TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis

LÜHIÜLEVAADE TALLINNA TOOMKOOLI AJALOOST

Keskaegne kirikukool
Keskajal asutati toomkoolid ehk katedraalikoolid toomkirikute juurde samaaegselt toomkapiitlitega. Katoliku ajal anti toomkoolides algharidust linnakodanike lastele, samuti tulevastele vaimulikele ning teistele kiriklikele ja ilmalikele ametikandjatele. Riias tegutses toomkool 1211. aastal, Tartus 1250. aastal, Vana-Pärnus 1251. aastal (jätkas aastast 1280 tegevust Haapsalus). Tallinnas mainitakse 1266. aastal esmakordselt toomskolastikut, kes pidi kirikuelu korraldamise kõrval juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Esimesed kirjalikud andmed Tallinna Toomkoolist on aastast 1319, kui Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas ja keelas teiste koolide asutamise. Liivi sõjani ning orduriigi hävinguni katoliiklikuna töötanud toomkooli ülesanne oli kindlustada järelkasv kohalikele vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda algharidus ka linnakodanike lastele. Õppekeel oli sel ajal ladina keel ning õpetati nn seitset vaba kunsti (septem artes liberales).

Reformatsiooniaeg
Reformatsiooni järel sai Tallinna Toomkoolist algteadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste aga ka eesti käsitööliste lapsed. 1586. aastal soovitas piiskop C.M. Agricola saata ka andekaid talulapsi õppima toomkooli. Kool majandas ennast annetustest. 1684. aastal hävis Toompea tulekahjus ka tollane toomkooli hoone. Uus hoone valmis ja võeti kasutusele 1691. aastal. Kuni 18. sajandi keskpaigani pidasid toomkooli üleval toomkogudus, Eestimaa Rüütelkond ja riik ühiselt.

Seisuslik toomkool
1765. aastal võttis Eestimaa Rüütelkond Tallinna toomkooli juhtimise ja ülalpidamise enda kätte ning 1768. muudeti kool rangelt seisuslikuks kinniseks õppeasutuseks, kus õppisid mõisaomanike ning riigi- ja linnateenistuses seisvate aadlike lapsed, mistõttu oli kool ka materiaalselt hästi kindlustatud. 1845 valmis uus koolihoone (Toom-Kooli 11). Eestimaa Rüütli- ja Toomkool suleti 1892. aastal venestamise surve all. Kool taasavati alles 1906. aastal. 

Eragümnaasium
1920. aastal likvideeriti Eestimaa Rüütelkond ning kooli varad läksid üle Eestimaa Üldkasulikule Ühingule ning kooli nimeks sai Tallinna Toomkool. 1925. aastal läks kooli juhtimine Saksa Kooliametile ning kool tegutses edasi eragümnaasiumina. Toomkool sai tegutseda veel kuni II maailmasõja alguseni ja baltisakslaste ümberasumiseni Saksamaale, misjärel Eestimaa vanima ja väärikaima kooli tegevus 11. oktoobril 1939. aastal toimunud viimase aktusega lõpetati.

Taasavamisplaanid
7. juunil 2011 otsustas EELK Konsistoorium Tallinna Toomkooli taasavada ning kaasata selleks Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse. Ühtlasi otsutati sõlmida leping Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamiseks. Vastava lepingu allkirjastamise päevaks valiti 15. august, rukkimaarjapäev – Neitsi Maarja uinumise püha. Leping allkirjastati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, mis on pühitsetud Neitsi Maarjale. Lepingu osapoolteks said Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, allkirjastaja peapiiskop Andres Põder, EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, allkirjastaja õpetaja Urmas Viilma, Vanalinna Hariduskolleegium, allkirjastaja direktor Kersti Nigesen ja Miikaeli Ühendus, allkirjastaja Ingrid Meister. Rukkimaarjapäeva palvusel andis Eestimaa Rüütelkonna nimel tervituse edasi Henning von Wistighausen, kes soovis taasavatavale Tallinna Toomkoolile edu ja kinnitas, et Eestimaa Rüütelkond toetab Tallinna Toomkooli moraalselt ning peab kooli taasavamise otsust ajalooliselt märkimisväärseks.

Õppetöö algus taastatavas Tallinna Toomkoolis
1. septembril 2011 alustas õppetööd toomkooli kaks 1. klassi – üks poiste ja üks tüdrukute klass, kus kokku asus õppima 26 õpilast. Õppetöö algas Püha Miikaeli Kooli juriidilises alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Toomkool alustas õppetööd Raekoja platsi veeres asuvas Eesti Metodisti Kiriku käest üüritud hoones (Apteegi 3). Majas algasid 2011. aasta suvel renoveerimistööd, et luua vajalikud ja kaunid tingimused Toomkooli klassi õpilastele ja õpetajatele. Esimese korruse ruumid valmisid 1. septembriks 2011. Teise korruse renoveerimine võttis tööde mahukuse tõttu enam aega ning ruumid valmisid oktoobri keskpaigaks. 14. oktoobril 2011 toimus Toomkooli I ja II korruse ruumide õnnistamistalitus. Ruumid õnnistas peapiiskop Andres Põder

Taasavatud Tallinna Toomkool
31. augustil 2012 allkirjastas minister Jaak Aaviksoo käskkirja, millega väljastati Tallinna Toomkoolile koolitusluba. Sellega oli 1939. aasta keeruliste ajaloosündmuste tõttu suletud kool taastatud ja ametlikult uuesti avatud õppetöö läbiviimiseks. 1. septembril 2012 taastatud Tallinna Toomkooli direktoriks on Egle Viilma.

Oma maja ja lisaruumid

2013. aastal sõlmisid EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus ja Eesti Metodisti Kirik lepingu, millega anti Apteegi 3 asuv hoone 30 aastaks Tallinna Toomkooli kasutusse. Sama aasta sügiseks valmis hoone III korrusel kolm uut klassiruumi ja hoone keldrisse esimene osa söögisaalist ja garderoobist. Renoveerimistööd jätkuvad ka järgnevatel aastatel.
2015. aasta sügisest laienes kool teise hoonesse Olevimägi 10, kus pool I korrusest on Tallinna Linnavalitsuse poolt tähtajatult üüritud Tallinna Toomkoolile. Ruumides asub neli klassi, õpetajate tuba, tualetid ja garderoob. 

Tallinna Toomkooli direktorid
Johannes Mathiae, 1613–1622
Paulus Andreas Lempelius, 1624–1625
Hendricus Bartholinus, 1625–1627
Simon, 1627–?
Jonas Haqvin, 1634
Johann Haquinus Forselius, 1634–1641
Nicolaus Olai, 1642–?
Petrus Suenonis Lidenius, 1645–1651
Petrus Trottonius, 1652–?
Andreas Örstenius, ?–1659
Heinrich Wilhelm Joachim Rickers, 1811-1812
Franz Eduard Köhler, 1871-1892
Wilhelm Konstantin Petersen, 1916–1917
Paul Ferdinand Hermann Blosfeld, 1920-1930
Emil Julius Hermann Musso, 1930-1933
Willibald Heldt, 1939
Egle Viilma, aastast 2011

Tallinna Toomkooli õppealajuhatajad
Lea Krall, 2013-2016
Heiki Haljasorg, aastast 2016

Õpilaste arv läbi aegade
1627 – 30 õpilast
1638 – 50 õpilast
1664 – 70 õpilast.
1724 – 7 õpilast
1826 – 119 õpilast
1837 – 113 õpilast
1847 – 143 õpilast
1857 – 110 õpilast
1908 – 192 õpilast
2011 – 26 õpilast
2012 – 54 õpilast
2013 – 81 õpilast

2014 – 107 õpilast
2015 – 134 õpilast
2016 – 161 õpilast 



Tallinna Toomkooli hoone Toompeal 
enne II Maailmasõda

SEITSE VABA KUNSTI

Keskaegsete toomkoolide õppekava
Keskaegsete toomkoolide, mis tegutsesid kõikjal toomkirikute juures, õppekeeleks oli ladina keel. Õppekava aluseks oli nn seitse vaba kunsti (septem artes liberales), mis vastandusid nn tegevatele ehk loovatele kunstidele (artes mechanicae), millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad. Vabad kunstid jagunesid kahte astmesse ehk õppetsüklisse: trivium (grammatika, retoorika ja dialektika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). 

Triivium - esimene tsükkel
Esimese tsükli (trivium) aineid õppisid kõik õpilased. 
Grammatika (grammatica) kujutas endast ladina keele kui keskaja kiriku- ja teaduskeele õppimist. Selleks loeti ja kommenteeriti antiikautorite teoseid. 
Retoorikas (rhetorica) õpiti nii kiriklikus kui ka argiasjaajamises kasutatavat ilukõnet ja kirjakunsti. 
Dialektika (dialectica) tähendas vaidluskunsti ning põhiliselt õpetas õigesti usulisi tõekspidamisi kaitsma. Kasutati Aristotelese loogikat ja süllogistikat.
Arvatavasti õpiti trivium'i aineid eeskätt konfirmatsioonini (leeritamiseni), mis toimus hiljemalt kaheteistkümnendal eluaastal. 

Kvadriivium - teine tsükkel
Teise tsükli (quatrivium) läbisid vaimulikuktseks ning mõneks muuks kiriklikuks või rohkem teadmisi nõudvaiks ilmalikeks ametiteks valmistujad. Muusikaõpetus (musica) seisnes enamasti kiriku liturgia harjutamises ning tõenäoliselt õnnestus vaid vähestele õpetada polüfoonilise muusika komponeerimise aluseid, noodilugemist ning orelimängu.
Aritmeetikas (arithmetica) omandati mõningane arvutamisoskus, mis rooma numbrite kasutamise tõttu oli ilmselgelt päris raske.
Geomeetria (geometria) sisaldas arhitektuuri, maamõõtmise ja maateaduse algeid.
Astronoomia ülesandeks oli anda kalendri koostamise ja liikuvate kirikupühade määramise oskus.
Teises tsüklis õpiti kuni kanoonilise eani ehk 21. eluaastani, mil järgnes vaimuliku ametisse pühitsemine.