TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis


LÜHIÜLEVAADE TALLINNA TOOMKOOLI AJALOOST

Keskaegne kirikukool taani ajal

Keskajal asutati toomkoolid ehk katedraalikoolid toomkirikute juurde samaaegselt toomkapiitlitega. Katoliku ajal anti toomkoolides algharidust linnakodanike lastele, samuti tulevastele vaimulikele ning teistele kiriklikele ja ilmalikele ametikandjatele. Riias tegutses toomkool 1211. aastal, Tartus 1250. aastal, Vana-Pärnus 1251. aastal (jätkas aastast 1280 tegevust Haapsalus).Tallinnas mainitakse 1266. aastal esmakordselt toomskolastikut, kes pidi kirikuelu korraldamise kõrval juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Esimesed kirjalikud andmed Tallinna Toomkoolist on aastast 1319, kui Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas ja keelas teiste koolide asutamise. Liivi sõjani ning orduriigi hävinguni katoliiklikuna töötanud toomkooli ülesanne oli kindlustada järelkasv kohalikele vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda algharidus ka linnakodanike lastele. Õppekeel oli sel ajal ladina keel ning õpetati nn seitset vaba kunsti (septem artes liberales).

Reformatsiooniaeg rootsi ajal

Reformatsiooni järel sai Tallinna Toomkoolist algteadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste aga ka eesti käsitööliste lapsed. 1586. aastal soovitas piiskop C.M. Agricola saata ka andekaid talulapsi õppima toomkooli. Kool majandas ennast annetustest. 1684. aastal hävis Toompea tulekahjus ka tollane toomkooli hoone. Uus hoone valmis ja võeti kasutusele 1691. aastal. Kuni 18. sajandi keskpaigani pidasid toomkooli üleval toomkogudus, Eestimaa Rüütelkond ja riik ühiselt.

Seisuslik toomkool Vene tsaaririigis

1765. aastal võttis Eestimaa Rüütelkond Tallinna Toomkooli juhtimise ja ülalpidamise enda kätte ning 1768. muudeti kool rangelt seisuslikuks kinniseks õppeasutuseks, kus õppisid mõisaomanike ning riigi- ja linnateenistuses seisvate aadlike lapsed, mistõttu oli kool ka materiaalselt hästi kindlustatud. 1845 valmis uus koolihoone (Toom-Kooli 11). Eestimaa Rüütli- ja Toomkool suleti 1892. aastal venestamise surve all. Kool taasavati alles 1906. aastal.

Saksakeelne eragümnaasium Eesti Vabariigis

1920. aastal likvideeriti Eestimaa Rüütelkond ning kooli varad läksid üle Eestimaa Üldkasulikule Ühingule ning kooli nimeks sai Tallinna Toomkool. 1925. aastal läks kooli juhtimine Saksa Kooliametile ning kool tegutses edasi eragümnaasiumina. Toomkool sai tegutseda veel kuni II maailmasõja alguseni ja baltisakslaste ümberasumiseni Saksamaale, misjärel Eestimaa vanima ja väärikaima kooli tegevus 11. oktoobril 1939. aastal toimunud viimase aktusega lõpetati. 

Esimese luterlik erakool iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis

7. juunil 2011 otsustas EELK Konsistoorium Peapiiskop Andres Põderi, haridusassessor Ove Sanderi, Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ning kooliõpetaja Egle Viilma ühisel ettepanekul Tallinna Toomkooli taasavada. Ühtlasi otsustati sõlmida leping Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamiseks. Vastava lepingu allkirjastamise päevaks valiti 15. august 2011, rukkimaarjapäev – Neitsi Maarja uinumise püha. Leping allkirjastati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, mis on pühitsetud Neitsi Maarjale. Lepingu osapoolteks said Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, allkirjastaja Peapiiskop Andres Põder, EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, allkirjastaja õpetaja Urmas Viilma, Vanalinna Hariduskolleegium, allkirjastaja direktor Kersti Nigesen ja Miikaeli Ühendus, allkirjastaja Ingrid Meister. Rukkimaarjapäeva palvusel andis Eestimaa Rüütelkonna nimel tervituse edasi Henning von Wistinghausen, kes soovis taasavatavale Tallinna Toomkoolile edu ja kinnitas, et Eestimaa Rüütelkond toetab Tallinna Toomkooli moraalselt ning peab kooli taasavamise otsust ajalooliselt märkimisväärseks. 1. septembril 2011alustas õppetööd toomkooli kaks 1. klassi – üks poiste ja üks tüdrukute klass, kus kokku asus õppima 26 õpilast. Õpetama asus kaks klassiõpetajat Egle Viilma (direktori kt) ja Kaie Kadaksoo. Õppetöö algas Püha Miikaeli Kooli juriidilises alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Toomkool alustas õppetööd Raekoja platsi veeres asuvas Eesti Metodisti Kiriku käest üüritud hoones (Apteegi 3). Majas algasid 2011. aasta suvel renoveerimistööd, et luua vajalikud ja kaunid tingimused Toomkooli klassi õpilastele ja õpetajatele. Esimese korruse ruumid valmisid 1. septembriks 2011. Teise korruse renoveerimine võttis tööde mahukuse tõttu enam aega ning ruumid valmisid oktoobri keskpaigaks. 14. oktoobril 2011 toimus Toomkooli I ja II korruse ruumide õnnistamistalitus. Ruumid õnnistas Peapiiskop Andres Põder. 31. augustil 2012 allkirjastas minister Jaak Aaviksoo käskkirja, millega väljastati Tallinna Toomkoolile koolitusluba. Sellega oli keeruliste ajaloosündmuste tõttu 1939. aastal suletud kool taastatud ja ametlikult uuesti avatud õppetöö läbiviimiseks. 1. septembril 2012 ametlikult taastatud Tallinna Toomkooli direktoriks sai Egle Viilma.

Koolihooned

Tallinna Toomkool tegutses enne II maailmasõda 1845. aastal ehitatud hoones Toompeal aadressil Toom-Kooli 11. Kool loodab saada alates 2022. aastast hoone uuesti enda kasutusse pärast seda, kui Tallinna Balletikool kolib uude hoonesse Pärnu maanteel. Seni tegutsetakse teistes hoonetes Tallinna vanalinnas. Juba 2013. aastal sõlmisid EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus ja Eesti Metodisti Kirik lepingu, millega anti Apteegi 3 asuv hoone 30 aastaks Tallinna Toomkooli kasutusse. Sama aasta sügiseks valmis hoone III korrusel kolm uut klassiruumi ja hoone keldrisse esimene osa söögisaalist ja garderoobist. Järgnevatel aastatel ehitati täiendavalt välja klassiruumid I korrusele ning raamatukogule mõeldud ruum 0-korrusele.  Siin asuvad Tallinna Toomkooli 1.-3.klassid. 2015. aasta sügisest saadi Tallinna linnalt rendile pool I korrust Olevimägi 10 hoones. Ruumides asus neli klassi, õpetajate tuba, tualetid ja garderoob. 2017. aasta sügisest loobus Tallinna Toomkool Olevimäe ruumide ning kool laienes hoonesse aadressil Rüütli 4 Niguliste kiriku kõrval, kus Tallinna Toomkoolile andis 5 - 7 aastaks terve maja üürile Tallinna Ülikool. 2017. aasta suvel tehti hoones põhjalikud ümberehitustööd ja hoonesse rajati õppeklassid 4.-7. klassidele, garderoobid, kabinetid õpetajatele ning aula. Pärast ümberehitustöid õnnistas maja sisse 1. septembril 2017 peapiiskop Urmas Viilma. 

Tallinna Toomkooli teadaolevad direktorid 1613-1939 
Johannes Mathiae 1613–1622
Paulus Andreas Lempelius 1624–1625
Hendricus Bartholinus 1625–1627
Simon 1627–?
Johann Haquinus Forselius 1634–1641
Nicolaus Olai 1642–?
Petrus Suenonis Lidenius 1645–1651
Petrus Trottonius 1652 – ?
Andreas Örstenius ? –1659
Heinrich Wilhelm Joachim Rickers 1811-1812
Franz Eduard Köhler 1871-1892
Wilhelm Konstantin Petersen 1916–1917
Paul Ferdinand Hermann Blosfeld 1920-1930
Emil Julius Hermann Musso 1930-1933
Alexander Winkler 1934-1939
Willibald Heldt 1939

Taasavatud Tallinna Toomkooli direktor
Egle Viilma 2011–

Taasavatud Tallinna Toomkooli õppealajuhatajad

Lea Krall 2014–2016
Heiki Haljasorg 2016 –

Taasavatud Tallinna Toomkooli kaplanid
Urmas Viilma 2011-2015
Arho Tuhkru alates 2015 –

Õpilaste arv läbi aegade

1627 – 30 õpilast, 1638 – 50 õpilast, 1664 – 70 õpilast. 1724 – 7 õpilast, 1826 – 119 õpilast, 1837 – 113 õpilast, 1847 – 143 õpilast, 1857 – 110 õpilast, 1908 – 192 õpilast, 2011 – 26 õpilast, 2012 – 54 õpilast, 2013 – 81 õpilast, 2014 – 107 õpilast, 2015 – 134 õpilast, 2016 – 161 õpilast, 2017 – 185 õpilast, 2018 – 212 õpilast.



Tallinna Toomkooli hoone Toompeal 
enne II maailmasõda

SEITSE VABA KUNSTI

Keskaegsete toomkoolide õppekava
Keskaegsete toomkoolide, mis tegutsesid kõikjal toomkirikute juures, õppekeeleks oli ladina keel. Õppekava aluseks oli nn seitse vaba kunsti (septem artes liberales), mis vastandusid nn tegevatele ehk loovatele kunstidele (artes mechanicae), millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad. Vabad kunstid jagunesid kahte astmesse ehk õppetsüklisse: trivium (grammatika, retoorika ja dialektika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). 

Triivium - esimene tsükkel
Esimese tsükli (trivium) aineid õppisid kõik õpilased. 
Grammatika (grammatica) kujutas endast ladina keele kui keskaja kiriku- ja teaduskeele õppimist. Selleks loeti ja kommenteeriti antiikautorite teoseid. 
Retoorikas (rhetorica) õpiti nii kiriklikus kui ka argiasjaajamises kasutatavat ilukõnet ja kirjakunsti. 
Dialektika (dialectica) tähendas vaidluskunsti ning põhiliselt õpetas õigesti usulisi tõekspidamisi kaitsma. Kasutati Aristotelese loogikat ja süllogistikat.
Arvatavasti õpiti trivium'i aineid eeskätt konfirmatsioonini (leeritamiseni), mis toimus hiljemalt kaheteistkümnendal eluaastal. 

Kvadriivium - teine tsükkel
Teise tsükli (quatrivium) läbisid vaimulikuktseks ning mõneks muuks kiriklikuks või rohkem teadmisi nõudvaiks ilmalikeks ametiteks valmistujad. Muusikaõpetus (musica) seisnes enamasti kiriku liturgia harjutamises ning tõenäoliselt õnnestus vaid vähestele õpetada polüfoonilise muusika komponeerimise aluseid, noodilugemist ning orelimängu.
Aritmeetikas (arithmetica) omandati mõningane arvutamisoskus, mis rooma numbrite kasutamise tõttu oli ilmselgelt päris raske.
Geomeetria (geometria) sisaldas arhitektuuri, maamõõtmise ja maateaduse algeid.
Astronoomia ülesandeks oli anda kalendri koostamise ja liikuvate kirikupühade määramise oskus.
Teises tsüklis õpiti kuni kanoonilise eani ehk 21. eluaastani, mil järgnes vaimuliku ametisse pühitsemine.