindamisel arvesse õpilase arengut, püüdlikkust, töökultuuri ja abivalmidust teiste õpilaste vastu. 

2.2.1 I kooliaste

2.2.2 Õppesisu ja õpitulemused

1.klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Õpilane:

- kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid

-kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid

 

 

-eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, jne)

-võrdleb materjalide üldisi omadusi

 

 

-töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit

- julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda

- toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust

 

- arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle

- tutvustab ja hindab oma tööd

 

- kasutab materjale säästlikult;

- valib erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid

- käsitseb kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult

- kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades

- modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid

-valmistab tekstiilmaterjalist väiksemaid esemeid

 

 

- hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid -selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest.

·      Kavandamine

Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval.

Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine. Lihtsate esemete ja keskkonna kavandamine.

 

·      Materjalid

Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat jne). Materjali saamislugu,omadused, otstarve ja kasutamine.

Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine.

 

·      Töötamine

Töötamine suulise juhendamise järgi.

Töökoha korras hoidmine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·      Tööviisid

Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, vestmine, saagimine, heegeldamine, detailide ühendamine, õmblemine, liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine). Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine. Jõukohaste esemete valmistamine.

 

·      Kodundus

Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.

 

3 Käsitöö ja kodundus

3.1 Üldalused

3.1.1Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Käsitöö ja kodunduse õppeainega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb rahulolu praktilisest eneseteostusest; hindab tööd ja töö tegijat;

2) mõistab tehnoloogia arengut, näeb sellest tulenevaid muutusi töös ning nende mõju keskkonnale;

3) kavandab ja teostab oma ideid ning lahendab loovalt endale võetud ülesandeid;

4) võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;

5) teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;

6) töötab meeskonnas ja tajub oma võimeid ühistöös;

7) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;

8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana;

9) väärtustab ja hoiab rahvuskultuuri ning teadvustab oma kohta mitmekultuurilises maailmas.

3.1.2 Õppeaine kirjeldus

Käsitöö ja kodundus on õppeaine, mis lõimib teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega. Käsitöö seos tarbekunstiga loob loomingulise eneseteostuse eeldused. Arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle ajaloos ja tänapäeva maailmas. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid. Õpitakse nägema ja leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Oluline osa on säilitada ja arendada rahvuslikke kultuuritraditsioone nii käsitöös kui ka kodunduses. Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö-ja toidutraditsioone ning nende seost ajaloo, kliima, usu ja kultuuritavadega.

Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus. Kodunduse tundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust; analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel. Seega kujundab käsitöö ja kodundus õppeainena õpilases praktilist mõtlemist, loovust, käelise tegevuse arengut ja eneseanalüüsi võimet ning arendab tehnoloogiaalast kirjaoskust. Õppeaine lõimib teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes.

3.1.3 Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: kirikud, muuseumid, näitused, looduskeskkond, kooliõu, ettevõtted jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: loov praktiline tegevus, projektõpe, uurimistööd, katsetused (nt erinevate materjalide ja toiduainete omadused), ürituste ja näituste korraldamine, internetipõhiste keskkondade kasutamine oma ideede ja töö tutvustamiseks ning eksponeerimiseks, mängud, arutelud, diskussioonid, väitlused jne;

8) lähtutakse sellest, et käsitöö ja kodundus on praktilise suunitlusega õppeaine: vähemalt 2/3 õppetunnist peab olema praktiline tegevus;

9) on rõhk loovusel (disainimine), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ning nüüdisaegsel tehnoloogial;

10) pööratakse enne uute tehnoloogiate ja seadmete kasutamist tähelepanu ohutusele;

11) planeerib õppesisu ajalise jaotumise aineõpetaja. Käsitöös on soovitatav igal õppeaastal valida 2 põhilist tööliiki, millega seostada ainesisesed läbivad teemad (kavandamine, rahvakunst, töö organiseerimine, materjalid);

12) projektõppe teemasid valides saab rohkem tähelepanu pöörata paikkonna traditsioonidele, tutvuda erinevate tehnoloogiatega ja neid katsetada, suunata õpilasi iseseisvalt ja koos teistega loovalt probleeme lahendama, looma ning aineüritusi korraldama (projektõppe teemad võivad olla nii kodundusest, käsitööst kui ka tehnoloogiast);

13) jaotatakse klass toitu valmistades ja teiste praktiliste ülesannete korral väiksemateks rühmadeks (1-5 õpilast);

14) leitakse kodunduse teemade juures lõimingu võimalusi inimeseõpetusega; terviseteadlik käitumine kinnistub tunnis tehtavate praktiliste ülesannete kaudu;

15) lähtutakse eesmärgist, et õpilased õpiksid iseseisvalt oma tööd kavandama ja organiseerima, ning välditakse liigset otsest juhendamist

3.1.4 Füüsiline õpikeskkond

Tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased klassis  vajadusel rühmadesse. Kool korraldab valdava osa käsitöö ja kodunduse õpet ruumides, kus: käsitöö jaoks vajalik sisustus vastab kooli valitud praktilistele töödele. Kodunduse jaoks vajalik sisustus on tänapäevane ning võimaldab ohutult ja nüüdisaegselt toitu valmistada. Praktilistes kodunduse tundides kannavad õpilased põlle; ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad, vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja ergonoomia nõuetele. Kool võimaldab käsitöö ja kodunduse õppeks vajalikud materjalid.

3.1.5 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.

Õpitulemuste omandamise hindamisel on oluline nii õpetaja sõnaline hinnang, hinne kui ka õpilase enda hinnang oma tööle. Õppeülesande lahendamisel hinnatakse: kavandamist ja planeerimist (originaalsust, iseseisvust, oskust põhjendada tehtud otsuseid/valikuid); valmistamist (materjalide ja töövahendite kasutamise oskust, omandatud teadmiste rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieenireeglite järgimist, iseseisvust, koostööoskust); töö tulemust (kavandatu õnnestumist, viimistlust ja kvaliteeti, töö õigeaegset valmimist, esitlemise oskust); õpilase arengut, püüdlikkust ning kodukorra täitmist.

3.2 II kooliaste

3.2.1 II kooliastme õpitulemused

6. klassi õpilane:

1) tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;

2) tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;

3) leiab ideid ning oskab neid esitleda;

4) saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;

5) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;

6) teab tervisliku toitumise põhialuseid;

7) tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.

3.2.2 4. klassi õppesisuja õpitulemused

Kavandamine

Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks. Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.

Õpitulemused

Õpilane:

·kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;

·leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;

·leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.

Töö kulg

Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi

koostamine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav

käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.

Õpitulemused

Õpilane:

·töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;

·järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;

·hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.

Rahvakunst

Rahvakultuur ja selle tähtsus. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.

Õpitulemused

Õpilane:

·märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;

·kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.

Materjalid

Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused. Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.

Õpitulemused

Õpilane:

·kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;

·eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;

·seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega.

Tööliigid

Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe-ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Töö viimistlemine.

Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja õmblusmasinaga. Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine.

Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem-ja pahempidine

silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.

Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi  heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine.

Viltimine. Töövahendid, materjalid. Kuivviltimise tehnika. Töö viimistlemine.

Õpitulemused

Õpilane:

· kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;

· traageldab ning õmbleb lihtõmblust;

· lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme;

·mõistab täpsuse vajalikkust õmblemisel ning järgib seda oma töös;

· heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;

· heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi;

·vildib reljeefse seinapildi.

Kodundus

Töö organiseerimine ja hügieen. Isikliku hügieeni nõuded köögis töötamisel. Ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Jäätmete sorteerimine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine.

Õpitulemused

Õpilane:

·teadvustab hügieenireeglitejärgimise vajadust köögis töötamisel;

·järgib töötamisel ohutusnõudeid, hoiab korras oma töökoha;

·tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning enda võimalusi jäätmete keskkonnasõbralikule käitlemisele kaasaaitamiseks.

Toidu valmistamine

Retsept. Mõõtühikud.

Õpitulemused

Õpilane:

· kasutab mõõdunõusid ja kaalu;

· valmistab lihtsamaid tervislikke toite.

Laua kombed

Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja –kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

·katab vastavalt toidukorrale laua, valides ja paigutades sobiva lauapesu, -nõud, ja kaunistused;

·peab kinni üldtuntud lauakommetest.

Projektõpe

Leitakse iseseisvalt lahendeid ülesannetele ning probleemidele. Kavandatakse ning valmistatakse omandatud töövõtete baasil väikesemahulisi käsitööesemeid.

Õpitulemused

Õpilane:

·oskab teostada praktilisi töid.

3.2.3 5. klassi õppesisu ja õpitulemused

Õmblemine

Õmblusmasina osad, töötamise põhimõte, niidistamine, ohutustehnika. Kujundite õmblemine. Lihtõmblus, pesuõmblus, palistused. Palkmaja tehnika õmblemine. Lapitehnikate tutvustus. Aplikatsioon.

Õpitulemused

Õpilane

·oskab määrata koe-ja lõimelõnga suunda;

·käsitseda õmblusmasinat ja sellega õmmelda;

·õmmelda lihtõmblust ja palistust;

· eristada looduslikke materjale -puuvill ja lina.

Tikkimine.

Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe-ja kaunistuspisted. Mustri kandmine riidele. Töö viimistlemine. Ühe-ja kaherealised pisted.

Õpitulemused.

Õpilane

·oskab tikkida ühe-ja kaherealisi pisteid;

·eristab ja tunneb pisteid;

·oskab kavandada õpitud pistetega.

Kudumine.

Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem-ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.

Õpitulemused.

Õpilane

· oskab põhisilmuseid kududa;

·eristab parem-ja pahempidist pinda;

·tunneb villast lõnga.

Heegeldamine.

Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine.

Õpitulemused.

Õpilane

·heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;

·heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi

Kodundus.

Toit ja toitumine. Kokanduse ajalugu. Toiduained ja toitained. Tervislik toiduvalik. Teravili ja teraviljasaadused. Piim ja piimasaadused. Muna kui toiduaine. Toiduvalmistamine. Hakkimine. Võileibade valmistamine. Toidud kuumutamata kohupiimast. Keetmata magustoidud. Joogid. Etikett. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas. Hügieen. Isikliku hügieeni nõuded, esteetilisus toiduvalmistamisel ja serveerimisel. Kodu korrashoid.

Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid.

Õpitulemused

Õpilane

·teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel;

·hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid;

·tegutseb säästliku tarbijana;

·oskab valmistada eri liiki võileibu, hakkida salatikatteid;

·valida sobivaid maitseaineid;

·katta lauda hommiku-, lõuna-ja õhtusöögiks, klassiõhtuks;

·koristada lauda ja pesta nõusid;

·korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid

·oskab valida õigeid vahendeid kodu koristamiseks ja jalatsite ja riiete korrashoiuks.

Projektitöö

Materjalide taaskasutus. Lapitehnika võimalused materjalide taaskasutuses. Lapitehnikatöö.

Õpitulemused

Õpilane

·tutvub erinevate lapitehnika võimalustega;

·valib ja hangib materjalid, kavandab lapitehnikas eseme;

·viib läbi teostuse kavandist eseme valmimiseni.

Tehnoloogia rühm

Toiduainete mõõtmine. Kodunduse teoreetiline osa. Toidu-ja toitaine, toit. Toidupüramiid.

Võileibade liigid. Laua katmine. Lihtsad külmad toidud. Toit ja toiduvalmistamine. Kokanduse ajalugu. Toiduained ja toitained. Tervislik toiduvalik. Teravili ja teraviljasaadused. Piim ja piimasaadused. Muna kui toiduaine. Toiduvalmistamine.

Hakkimine. Võileibade valmistamine. Toidud kuumutamata kohupiimast. Keetmata magustoidud. Joogid. Etikett. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas. Hügieen. Isikliku hügieeni nõuded. Eetilisus serveerimisel.

Õpitulemused

Õpilane

·teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel;

·hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid;

·tegutseb säästliku tarbijana;

·oskab valmistada eri liiki võileibu, hakkida salatikatteid;

·valida sobivaid maitseaineid;

·katta lauda vastavalt menüüle;

·koristada lauda ja pesta nõusid;

·korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid;

·oskab valida õigeid vahendeid kodu koristamiseks ja jalatsite ning riiete korrashoiuks.

3.2.4 6. klassi õppesisu ja õpitulemused

Õmblemine

Lõigete kavandamine ja paigutamine riidele, õmblusvarud. Lihtsa eseme (nt põlle) õmblemise

tehnoloogiline järjekord, kavandamine, väljalõikamine, õmblemine. Palistuste ühendnurk. Palistused. Tasku õmblemine.

Õpitulemused.

Õpilane

·oskab määrata koe-ja lõimelõnga suunda;

·käsitseda õmblusmasinat ja sellega õmmelda;

·õmmelda lihtsamat eset;

Heegeldamine

Ringheegeldamine. Mustri järgi heegeldamine. Heegeldatud lilled, lehed, motiivid. Iiri pitsi motiivid. Heegeldatud närvirakud. Heegeldatud ehted. Tärgeldamine, viimistlemine.

Õpitulemused

Õpilane

·oskab õigeid heegeldamise võtteid;

·oskab heegeldada mustriskeemi järgi;

·eristab puuvillast materjali.

Kodundus

Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Kartulite, munade ja makaronitoodete keetmine. Toor-ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud ja teised

teraviljatoidud. Puhastus-ja korrastustööd: kodutööde planeerimine ja jaotamine.

Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga. Jalatsite hooldamine. Tulud ja kulud pere eelarves, taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Tarbijainfo (pakendiinfo). Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.

Õpitulemused.

Õpilane

·oskab valmistada toor-ja segasalateid;

·valida sobivaid maitseaineid;

·katta lauda hommiku-, lõuna-ja õhtusöögiks;

·koristada lauda ja pesta nõusid;

·korrastada kööki ja kasutada sobivaid töövahendeid;

·oskab teha teadlikke valikuid säästlikul tarbimisel ja jäätmete sorteerimisel.

Projektitöö

Heegelmotiivide kasutamine esemete valmistamise

Õpitulemused

Õpilane

·kavandab motiividest eseme;

· valib mustri, materjalid ja töövahendid;

· teostab kavandatu;

· viimistleb töö.

Tehnoloogia rühm

Salatite liigid ja valmistamine. Külmad koogid ja muud magustoidud. Ohutusnõuded õppeköögis töötamisel. Toiduainete mõõtmine. Toiduainete mahu ja kaalu vahekord

Toit ja toitumine. Tervisliku toitumise põhitõed. Vitamiinide tähtsus toidus. Salatite

toiteväärtus. Aedviljad. Piim ja piimasaadused. Salatite hakkimine, serveerimine. Soojad ja külmad salatid. Erinevad salatikastmed. Lauakatmine ja serveerimine. Säästlik tarbimine ja jäätmete sorteerimine.

Õpitulemused

Õpilane

·teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel;

·valmistada toor-ja segasalateid;

·valida sobivaid maitseaineid;

·katta lauda vastavalt menüüle;

·koristada lauda ja pesta nõusid;

·korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid;

·oskab teha teadlikke valikuid säästlikul tarbimisel ja jäätmete sorteerimisel.

4 Tehnoloogiaõpetus

4.1Üldalused

4.1.1Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab kultuuripärimust ja toimetulekut mitmekultuurilises maailmas;

2) omandab globaalse vaate, analüüsimis-ja sünteesioskuse ning tervikliku maailmapildi;

3) omandab tehnoloogilise kirjaoskuse, sh arendab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi ning tunneb rahulolu praktilisest eneseteostusest;

4) oskab seostada inimest ja teda ümbritsevat ning analüüsida tehnoloogia mõjusid keskkonnale;

5) lahendab loovalt ülesandeid, valdab ideede kujustamise oskust ja leidlikkust toodete loomisel;

6) arvestab eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi;

7) valdab otsingujulgust, ettevõtlikkust, sõbralikkust ja koostööoskust ning töötahet;

8) omandab teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise

9) suudab loovalt rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel;

10) järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme;

11) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;

12) tunnetab oma võimeid ja oskab teha otsuseid edasisel kutsevalikul.

4.1.2 Õppeaine kirjeldus

II kooliastmes koosneb õpetuse sisu viiest läbivast õppeosast ühe kooliastme piires: tehnoloogia igapäevaelus; disain ja joonestamine; materjalid ja nende töötlemine; kodundus (korraldatakse õpperühmade vahetusena); projektitööd. Õppeosad sisaldavad üldaluseid ja vajalikku alusteavet, mida on tarvis omandada vajalike ülesannete lahendamiseks või toodete valmistamiseks. Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms). Õppesisu ja/või järjestust võib muuta. Õppeaine osade järjestuse õppeaastas planeerib ja korraldab aineõpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õppeaine vahendusel omandavad õpilased mitmekülgse ettevalmistuse, mis loob võimaluse analüüsida, kohandada ning arendada praktilist ja mõttetegevust kvalitatiivselt uuel tasandil ning aidata õpilasi edasisel kutsevalikul. Õppes pööratakse olulist rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, kus õpilane saab koos avastamisrõõmuga kogeda valitud toote loomist. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh ülesande või toote planeerimist, disaini ja valmistamist ning töö enesehindamist ja esitlemist. Tuuakse esile seosed ja rakenduslikud väljundid õppeainete ning eluvaldkondade vahel, nii tekib õpilasel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline on, et õpilane mõistaks tehnoloogia toimimist ning saaks ise osaleda õpilasepärase tehnoloogia loomises. Eelnimetatu toimub õpilaste ealisest arengutasemest lähtuvalt ja neile arusaadavalt. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis-ja väärtushoiakuid. Taotluseks on keskkonnasäästlikkuse ja kohalike traditsioonide väärtustamine ning eetiliste tõekspidamiste omandamine.

4.1.3 Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused, ettevõtted jne

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: loov mõttetegevus, arutelud, diskussioonid, rollimängud, väitlused, projektõpe, katsetused, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd, internetipõhised keskkonnad jne;

8) otsustab aineõpetaja õppesisule kuluvate tundide arvu ja järjestuse; vastavad kirjeldused sisalduvad kooli ainekavas;

9) on õpetus peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile;

10) läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele;

11) arvestatakse, et sõltuvalt õpilaste varasematest kogemustest ning ülesande/toote eripärast muutuvad eri vanuseastmete õpilaste õpitulemuste rõhuasetused;

12) arvestatakse, et õpetuses vaheldub teoreetiline tegevus praktilisega;

13) tagatakse, et uudse teoreetilise õpisisu korral käsitletakse rohkem aega tunnist teooriaküsimusi ja materjalide töötlemise võtteid;

14) pühendatakse tundides, kus tegeldakse praktiliste töömahukate toodetega vms, suurem osa ajast praktilisele tööle;

15) peetakse silmas, et rakendustegevusele eelneb tööohutusalane instrueerimine ning ohutute töövõtete demonstreerimine;

16) on kodused ülesanded, arvestades õppeaine spetsiifikat, peamiselt seotud teabe hankimise ja selle analüüsimisega ning toote disainiga;

17) on rõhk loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toodet kaunistades jne) ning nüüdisaegsel tehnoloogial;

18) on olulised projektipõhised õppetöövormid (sh õppeainete ja eluvaldkondade vahelised, ühistöö ettevõtlusega ning poiste ja tüdrukute koostöö);

19) on töö organiseerimisel tähtis õpetajate koostöö koolis;

4.1.4 Füüsiline õpikeskkond

Tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased rühmadesse. Kool korraldab valdava osa tehnoloogiaõpetuse õpet ruumides, kus on sisustus vastavalt kooli valitud praktilistele töödele, statsionaarseid tööpinke (nt puurpink) on vähemalt üks õpperühma kohta; on elektrilised käsitööriistad kaks komplekti õpperühma kohta; on ruumid riietamiseks ja kätepesuks, õpetajatööks, materjalide ja praktiliste tööde hoidmiseks; on individuaalsed kaitsevahendid igale õpilasele ja õpetajale; on ventilatsioon; ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad, vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja ergonoomia nõuetele. Kool võimaldab tehnoloogiaõpetuse õppeks vajalikud materjalid.

4.1.5 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpilast hinnates on oluline nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilase enesehinnang. Õpiülesande täitmisel hinnatakse planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalust, materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jms); valikute (idee, töötlusviisi, materjali jms) tegemise ja põhjendamise ning seoste kirjeldamise oskust;

3) valmistamise kulgu (koostööoskust, iseseisvust tööd tehes, materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);

4) õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut);

5) töö tulemust (idee teostust, toote viimistlust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist, toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.

Õpilast hinnates võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmisi, tehnilist nutikust ja loovust hinnatakse ka probleemülesannete, võistlusmängude, projektitööde jms põhjal.

4.2 II kooliaste

4.2.1 II kooliastme õpitulemused

6. klassi õpilane:

1) mõistab ja selgitab tehnoloogiaolemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2) iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse ning ressursse;

3) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;

4) joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;

5) tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

6) teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

7) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);

8) esitleb ideed, joonist või toodet;

9) teadvustab ning järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;

10) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus-ja käitumishoiakuid;

11) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

4.2.2 4. klassi õppesisu ja õpitulemused

Tehnoloogiaõpetus koos praktilise tegutsemisega

Tehnoloogia igapäevaelus Tehnoloogia olemus. Tehnika tähtsus inimkonna arenguloos. Vestlus ja näited tehnoloogia meie igapäevaelus, tehnoloogia definitsioon, tehnoloogia muutused ajas. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Tehnika ja tehnoloogia mõisted. Ohutustehniline instrueerimine, juhised õppetöökojas/klassis töötamiseks. Praktiline töö: õpilased loovad lihtsaid esemeid (kaelaehted, võtmehoidjad ja töötavaid mudeleid)

Õpitulemused

Õpilane

·mõistab tehnoloogia olemust;

·väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

·valmistab praktilise tööna lihtsaid esemeid ja töötavaid mudelid;

·teadvustab ja järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;

·oskab õppetöökojas käituda.

Disain ja joonestamine

Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Ruumiliste esemete tasapinnal kujutamise võimalused. Õpetaja abiga luuakse eskiis ja toimub selle arutelu.

Õpitulemused

Õpilane

·selgitab eskiisi vajalikkust;

·selgitab toote kavandamise protsessi.

Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide liigid (puit , täispuit, vineer) ja nende omadused. Looduslikud ja tehismaterjalid.

Õpetaja demonstreerib materjale ja toimub nende omaduste võrdlemine. Õpilased töötlevad materjale ja loovad tooteid.

Materjalide töötlemisviisid (märkimine, saagimine, lihvimine, viimistlemine). Märkimine puidule. Töötlemise abivahendid. Saagimine leht-ja jõhvsaega. Liited. Naelutamine ja liimimine. Puurpingi kasutamine, puurid: puidupuur, metallipuur, kivipuur. Pinna töötlus ja viimistlus.

Õpitulemused

Õpilane

·tunneb erinevaid puitmaterjale ja nende mõningaid omadusi ning töötlemisviise;

·valmistab erinevaid lihtsaid tooteid ja mänguasju.

Projektõpe

Sobiva projekti valimine ja teostamine.

Õpitulemused

Õpilane

·valib iseseisvalt või õpetaja abiga projektitöö alateema;

·valib iseseisvalt või õpetaja abiga töö teostamiseks sobivaimad materjalid;

·loob projektitööle kavandi;

·loob kavandile vastava projektitöö;

·leiab iseseisvalt lahendeid töö käigus ettetulevatele ülesannetele ning probleemidele

4.2.3 5. klassi õppesisu ja õpitulemused

Tehnoloogia igapäevaelus

Süsteemid, protsessid ja ressursid. Tehnoloogia ja teadused. Tehnika liigid ja kasutusalad. Tehnoloogia, indiviid ja keskkond.

Õpitulemused

Õpilane

·toob näiteid süsteemidest, protsessidest ja ressurssidest;

·loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel;

·seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;

·kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;

·valmistab praktilise tööna töötavaid mudelid.

Disain ja joonestamine

Tehniline joonis.

Jooned ja nende tähendused. Tingmärgid. Mõõtmed ja mõõtkava. Disain- sissejuhatus.

Õpitulemused

Õpilane

·mõistab disaini olemust ja olulisust tooteprotsessis;

·mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus, teab inseneri elukutse iseärasust ja leiutajate olulisemaid saavutusi;

·koostab kolmvaate lihtsast detailist;

·selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda.

Materjalid ja nende töötlemine

Looduslikud ja tehismaterjalid. Materjalide liigid (puit ja metall-traat, plastmaterjalid) ja nende omadused. Tarbeesemete, masinate ja ehitiste juures kasutatavad materjalid. Õpetaja demonstreerib materjale ja toimub nende omaduste võrdlemine. Õpilased töötlevad materjale ja loovad tooteid.

Materjalide töötlemisviisid. Märkimine, lõikamine, lihvimine, viimistlemine. Traadi töötlemine. Lõikevahendid, märkevahendid. Aasastamine, õgvendamine, rõngaste valmistamine, vedrude valmistamine. Töötlemise abivahendid. Elektritrelli ja akutrelli kasutamine. Liited . Pinna jämetöötlus –höövel, peitel. Pinna viimistlus –pinna viimistlus töömasinate ja käsitööriistadega. Katteviimistlus (lakk, peitsid).

Õpitulemused

Õpilane

·tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemisviise;

·valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;

·suudab valmistada jõukohaseid liiteid;

·valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid ja mänguasju;

·analüüsib ja annab hinnangut loodud tootele, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;

·annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile omapoolse hinnangu;

·mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööalaseid oskuseid;

·teadvustab ja järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;

·väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;

·kasutab materjale säästlikult, leiab võimalusi materjalide korduvkasutamiseks.

Projektitööd

Eakohase mänguasja planeerimine ja teostamine.

Õpitulemused:

·valib iseseisvalt või õpetaja abiga projektitöö alateema,

·valib iseseisvalt või õpetaja abiga töö teostamiseks sobivaimad materjalid,

·loob projektitööle kavandi,

·loob kavandile vastava projektitöö,

·leiab iseseisvalt lahendeid töö käigus ettetulevatele ülesannetele ning probleemidele.

Tehnoloogia käsitöö ja kodunduse õpilasele

Tehnoloogia olemus. Materjalide liigid: puit -nende omadused, peamised töötlemise viisid ning vahendid . Märkimine, saagimine, akutrelli kasutamine, seesmiste avade töötlemine, raspel, viil. Liited. Puidupõleti. Viimistlemine (õlitamine, peitsimine, lakkimine). Tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.

Õpitulemused

Õpilane

·mõistab tehnoloogia olemust; tunneb põhilisi puitmaterjale materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;

·disainib ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;

·teadvustab ning järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;

·väärtustab ja järgib töö väljakujunenud käitumishoiakuid.

4.2.4 6. klassi õppesisu ja õpitulemused

Tehnoloogia igapäevaelus

Struktuurid ja konstruktsioonid. Transpordivahendid. Energiaallikad.

Õpitulemused

Õpilane

·seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;

·iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;

·valmistab praktilise tööna töötavaid mudelid;

·kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist ning selle olulisemaid saavutusi;

·kirjeldab ratta ja energia kasutusalasid ajaloos ning nüüdisajal.

Disain ja joonestamine

Disain. Disaini elemendid. Tehniliste probleemide lahendamine. Toote viimistlemine. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine.

Õpitulemused

Õpilane

· teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;

· disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;

· märkab probleeme ja pakub nendele omanäolisi lahendusi;

· osaleb õpilasepäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega

· koostab kolmvaate lihtsast detailist;

· selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda.

Materjalid ja nende töötlemine

Looduslikud ja tehismaterjalid. Materjalide liigid (puit ja metall-traat, plastmaterjalid) ja nende omadused. Materjalide töötlemisviisid (märkimine, lõikamine, lihvimine, viimistlemine). Lehtmetalli töötlemine (lõikevahendid, märkevahendid). Painutamine, õgvendamine, palistamine. Lehtmetalli liited. Töötlemise abivahendid. Puidu treimine.

Pinna jämetöötlustöötlus –höövel, peitel, vestunuga. Pinna viimistlus –pinna viimistlus töömasinatega. Katteviimistlus (lakk, peitsid). Lihtsad elektri ja elektroonikatööd.

Õpitulemused

Õpilane

· tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemisviise;

· valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;

· suudab valmistada jõukohaseid liiteid, valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid ja mänguasju;

· analüüsib ja annab hinnangut loodud tootele, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;

· annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile omapoolse hinnangu;

· mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööalaseid oskuseid;

· teadvustab ja järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;

· väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;

· kasutab materjale säästlikult, leiab võimalusi materjalide korduvkasutamiseks.

Projektitööd

Ehted -traadist, lehtmetallist, plastikust.

Õpitulemused

Õpilane

· valib iseseisvalt või õpetaja abiga projektitöö alateema;

· valib iseseisvalt või õpetaja abiga töö teostamiseks sobivaimad materjalid;

· loob projektitööle kavandi;

· loob kavandile vastava projektitöö;

· leiab iseseisvalt lahendeid töö käigus ettetulevatele ülesannetele ning probleemidele;

· teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;

· osaleb aktiivselt erinevates koostöö-ja kommunikatsioonivormides;

· leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega lahendeid ülesannetele ning probleemidele;

· valmistab üksi või koostöös teistega ülesande, toote või projekti;

· suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;

· kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

·väärtustab tööprotsessi, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

Tehnoloogia käsitöö ja kodunduse õpilastele

Tehnoloogia, indiviid, ühiskond.

Toote disainimine, valmistamine. Eskiis.

Materjalide liigid- metall- nende omadused, peamised töötlemise viisid ning vahendid

Tervisekaitse ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted

Õpitulemused

Õpilane

· mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

· tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;

· disainib ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;

· tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;

· teadvustab ning järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;

·väärtustab ja järgib töö väljakujunenud käitumishoiakuid 

AINEVALDKOND „KEHALINE KASVATUS“

1.1  Kehakultuuri pädevus

Kehakultuuripädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset hinnangut kehalise vormisoleku tasemele ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Siia kuulub ka valmisolek sobiva spordiala või liikumisviisi harrastamiseks, koostöö väärtustamine sportimisel/liikumisel ning teadmised Eesti ja maailma spordisündmustest. I kooliastmes on aine eesmärgiks laste osavuse ja painduvuse parendamine läbi mitmesuguste kehaliste harjutuste ja liikumismängude; õige kehahoiaku kujundamine läbi mitmesuguste võimlemisharjutuste (tüdrukutel ballett); kasvu ja arenguhäirete nivelleerimine algstaadiumis.

II kooliastmes hõlmab see oskust anda hinnangut kehalise vormisoleku tasemele, samuti valmisolekut sobiva spordiala või liikumisviisi harrastamiseks. Oluline on salliv suhtumine kaaslastesse, ausa mängu reeglite järgimine ning koostöö väärtustamine sportimisel ja liikumisel.

Õpilaste hindamisel on peamised kriteeriumid: kehalise kasvatuse tundides ja koolivälises sporditegevuses ning iseseisvas harjutamises väljenduv huvi ja aktiivsus; õpilaste individuaalne kehalise areng; põhioskuste omandamine; normatiivid.

1.2 Ainevaldkonna õppeaine

Ainevaldkonda kuulub kehaline kasvatus, mida õpetatakse I ja II kooliastmes järgnevalt:

I kooliaste - 8 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis 9 tundi)

II kooliaste -8 nädalatundi (Tallinna Toomkoolis 9 tundi) 

1.3 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas

Kehalises kasvatuses toetatakse väärtuspädevuse kujunemist tervist ning jätkusuutlikku eluviisi tähtsustava õppega. Arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilasel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist/sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete tähtsustamine sportlikes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist. Õpipädevuse arengut soodustab õpilase oskus analüüsida ja hinnata oma liigutusoskuste ja kehaliste võimete taset ning kavandada meetmeid nende täiustamiseks. Koolis tekkinud huvi liikumise/sportimise vastu loob aluse õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Sotsiaalne pädevus tähendab viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse. Koostöö liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka ennast kehtestama. Enesemääratluspädevus on oskus hinnata oma kehalisi võimeid ning valmisolek neid arendada, samuti suutlikkus jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning vältida ohuolukordi.

Ettevõtlikkuspädevust kujundab õpilase oskus näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid nende teostamiseks. Kehalises kasvatuses õpib õpilane analüüsima oma kehaliste võimete ja liigutusoskuste taset, kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt tervise tugevdamise ja töövõime parandamise nimel. Koostöö kaaslastega sportimisel/liikumisel kujundab toimetulekuoskust ja riskeerimisjulgust. Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilaselt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jms kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist.

Suhtluspädevus on seotud spordi ja tantsu oskussõnavara kasutamisega, eneseväljendusoskuse arendamisega ning teabe-ja tarbetekstide lugemisega/mõistmisega.

1.4 Lõiming

Kehalise kasvatuse lõimimisel teiste valdkondadega on palju võimalusi:

1. Emakeelega (teksti mõistmise, suulise ja kirjaliku teksti loomise ja eneseväljendusoskuse kaudu)

2. Matemaatikaga (mõõtühikute tundmine – cm, meeter, sekund, minut)

3. Kunstiga (liikumisviiside isikupärasus ja loomingulisus).

4. Loodusega (liikumine looduses, õige riietus, spordivarustus, vahendid ja tehnika)

6. Muusikaga (rütmika, rahvatants, ballett)

7. Võõrkeelega (erinevates spordialades kasutatakse võõrsõnu, mille tähendust on vaja selgitada)

1.5. Läbivad teemad

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ puhul on kehalisel kasvatusel kanda oluline osa. Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist toetatakse nii aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti füüsilise ja sotsiaalse õpikeskkonna loomise kaudu.

Läbivat teemat „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ toetatakse kehalises kasvatuses õpilaste innustamisega olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu-ja töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne spordi- ja/või liikumisharrastuse vastu juhitakse õpilast selle alaga süvendatult tegelema. Läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ aitab kehalises kasvatuses ellu viia väljas  (looduses) harrastatavate spordialadega tegelemine, mis väärtustab ümbritsevat ning soodustab õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks. Läbivat teemat „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ toetatakse õpilaste organiseeritud tunnivälise liikumisharrastuse kaudu (omaalgatuslikud spordi-ja tantsuüritused, võistlused,õpilaste juhendamisel tegutsevad liikumis-ja treeningrühmad jms). Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ kajastub kehalise kasvatuse tundides õpitavates spordialades/liikumisviisides, mis tutvustavad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilasel kujuneda kultuuriteadlikuks (omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavaks) ühiskonnaliikmeks. Läbiv teema „Teabekeskkond“ toetab õpilast vajaliku info leidmisel. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ rakendamine kehalises kasvatu ses seostub antud ülesande jaoks õpilasepoolse sobiva lahenduse leidmisega. Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus“ seostub spordi ülima aate- ausa mängu põhimõtete järgimisega kehalises kasvatuses ning tunnivälises sportlikus tegevuses. Sportlikus tegevusesk ehtivate reeglite mõistmine ja nende järgimine toetab õpilase kujunemist kõlbeliseks isiksuseks.

2 Ainevaldkonna kirjeldus

Ainevaldkonda kuuluv kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Koolis kogetud liikumisrõõm soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu, innustab õpilast neid jälgima ning neis osalema. Kehalise kasvatuse õppekorraldus, mis tagab õpilase kehalise/liigutusliku, kõlbelise, sotsiaalse ja esteetilise arengu, toetab tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.

2.1 Aine omandamise  kriteeriumid ja hindamine

Õpilaste hindamisel on peamised kriteeriumid:

·      kehalise kasvatuse tundides ja koolivälises sporditegevuses ning iseseisvas harjutamises väljenduv huvi ja aktiivsus;

·      õpilaste individuaalne kehalise areng;

·      põhivara  (oskuste) omandamine;

·      hindenõuded ja normatiivid.

Hindamise kriteeriumid:

Kehalises kasvatuses hinnatakse:

·      Kehaliste võimete arengut.

·      Üldist sportlikku aktiivsust (iseseisvat harjutamist, koolivälist harjutamist).

·      Aktiivsust tunnis.

·      Praktilisi oskusi ja teadmisi.

·      Õpetaja poolt koostatud kontrollnormatiivide täitmist.

2.2 Õppesisu ja –tegevus. Õpitulemused I kooliastmes

1. klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Õpilane:

1) oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);

 

2) sooritab põhivõimlemise harjutuste kombinatsiooni (16 takti) muusika või saatelugemise saatel;

 

3)hüpleb hüpitsat tiirutades ette(30 sekundit järjest)

 

4) sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;

Võimlemine

 

Rivikorra harjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine,loendamine,pöörded paigal, kujundliikumised.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale,rivisamm(P)  ja võimlejasamm (T).

Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine,hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale,  koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused käte,kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega saatelugemise ning

muusika saatel.

Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis,ripped ja toengud.

Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks.Tirel ette,kaldpinnalt, tirel taha, veere taha turiseisu, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega.

Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja poomil

 Õpilane:

1)    jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;

 

2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;

 

3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;

 

4) sooritab palliviske paigalt ja kolmesammulise hooga;

 

5) sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamiseta.

Kergejõustik

 

Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõist- lustes,pendelteatejooks teatepulgaga.

Visked. Viskepalli hoie. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja kolme sammu hooga

Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Kaugushüpe hoojooksult paku tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.

 

 

Õpilane:

·      sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega erinevaid mänge

 

2) mängib rahvastepalli, jalgpalli, pesapalli, korvpalli lihtsustatud reeglite järgi. On kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.

Liikumismängud

 

Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega.

Liikumismängud väljas/maastikul.

Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine.

Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall,jalgpall,pesapall(laptuu reeglitega),sulgpall,korvpall.

Õpilane:

·      suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga

 

·      laskub mäest põhiasendis;

 

3) suusatab jõukohases tempos

 

1) libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel

2) uisutab järjest 4 minutit

3) oskab sõitu alustada ja lõpetada

Talialad

 

Suusatamine. Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine.

Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused

suuskadel.

Trepptõus, käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis.

Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.

 

Uisutamine Uiskude kandmine. Uisurivi.

Kõnd ja libisemine uiskudel. Kehaasend. Käte ja jalgade töö uisutamisel. Jalgade tõuge ja

libisemine paralleelsetel uiskudel.

Sõidu alustamine ja lõpetamine (pidurdamine)

Õpilane:

1)mängib/tantsib lihtsamaid eesti tantsu-ja laulumänge

 

 

 

2) hoiab õiget rühti,  tema kõnnak on korrektne;

3) teab tantsuelemente;

4) oskab luua erinevaid harjutuste kobinatsioone;

5) oskab moodustada õpitud elemntidest tantsukava 

Tantsuline liikumine

 

Mängib/tantsib õpitud eesti laulu-ja tantsu-mänge.

Oskab lihtsamaid tantsuvõtteid ja samme.

 

Liigub(paaris ja grupis) vastavalt muusikale, rütmile, helile.

 

Ballett (tüdrukutel). Jalgade sirutus- ja tõsteharjutused tugipuu ääres, täpne kehahoiak (konkreetsed poosid, positsioonid),  harjutuste kombinatsioonid.

 

1)Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele.

2)Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnanguandmine.

3)Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.

4)Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes.

5)Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest.

6) Pesemise vajalikkus kehalis-te  harjutuste tegemise järel.

7)Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

 

Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele.

 

Ohutu liikumine ja liiklemine

 

Hügieen

 

Eesti spordtlased ja spordialad

 

2. klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Õpilane:

1) oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);

 

2) sooritab põhivõimlemise harjutuste kombinatsiooni (16 takti) muusika või saatelugemise saatel;

 

3)hüpleb hüpitsat tiirutades ette(30 sekundit järjest)

 

4) sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;

Võimlemine

 

Rivikorra harjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine,loendamine,pöörded paigal, kujundliikumised.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale,rivisamm(P) ja võimlejasamm (T).

Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine,hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale, koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused käte,kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel.

Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis,ripped ja toengud.

Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks.Tirel ette,kaldpinnalt,, tirel taha, veere taha turiseisu,hundiratas, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega.

Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja poomil,kasutades erinevaid kõnni-ja jooksusamme.Päkk-kõnd,pöörded päkkadel,takistuste ületamine.Tasakaalu arendavad liikumismängud.Sirutus-mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt.

Õpilane:

jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;

 

läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;

 

3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;

 

4) sooritab palliviske paigalt ja kolmesammulise hooga;

 

5) sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamiseta.

Kergejõustik

 

Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutu-sed, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõist- lustes,pendelteatejooks teatepulgaga.

Visked. Viskepalli hoie. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja kolme sammu hooga

Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Kaugushüpe hoojooksult paku tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.

Õpilane:

 

sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega erinevaid mänge

 

2) mängib rahvastepalli,jalgpalli,pesapalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.

Liikumismängud

 

Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega.

Liikumismängud väljas/maastikul.

Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine.

Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall,jalgpall,pesapall(laptuu reeglitega),sulgpall.

 

Õpilane:

         suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga

 

·      laskub mäest põhiasendis;

 

3) suusatab jõukohases tempos

 

4) libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel

5) uisutab järjest 4 minutit

 

6) oskab sõitu alustada ja lõpetada

Talialad

 

Suusatamine. Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine.

Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused

suuskadel.

Trepptõus, käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis.

Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.

Uisutamine. Uiskude kandmine. Uisurivi.

Kõnd ja libisemine uiskudel. Kehaasend. Käte ja jalgade töö uisutamisel. Jalgade tõuge ja libisemine paralleelsetel uiskudel.

Sõidu alustamine ja lõpetamine (pidurdamine)

Õpilane:

1)mängib/tantsib lihtsamaid eesti tantsu-ja laulumänge

 

 

 

 

 

2) hoiab õiget rühti,  tema kõnnak on korrektne;

3) teab tantsuelemente;

4) oskab luua erinevaid harjutuste kobinatsioone;

5) oskab moodustada õpitud elemntidest tantsukava

Tantsuline liikumine

 

Mängib/tantsib õpitud eesti laulu-ja tantsu-mänge.

Oskab lihtsamaid tantsuvõtteid ja samme.

 

Liigub(paaris ja grupis) vastavalt muusikale, rütmile, helile.

 

 

Ballett (tüdrukutel). Jalgade sirutus- ja tõsteharjutused tugipuu ääres, täpne kehahoiak (konkreetsed poosid, positsioonid),  harjutuste kombinatsioonid.

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

 

1)Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused Ikooliastme  õpilasele.

2)Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnanguandmine.

3)Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.

4)Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes. 5)Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest.

6) Pesemise vajalikkus kehalis-te  harjutuste tegemise järel.

7)Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest

spordivõistlustest ja tantsuüritustest.

 

 

3. klass

 

3.     klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Õpilane:

1) oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);

2) sooritab põhivõimlemise harjutuste kombinatsiooni (16 takti) muusika või saatelugemise

saatel;

 

3)hüpleb hüpitsat tiirutades ette(30 sekundit järjest)

 

 

 

 

4) sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;

Võimlemine

 

Rivikorra harjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine,loendamine,pöörded paigal,

 kujundliikumised.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale,rivisamm(P) ja võimlejasamm (T).

Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine,hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale,  koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused käte,kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega saatelugemise ning

muusika saatel.

Rakendusvõimlemine. Ronimine varbsei-nal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis,ripped ja toengud.

Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks.Tirel ette,kaldpinnalt, tirel taha, veere taha turiseisu,hundiratas, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega.

Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja poomil,kasutades erinevaid kõnni-ja jooksusamme.Päkk-kõnd,pöörded päkkadel,takistuste ületamine.Tasakaalu arendavad liikumismängud.Sirutus-mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt.

 

Õpilane:

1) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;

2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;

3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;

 

4) sooritab palliviske paigalt ja kolmesammulise hooga;

 

5) sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamiseta.

Kergejõustik

 

Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest

lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutu-sed, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks,

kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega.

Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõist- lustes,pendelteatejooks teatepulgaga.

Visked. Viskepalli hoie. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja kolme sammu hooga

Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Kaugushüpe hoojooksult paku tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.

 

Õpilane:

1) sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega erinevaid mänge

2) mängib rahvastepalli,jalgpalli,pesapalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.

Liikumismängud

 

Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega.

Liikumismängud väljas/maastikul.

Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine.

Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall,jalgpall,pesapall(laptuu reeglitega),sulgpall,korvpall.

Õpilane:

1) suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga

2) laskub mäest põhiasendis;

3) suusatab järjest 2-3km

 

 

1) libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel

2) uisutab järjest 4 minutit

 

3) oskab sõitu alustada ja lõpetada

 

 

Talialad

 

Suusatamine. Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine.

Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused

suuskadel.

Trepptõus, käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis.

Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.

Uisutamine. Uiskude kandmine. Uisurivi.

Kõnd ja libisemine uiskudel. Kehaasend. Käte ja jalgade töö uisutamisel. Jalgade tõuge ja

libisemine paralleelsetel uiskudel.

Sõidu alustamine ja lõpetamine (pidurdamine)

Õpilane:

1)mängib/tantsib lihtsamaid eesti tantsu-ja laulumänge

 

 

 

 

 

2) hoiab õiget rühti,  tema kõnnak on korrektne;

3) teab tantsuelemente;

4) oskab luua erinevaid harjutuste kobinatsioone;

5) oskab moodustada õpitud elemntidest tantsukava

Tantsuline liikumine

 

Mängib/tantsib õpitud eesti laulu-ja tantsu-mänge.

Oskab lihtsamaid tantsuvõtteid ja samme.

 

Liigub(paaris ja grupis) vastavalt muusikale, rütmile, helile.

 

 

Ballett (tüdrukutel). Jalgade sirutus- ja tõsteharjutused tugipuu ääres, täpne kehahoiak (konkreetsed poosid, positsioonid),  harjutuste kombinatsioonid.

Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit

Ujumine

 

Erinevad ujumisstiilid. Ohutus vees.

 

2.3 Õppetegevus II kooliastmes

Õppetegevused on:
1) organiseeritud praktiline harjutamine tundides; organiseeritud liikumine ja mängimine tunnivälise tegevusena;
2) oma tegevuse/soorituse kommenteerimine ning kaaslase tegevuse kirjeldamine;
3) kontrollharjutuste sooritamine; oma tulemuste kogumine ja võrdlemine.

4) spordi-, liikumis- ja terviseteemaliste materjalide lugemine;

5) spordivõistlustest ja/või tantsuüritustest osavõtt võistlejana/osalejana; spordi- ja/võitantsuürituste jälgimine TVst.

2.3.1 Eesmärgid

   4.-6.klass: 

·      üldise vastupidavuse tõstmine;

·      kohusetunde ja järjepidevuse oskuse kujundamine läbi kehalise kasvatuse tunni;

·      ujumisoskuse, kui väga praktilise kehalise oskuse parendamine;

·      tervislike eluviiside propageerimine;

·      kujundada läbi huvitavate, sisutihedate ja lõbusate tundide lapse positiivset suhtumist kehalisse tegevusse ja kehalise kasvatuse tundi;

·      õige kehahoiaku kujundamine läbi mitmesuguste võimlemisharjutuste;

·      õpilaste suunamine spordiklubide treeningrühmadesse arvestades õpilaste kehalisi iseärasusi ja –võimeid;

2.3.2 Õpitulemused II kooliastmes
6. klassi õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis; kirjeldab oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste (spordialade/liikumisviiside) tehnika, teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt sooritada; sooritab põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel;
3) selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva ohutu liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust; järgib ohutus- ja hügieenireegleid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälistes spordiüritustes;
4) sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi oma varasemate tulemustega; valib õpetaja juhendamisel oma rühti ja kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab neid;
5) mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise vajalikkust sportimisel/liikumisel; täidab reegleid ja võistlusmäärusi kehalisi harjutusi õppides ning liikudes; on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi, kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi kaaslastega; kirjeldab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja teistes tegevustes;
6) kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ning oma muljeid sellest; nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ning võistkondi; valdab teadmisi maailmas toimuvatest suurvõistlustest ja antiikolümpiamängudest;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne; soovib õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks; osaleb tervisespordiüritustel.

6.klassi õpilane:

1) võimlemine: oskab tiritammi, hoogleb rööbaspuudel, sooritab madalal kangil rippseisust ühe jala hoo ja teise  tõukega tireltõusu ℗;

2) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;

3) läbib joostes võimetekohase tempoga 6 minuti distantsi;
4) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
5) sooritab palliviske viiesammulise hooga;
6) sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamisega;

7) mängib korvpalli lihtsustatud reeglite järgi, oskab võrkpalli alt- ja ülaltsöötu, oska mängida pesapalli ja jalgpalli;

8) ujub vabalt valitud stiilis 250 meetrit.

2.3.3 Õppekeskkond

Tundide toimumise kohad: Õuetunnid – Schnelli staadion, Mere pst. äärsed haljasalad, Vanalinna haljasalad, Harju tänava uisuväljak

Sisetunnid – VHK võimla ja peegelsaal, Reval –Sport võimla, Rahvaülikooli saalid, Kalev Spa ujula

 

Nõudmised distsipliinile ja õppemeetodite valikule kehalise kasvatuse tunnis. 
 
 Lähtutakse  “Toetava distsipliini“ (Assertive Discipline) alustest. Selles süsteemis on õpetaja ülesandeks saavutada, et õpilane saaks tunnustust ja tähelepanu eelkõige positiivse kaudu. Tema ülesandeks on määratleda piirid selgelt ja igaühele mõistetavalt, nii et karistus kui see negatiivse käitumise püsimisel vajalikuks osutub ei ole õpetaja isikliku meelepaha väljavalamise viis, vaid objektiivne paratamatus, mille saabumist ja konkreetset vormi iga õpilane ise võib ette näha.
 

Kuna kehalises kasvatuses esineb kordades rohkem ohusituatsioone kui teistes tundides (liikluseeskirjade täitmine tundi minekul ja tulekul, ohutuseeskirjade tundmine erinevate spordialade sooritustel jne), peavad õpilased täitma õpetaja poolt antud korraldusi ning jälgima kõiki ohutusnõudeid.

Toomkoolis on raskendatud kooli  asukoha tõttu  rakendada täismahus kehalise kasvatuse riiklikku ainekava (talialad). Harju tänava uisuväljakut kasutatakse võimaluse piirides.

Nõudmised riietusele kehalise kasvatuse tunnis:

Tunnid väljas: Riietus vastavalt ilmale. Üldjuhul pikad dressid (teksapüksid ja viigipüksid ei ole sportlik riietus). Soojemate ilmade puhul ka lühike dress. Külmema ilma puhul lisaks (eriti sügishommikutel toimuvad tunnid): soe fliis, kilejope vms, soovitavalt ka müts ja kindad. Spordijalanõu on paelte või krõpsudega kinnine jalanõu. Sportimiseks ei sobi kingad, sandaalid, vabaaja jalanõud, millel on lahtine kannaosa, kõrge tallaga saapad (eriti ohtlikud), "plätud" jms.

Tunnid sees: Lühikesed püksid (kui vähegi võimalik, siis taskuteta) ja lühike särk. Soovi korral võib olla ka pika dressiga. Sisetundides on õpilasel vahetusjalanõud (loomulikult sportlikud). Vahetusjalanõu all mõeldakse jalanõud, millega õpilane sel perioodil väljas ei käi. Vajalik „non marking“ jalanõu, st. jalanõu, mis ei jäta võimlasse jälgi. Eelneva tingimuse täitmise korral sobib ka see jalanõu, millega õpilane sportis väljas, kui need on korralikult puhtaks pestud. Vahetult enne tundi puhastatud välisjalanõud ei ole lubatud. Algklassi (1.-4.klass) tüdrukud võivad kehalise sisetundides olla balletisussidega või nn. kummitallaga sokkidega. Nõuetele vastava jalanõu puudumisel osaleb õpilane tunnis paljajalu. Pikkade juuste korral (nii poisid kui tüdrukud) on need pandud patsi või kannab õpilane peapaela. Müts ei ole lubatud.

2.4 Ainekava ülesehitus veerandite/kursuste kaupa:

4.klass POISID:

                 1. poolaasta: liikumismängud, jalgpall, pesapall, kergejõustik;(21 tundi)

                                      akrobaatika, üldarendav võimlemine, hüppenööriga hüppamine,

                                      riistvõimlemine (kang,rööpad);(30 tundi)

                 2. poolaasta: pallimängud, rahvastepall, sissejuhatavad liikumismängud korv- ja

                                      võrkpalliks;(33 tundi)  

                                      liikumismängud, jalgpall, pesapall, kergejõustik, orienteerumine

                                      Vanalinnas (koos õpetajaga ja hiljem ise kaardiga). (21 tundi)

5.klass POISID:

             1.poolaasta: jalgpall, pesapall, kergejõustik;(21 tundi)

                                  pallimängud: rahvastepall, korvpall, võrkpalli juurdeviivad

                                  mängud; (30 tundi)

            2.poolaasta: ujumine;(22 tundi)

                                 akrobaatika, üldarendav võimlemine, riistvõimlemine (kang, rööpad);(11 tundi)

                                 jalgpall, pesapall, kergejõustik.(21 tundi)

6.klass POISID:.

                    1. poolaasta: jalgpall, pesapall, kergejõustik;(14 tundi)

                                  pallimängud: korvpall (10 tundi), võrkpall (10 tundi); üldarendav

                                  treening.

                    2. poolaasta: ujumine ja üldarendav treening(22 tundi)

                                 jalgpall, pesapall, kergejõustik.(14 tundi) 

4.klass TÜDRUKUD:

                 1. poolaasta: liikumismängud, pesapall, kergejõustik;(21 tundi)

                                      akrobaatika, üldarendav võimlemine, hüppenööriga hüppamine,

                                      riistvõimlemine (kang,rööpad);(30 tundi)

                                    tantsuelemendid (ballett)

 

                 2. poolaasta: pallimängud, rahvastepall, sissejuhatavad liikumismängud korv- ja

                                      võrkpalliks;(33 tundi)  

                                      liikumismängud, jalgpall, pesapall, kergejõustik, orienteerumine

                                      Vanalinnas (koos õpetajaga ja hiljem ise kaardiga). (21 tundi)

                                      Tantsuelemendid (ballett)

 

 5.klass TÜDRUKUD:

                     1.poolaasta: kergejõustik, liikumismängud, pesapall;(14 tundi + 7 tundi)

                                         ujumine (24 tundi + 12 tundi);

                                         tantsuelemendid (ballett)

                     2.poolaasta: pallimängud: rahvastepall, korvpall, juurdeviivad mängud

                                         võrkpalliks;(18 tundi + 9 tundi)

                                         kergejõustik, liikumismängud, pesapall (14 tundi + 7 tundi)

                                         tantsuelemendid (ballett)

 

6.klass TÜDRUKUD:

                    1. poolaasta: jalgpall, pesapall, kergejõustik;(14 tundi)

                                 ujumine ja üldarendav treening (20 tundi)

                                 tantsuelemendid (ballett)

                    2. poolaasta:  pallimängud: korvpall (10 tundi), võrkpall (10 tundi); üldarendav

                                  treening (22 tundi)

                                 jalgpall, pesapall, kergejõustik.(14 tundi)            

                                 tantsuelemendid (ballett)

 

Ainekava ülesehitus spordialade kaupa:

 

I – III klass  + IV – VI klass

Aine alajaotused

Klass

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

VÕIMLEMINE

 

Põhiasendid, kehaosade liikumised

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Rivi- ja korraharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Kõnd, kõnniharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Hüplemised, hüplemisharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Rakendusvõimlemine (rööpad, kang)

xP

xP

xP

XP

XP

 

 

 

 

Akrobaatika

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Tasakaalu, koordinatsiooniharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Üldarendavad võimlemisharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Ballett

xT

xT

xT

XT

XT

 

 

 

 

KERGEJÕUSTIK

 

Jooks ja jooksuharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Hüpped ja hüppeharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

Visked ja viskeharjutused

x

x

x

X

X

X

 

 

 

SPORTMÄNGUD

 

Pallikäsitsemine ja -harjutused (rahvastepall)

x

x

x

X

 

 

 

 

 

Pesapall

 

x

x

X

X

 

 

 

 

Korvpall

 

x

x

X

X

X

 

 

 

Jalgpall

 

x

x

X

X

X

 

 

 

Võrkpall (juurdeviivad liikumismängud)

 

 

 

X

X

X

 

 

 

ORIENTEERUMINE (linnas, tänavatel ja parkides)

 

 

x

X

X

X

 

 

 

UJUMINE

 

 

x

 

X

X

 

 

 

LIIKUMISMÄNGUD

x

x

x

X

X

 

 

 

 

MURDMAASUUSATAMINE (väljaspool tunde), UISUTAMINE

x

x

x

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

Usuõpetuse ainekava Toomkooli I ja II kooliastmes

1.1 Üldalused

Õppe- ja kasvatus eesmärgid

Usuõpetuse aluseks on kristlik inimkäsitlus. See mõjutab kogu kristlikku kasvatustööd. Kristliku inimkäsitluse aluseks on suhe Jumalasse, millest määratletakse inimese väärtus ja elu. Inimest nähakse igavikulise olendina. Sellest suhtest avaneb ka inimese suhe teistesse inimestesse, loodusesse ja kogu maailma. Jumala suhtega on seotud inimese vabadus ja samas ka tema vastutus iseenda, lähedaste ja kogu maailma ees. Inimene on isiklikes otsustustes vaba, kuid see vabadus on usu ja kristliku armastuse teenistuses. Inimsus realiseerub kooselus, ühenduses teiste inimestega. Kristliku humaansuse juurde kuulub armastus ja üksteise austamine. Iga inimene on ainukordne isiksus. Religioon on üks ühiskonda kujundavatest jõududest. Selleks, et demokraatlik riik saaks eksisteerida, on vajalikud sellised omadused nagu tolerantsus, solidaarsus ja halastus. Usuõpetusel on oluline osa nende omaduste kujundamisel. Usuõpetus seab eesmärgi õpetada orienteeruma kristlikus usus ja selle kultuuritraditsioonides, loob eeldused kristliku kiriku mõistmiseks ja sellega osadusse astumiseks ning isiklike tõekspidamiste kujundamiseks. Samas tutvutakse ka teiste usundite ja maailmavaateliste kaalutlustega, et õppima elama ja tegutsema teisiti mõtlevate ja uskuvate inimestega üheskoos. Usuõpetus aitab kasvatada inimestes südametunnistust, vastutustundliku elamisoskust, arendada tõde taotlevaid ja maailmavaatelisi küpseid inimesi, kes on võimelised mõistma oma tegusid ja nende tagajärgi, tegema oma usust ja tõekspidamistest lähtudes valikuid hea ja kurja vahel.

1.2 Õppeaine kirjeldus

Usuõpetus on aine, mis annab õpilasele ülevaate kristlikust usust, kirikust, kultuurist ja traditsioonidest. Samas ei ole see tund ainult teadmiste andmine, vaid ka oma panuse andmine õpilase maailmapildi, isiksuse ja moraali arenemisele.

I kooliastmes luuakse alus kristliku usu põhimõistete ja kesksete narratiivide mõistmisele. Olulisel kohal on väärtuskasvatuse aspekt, mis toimub muuhulgas läbi õpilaste endi tõstatatud eetiliste küsimuste käsitlemise. Luterlikust traditsioonist lähtuvalt tutvutakse kirikuaasta pühade sisuga ja sellega, kuidas neid pühi on traditsiooniliselt Eestis tähistatud ja kuidas nad kajastuvad Eesti rahvakalendris. Lõimumine teiste ainetega toimub eeskätt valdkondades kultuuriline identiteet ning väärtused ja kõlblus.

II kooliaste (4.-6. klass) aluseks on mina/meie/kodu suhetes Eestiga. Tähelepanuväärseks nähtuseks on kirikuaasta pühade ring ja nende pühitsemine. Tavad ning nende tutvustamine tugevdab õpilase ühtekuuluvust oma kultuuriga. II kooliastmes pööratakse enim tähelepanu, et õpilane tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning arvestab seda suhtlemisel; hoidub vägivallast, aitab kaaslast; oskab oma arvamust kujundada ja põhjendada.

Lähtuvalt erakooli seadusest toimub konfessionaalne usuõpetuse õpetamine Toomkoolis lapsevanemate sooviavalduse alusel.

1.3 Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja rühma-tööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: kirikud, raamatukogu, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, arhiivid, näitused, muuseumid.

1.4 Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja  oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Hoiakuid ega väärtusi ei hinnata. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Väärtusi ja hoiakuid võimaldavad analüüsida rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö. Sel juhul ei hinnata mitte tulemust, vaid arutluskäiku. Õpilane peab olema hindamises aktiivne osaline, tema selgitustel, põhjendustel ning eneseanalüüsil on oluline roll.

Hindamine peab väärtustama lahenduste erinevusi ja õpilaste isikupära. Hindamine on ka vahend õpilase arengu toetamiseks. Hindamismeetodeid valides arvestatakse õpilaste vanust, nende individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

 

2 I kooliaste

1. klass

 

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

·      tunneb kirikuaasta olulisemaid pühi ja  nendega seotud peamisi traditsioone ja rahvakalendri tavasid Eestis

 

·      tunneb piibellikku loomislugu ja mõistab end osana loodust

 

·      tunneb suuremate kristlike pühade peamist sõnumit ja nendega seotud piiblilugusid

·      Kirikuaasta pühad septembrist maini (Mihklipäev, Lõikustänupüha, Usupuhastuspüha, Hingedepäev, Mardipäev, advendiaeg, Jõulud, Kolmekuningapäev, Küünlapäev, Vastlapäev, Paastumaarjapäev,  Suur Reede ja Ülestõusmispühad, Nelipühi).

 

·      Kirikuaasta pühadega seonduvaid traditsioone ja rahvakalendri tavade tundmaõppimist toetavad meisterdamine, praktilised tegevused (nt kinkide valmistamine Jõuludeks, küünalde meisterdamine Küünlapäevaks, aiasaaduse kaasatoomine Lõikustänupühaks, munade värvimine Ülestõusmispühadeks jms).

 

·      Kirikuaasta pühad ja luterlikud koraalid (Mihklipäev KLPR 150; Usupuhastuspüha KLPR 162, 1; advendi-ja jõuluaeg: 10; 16; 19; 23; 32A jne);

 

·      Käsitletavate kirikuaasta pühadega seotakse väärtuskasvatuse teemad, mida toetavad vastavad piiblilood (Lõikustänupüha: nurisemine ja tänulikkus, meie igapäevane leib (Mt 14, 13-21); Hingedepäev: esivanemate mälestamine, vanemate austamine, kodu ja perekond (Ex 20,12), inimene kui osa loodust, loodu hoidmine (Gn 1, 1-31); advendiaeg ja Jõulud: kinkimine, teistele rõõmu valmistamine (Mt 1, 18-25) jne)

 

·      Käsitletud kirikupühade ja väärtuskasvatuse teemadega seonduvad näited eesti ja euroopa kunstist; ekskursioonid Tallinna kirikutesse

 

2. klass

 

2. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

·      tunneb kirikuaasta pühaderingiga seotud piiblitekste ja oskab oma sõnadega siduda neis peituvat mõtet enda elukogemusega

 

·      oskab Meie Isa palve näitel selgitada, mis on palve

 

·      oskab oma sõnadega kirjeldada seda, mis valmistab talle rõõmu ja mis muret; teab, et „jagatud mure on pool muret“

 

·      oskab oma sõnadega seletada seda, mis on usaldus ja miks see on oluline

 

·      Esimeses klassis kirikuaasta pühade osas omandatud teadmiste süvendamine. Lisanduvad tekstid, mis aitavad Jeesuse maist elu terviklikumalt mõista ning toetavad kirikuaasta kogemist ühtse tervikuna (põgenemine Egiptusesse, Jeesuse lapsepõlv, kaheteistaastane Jeesus templis, Ristija Johannes ja Jeesuse ristimine, Jeesus kutsub esimesed jüngrid, Palmipuudepüha, Suur Neljapäev).

 

·      Käsitletavate tekstidega seotakse väärtuskasvatuse teemad (kaheteistaastane Jeesus templis õpetamas: õppimise ja enesearenduse olulisus; jüngrite kutsumine: õpilane ja õpetaja, teadmiste ja alustarkuse edasiandmine); õpilastega arendatakse vestlust, milles kutsutakse neid üles tooma looga haakuvaid näiteid nende endi elust.

 

·      Palve. Palve kui usaldus, dialoog Jumalaga. Mure ja rõõm. Nende väljendamine palves. Tänupalve, söögipalve, Meie Isa (Mt 6, 9-13).

 

·      Kahtlemine. Usaldus Jumala vastu (Aabraham Gn 12; prohvet Joona, Jo 1-2)

 

·      Jumala armastus inimese vastu läbi Jeesuse Kristuse; Lk 18, 15-17

 

                                                                          

  3. klass

 

3. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

·      tunneb Piibli jagunemist Vanaks ja Uueks Testamendiks; tunneb  olulisemaid prohveteid ja nende lugusid ning teab, et Uue Testamendi keskseks isikuks on Jeesus Kristus

 

·      tunneb olulisemat kristlikku sümboolikat, kirikuhoonet

 

·      tunneb nn kuldset reeglit ja selgitab selle järgimise olulisust, märkab kaaslast enda kõrval ja oskab temaga arvestada

 

·      oskab oma sõnadega selgitada, mis on ligimesearmastus, ausus, õiglus, kohusetunne, usaldus ja andeksand ja tuua näiteid piiblilugudest ja oma elust

 

·      mõistab oma eksimuse tunnistamise olulisust  ja andekspalumise ja -andmise tähtsust

 

·      oskab näidete varal selgitada, miks ta on inimesena ainulaadne, oskab ära tunda ja oma sõnadega sõnastada enda peamisi tundeid

·      Piibel kui kristlik pühakiri. Vana ja Uus Testament. Vanatestamentlik aeg ja prohvetid. Uustestamentlik aeg ja Jeesus Kristus.

 

·      Olulisemad kristlikud sümbolid (rist, kala, leib, tall, vesi, valgus jne) ja nende piibellik-kristlik taust. Kirikuhoone (altar, kantsel, orel). Õppekäigud kirikuhoonetesse

 

·      Nn kuldne reegel Lk 6, 31. Arutelu õpilastega, mida tähendab kuldne reegel nende jaoks. Mis on see, mida nad tahavad, et neile tehtaks, ja mida mitte. Näited igapäevaelust.

 

 

·      Piiblilugude najal ja õpilaste isiklikest kogemustest toodud näidete varal käsitletakse järgmisi teemasid:

 

·      kümme käsku (2.Ms 20, 1-17)

·      armastuse topeltkäsk (Mk 12, 28-34)

·      ligimesearmastus (Halastaja samaarlane Lk 10, 30-37)

·      andeksand (Tähendamissõna kadunud pojast Lk 15, 11-32)

 

 

 

 

4. klass

 

4. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Kirikukalender

Õpilane:

1)    tunneb kirikuaasta olulisemaid pühi ja  nendega seotud peamisi traditsioone ja rahvakalendri tavasid Eestis

2)    teab pühadega seotud piiblilugusid, oskab neid jutustada

 

Valitud lugusid erinevatest religioossetest traditsioonidest

Õpilane:

1) toob näiteid religiooniga seotud esemete, tekstide, toimingute, sündmuste ja paikade

kohta;

2) toob näiteid erinevatest religioossetest traditsioonidest pärit lugude kohta;

3) sõnastab õpitud lugude moraalse sõnumi;

4) kirjeldab näiteid tuues, kuidas erinevad inimeste uskumused, arvamused ja soovid

 

Väärtuskasvatus

Õpilane:

1) kirjeldab näiteid tuues, kuidas erinevad inimeste uskumused, arvamused ja soovid;

2) selgitab oma sõnadega, mis on ausus, õiglus, kohusetunne, vastutustunne, sõnapidamine, usaldus, tänulikkus, andekspalumine ja andeksandmine, tuues näiteid oma elust või käsitletud lugudest;

3) tunneb nn kuldset reeglit ja selgitab selle järgimise olulisust, märkab kaaslase vajadusi, püüab käituda kaaslasi arvestavalt ning oskab anda hinnangut oma tegevusele;

Kirikukalender

·      Kirikuaasta pühad septembrist maini

·      Kirikuaasta pühadega seonduvaid traditsioone ja rahvakalendri tavade tundmaõppimist toetavad praktilised tegevused

·      Kirikuaasta pühad ja luterlikud koraalid

·      Käsitletavate kirikuaasta pühadega seotakse väärtuskasvatuse teemad, mida toetavad vastavad piiblilood

·      ekskursioonid Tallinna kirikutesse

 

Valitud lugusid erinevatest religioossetest traditsioonidest

 

Suuline ja kirjalik pärimus. Näiteid erinevate loomismüütide kohta.

Hinduism. Pimedad kobavad elevanti (mõistame asju erinevalt).

Judaism. Joosepi kood (kadedus, töökus, andestus).

Budism. Siddharta Gautama kohtab vana meest, surnut ja erakut (kannatused ja abi, rikkus ja vaesus).

Kristlus. Tähendamissõna halastajast samaarlasest (ligimesearmastus, kuldne reegel).

Islam. Muhamed ning tõe rääkimine (tõde ja vale, sõnapidamine).

  

Väärtuskasvatus

 

Elu pühadus. Iga inimese ainulaadsus. Julgus jääda iseendaks. Eneseväärikus.

Erinevad inimesed minu ümber. Üksteisemõistmine ja lugupidamine. Ligimesearmastus.

Andekspalumine ja andeksandmine.

Reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus. Südametunnistus. Usu mõju inimese elule.

Kümme käsku ja Meie Isa Palve.

 

5. klass

 

5. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

 Kirikukalender

Õpilane:

1)   tunneb kirikuaasta olulisemaid pühi ja nendega seotud peamisi traditsioone ja rahvakalendri tavasid Eestis

2)   oskab lugeda ja laulda pühadega seotud tekste ja mõista konteksti

 

Eetika alused (religioonides ja enda elus)

Õpilane:

1) toob näiteid väärtuste ja moraalinormide rolli kohta üksikinimese elus ning ühiskonnas;

2) selgitab näiteid tuues, kuidas mõjutab religioon või sekulaarne maailmavaade inimeste väärtusi, valikuid ja otsuseid;

3) tunneb nn kuldset reeglit ja suuremates maailmareligioonides sõnastatud olulisemaid eetilisi printsiipe (austa elu, teist inimest ja omandit, ära tunnista valet); toob näiteid nende toimimise kohta;

 

Väärtused, mina ja teised inimesed (religioonides ja enda elus)

Õpitulemused

1) nimetab enda jaoks olulisi väärtusi ja

kirjeldab õpitu valguses, kuidas need tema

toimimist kujundavad ning valikuid mõjutavad;

2) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse;

3) pakub konstruktiivseid toimimisvõimalusi, et lahendada lihtsamaid väärtuskonflikte.

 

Kirikukalender

·     Kirikuaasta pühad septembrist maini-liikuvate pühade arvutamine

·     Kirikuaasta pühadega seonduvaid traditsioone ja rahvakalendri tavade tundmaõppimist toetavad praktilised tegevused

·     Kirikuaasta pühad ja luterlikud koraalid

·     Käsitletavate kirikuaasta pühadega seotakse väärtuskasvatuse teemad, mida toetavad vastavad piiblilood

·     ekskursioonid Tallinna kirikutesse

 

 Eetika alused (religioonides ja enda elus

Inimese elu mõte. Saatus, vabadus ja vastutus.

Erinevad reeglid ning seadused. Kirjutatud ja kirjutamata seadused.

Erinevad vastused küsimusele, mis on õnn, mis on õige ja hea. Kuldne reegel. Põhilisi eetiliste valikute printsiipe maailmareligioonides: austa elu, teist inimest ja omandit, ära tunnista valet.

 

 

 

 

 

 

 

 

Väärtused, mina ja teised inimesed

Autoriteedid ja väärtuste hierarhia. Eeskujud, iidolid, Jumal.

Inimeste tõekspidamiste sarnasused ja erinevused, väärikus.

Iseendaks jäämise raskused. Üksi ja koos.

Sallivus ja lugupidamine – suhtumine teistsuguste vaadetega inimestesse ning teistesse

usunditesse. Eelarvamused ja diskrimineerimine.

 

 

6. klass

 

6. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus

Kirikukalender

Õpilane:

1)   tunneb kirikuaasta olulisemaid pühi ja nendega seotud peamisi traditsioone ja rahvakalendri tavasid Eestis

2)   teab kirikuaastast tulenevaid liturgilisi nüansse (palvuse sisu, liturgilised värvid, tavad, kombed)

 

Eetika alused (religioonides ja enda elus)

Õpilane:

1) nimetab käsitletud voorusi (õiglus, vaprus, enesedistsipliin (mõõdukus), (elu)tarkus ning usk, lootus ja armastus) ning oskab neid lahti mõtestada, tuues näiteid vooruste avaldumise kohta inimeste käitumises;

2) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse ning tunneb igapäevaelus ära mõningaid maailmavaatelistel erinevustel põhinevaid

diskrimineerimise juhtumeid.

 

Eetika keskseid küsimusi (religioonides ja enda elus)

Õpitulemused

1) toob näiteid väärtuste ja moraalinormide rolli kohta üksikinimese elus ning ühiskonnas; selgitab näiteid tuues, kuidas mõjutab religioon või sekulaarne maailmavaade inimeste

väärtusi, valikuid ja otsuseid;

2) nimetab enda jaoks olulisi väärtusi ning

kirjeldab õpitu valguses, kuidas need tema

toimimist kujundavad ja valikuid mõjutavad;

3) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse;

4) mõistab andestuse olulisust ning oskab andeks paluda.

 

Piibli jagunemine. Vana Testament ja Uus Testament

 

3)   teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon; selgitab, mis on Vana Testament;

4)   teab, kes olid Mooses ja Taavet, ning iseloomustab nende tegevust.

5)   Oskab paralleele tuua piiblilugude ja ajaloo sündmuste vahel

6)   Teab, millised ajaloo sündmused olid aluseks ristiusu tekkele.

7)   Oskab määratleda, millised lood kuuluvad Vanasse- ja millised Uude Testamenti

 

Kirikukalender

·     Kirikuaasta pühad septembrist maini-liikuvate pühade arvutamine

·     Kirikuaasta pühadega seonduvaid traditsioone ja rahvakalendri tavade tundmaõppimist toetavad praktilised tegevused

·     Kirikuaasta pühad ja luterlikud koraalid

·     Käsitletavate kirikuaasta pühadega seotakse väärtuskasvatuse teemad, mida toetavad vastavad piiblilood

·     ekskursioonid Tallinna kirikutesse

 

 

Eetika alused (religioonides ja enda elus

Kardinaalvoorused: õiglus, vaprus, enesedistsipliin (mõõdukus), (elu) tarkus, usk, lootus, armastus. Inimõigused. Piiblilood- tähendamissõnad (UT), Õpetussõnad (VT).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eetika keskseid küsimusi (religioonides ja enda elus)

 

Suhtumine loodusesse. Religioon ja teadus.

Armastus ja sõprus, ustavus. Andekspalumine ja andestamine, leppimine.

Õigus ja õiglus. Tähelepanelikkus ja hoolivus nõrgemate suhtes. Solidaarsus. Rikkus ja vaesus.

Kadedus ja heategevus.

Sõna jõud: tõotused, sõnapidamine, hinnangute andmine, ausus, silmakirjalikkus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Piibli jagunemine. Vana Testament ja Uus Testament

Aeg ja ajaarvamine

Vana ja Uue testamendi kujunemine ja lood. Lugude seotus ajaloo kujunemisega.

Mooses. Taavet. Nende tegevus ja mõju.

Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk.

Ristiusu teke ja Uus Testament

 


Lõimimine:

Mitmed teemad, mida usuõpetuses käsitletakse, haakuvad inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse, ajaloo, eesti keele muusikaõpetuse ning teistegi ainetega. Nii klassijuhataja kui ka nende ainete õpetajatega tehtav koostöö rikastab vastastikku ning on heade suhete aluseks.  Näiteks käsitletakse inimõigusi 3. klassi inimeseõpetuse tundides. Usuõpetuse tund peaks avama inimõigused just usuga seotud aspektidest (õigus uskuda ja mitte uskuda, õigus oma usku vahetada jne).  II kooliastmes, 6. klassis käsitletakse nii ajaloo kui usuõpetuse tundides Vana ja Uue Testamendi lugusid, Rooma riigi tekkimist, ristiusu tekkimist jne. Mitmeid võimalusi on Eesti keeles juba õpitud tekstide juurde tagasi tulla ning avastada neis uusi nüansse. Usuõpetus on tihedalt seotud ka muusikaõpetusega (koraalid, palvuste ja jumalteenistuste sisu ning kord). Kunstiõpetuses tehtud näpunukud jm. vahendid aitavad ilmestada usuõpetuse tunniteemasid. Usuõpetuses tehtav koostöö ei piirdu ainult kooliga, vaid sellel ainel on tugev kogukondlik lisaväärtus.itmed teemad, mida usuõpetuses käsitletakse, haakuvad inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse, ajaloo, eesti keele muusikaõpetuse ning teistegi ainetega. Nii klassijuhataja kui ka nende ainete õpetajatega tehtav koostöö rikastab vastastikku ning on heade suhete aluseks.  Näiteks käsitletakse inimõigusi 3. klassi inimeseõpetuse tundides. Usuõpetuse tund peaks avama inimõigused just usuga seotud aspektidest (õigus uskuda ja mitte uskuda, õigus oma usku vahetada jne).  II kooliastmes, 6. klassis käsitletakse nii ajaloo kui usuõpetuse tundides Vana ja Uue Testamendi lugusid, Rooma riigi tekkimist, ristiusu tekkimist jne. Mitmeid võimalusi on Eesti keeles juba õpitud tekstide juurde tagasi tulla ning avastada neis uusi nüansse. Usuõpetus on tihedalt seotud ka muusikaõpetusega (koraalid, palvuste ja jumalteenistuste sisu ning kord). Kunstiõpetuses tehtud näpunukud jm. vahendid aitavad ilmestada usuõpetuse tunniteemasid. Usuõpetuses tehtav koostöö ei piirdu ainult kooliga, vaid sellel ainel on tugev kogukondlik lisaväärtus.

Füüsiline keskkond

Valdav osa õpet toimub klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks. Klassiruumis kasutatakse Piiblit, Kiriku Laulu ja Palveraamatut. Tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja –vahendeid.Võimalusel korraldatakse õppekäike kirikutesse ja teiste konfessioonide pühamutesse.